Süstemaatika Sageli loetakse okaspuid sünonüümseks paljasseemnetaimedega, eriti parasvöötmepiirkondades, kus see on ainus kasvav paljasseemnetaim. Siiski pole see taksonoomiliselt õige, kuna paljasseemnetaimede ülemhõimkonda kuulub neli hõimkonda. Varem vaadeldi okaspuid klassina paljasseemnetaimede hõimkonnas. Kui seda hõimkonda hakati kitsamalt mõistma, langesid okaspuud paljasseemnetaimedega kokku. Okaspuid vaadeldakse kas hõimkonnana (okaspuutaimed) või hõimkonna ainsa seltsina (okaspuulaadsed). Harilik mänd (Pinus sylvestris) Harilik mänd on igihaljas okaspuuliik männi perekonnast, kõige levinum männiliik. Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka. Metsa, kus mänd on arvukaim puuliik, nimetatakse männikuks. Levik Harilik mänd on Eesti ainus looduslik männiliik ning levinuim puu metsades. Männid katavad 38% Eesti metsamaadest. Kõige suurem osa maakonnast on männikute all Hiiu maakonnas.
tolmutorud. Spermiumid on liikumatud, viiakse tolmuterades õhu kaudu munarakuni – tolmeldamine toimub tuule või loomade abil Seemnete teke. Sügoodist (viljastatud munarakk) areneb toitainetega varustatud embrüo ehk idu, mis on pakitud erinevate kestade vahele ja moodustab seemne. Seemnes on idu kaitstud keskkonna mõjude eest ja levimisvahendiks (asendavad eoseid). 29. Paljasseemnetaimed: palmlehiktaimed, hõlmikpuutaimed, vastaklehiktaimed, okaspuutaimed (sug. männilised, küpressilised, jugapuulised, araukaarialised) Väga vana taimerühm, mis on välja arenenud sõnajalgtaimedest. Domineerib sporofaas. Seemned pole kaitstud (pole viljalehtedega ümbritsetud). Heterospoorsed, emas- ja isasgameedid tugevalt redutseerunud, koosnevad mõnest rakust. Kujunevad seemnealgmed ja tolmukotid. Sporangiumid koonduvad käbidesse, käbid on ühesugulised, viljastumine toimub tuule abil Enamus puud ja põõsad. Juhtkude hästi arenenud, lihtsama
Morfoloogilised tunnused , mis toetavad seemnetaimede monofüüliat, on: ● seemnete esinemine ● puidu (sekundaarse ksüleemi) moodustumine sekundaarse algkoe (kambiumi) toimel ● harunemine pole enam dihhotoomne Seemnetaimedel eristatakse viis põhilist arenguliini: Palmlehikud Cycadophyta Hõlmikpuud Ginkgophyta Vastaklehikud Gnetophyta Okaspuud Coniferophyta Õistaimed Angiospermae 28. Paljasseemnetaimed: palmlehiktaimed, hõlmikpuutaimed, vastaklehiktaimed, okaspuutaimed (sug. männilised, küpressilised, jugapuulised, araukaarialised) PALJASSEEMNETAIMED Cycadophyta – palmlehiktaimed Ginkophyta – hõmikpuutaimed Gnetophyta – vastaklehiktaimed Coniferophyta – okaspuutaimed Väga vana taimerühm, mis on välja arenenud sõnajalgtaimedest. Domineerib sporofaas. Seemned pole kaitstud (pole viljalehtedega ümbritsetud). Heterospoorsed, emas ja isasgameedid tugevalt redutseerunud, koosnevad mõnest rakust. Kujunevad seemnealgmed ja tolmukotid.
PALJASSEEMNETAIMED 7/12/09 Palmlehikud. Palmlehikud on paljasseemnetaimede seas ürgsed vormid, tänapäeval alla 100 liigi. Kasvavad troopikas. Erinevalt plamidest on neil võimalik mingil-määral tüvi jämedamaks kasvamine. Saago palmlehiku säsist toodetakse tärklist ja sellest saadot (?) (riisi taoline moodustis). Kinkod e Hõlmikpuud. Tänapäeval üks liik, tänapäeval pmslt istutatult, enamasti Hiinas. Kaheks harunev leht. Käbis areneb ainult kaks seemet. Okaspuutaimed. Üle 700 liigi, seega enamus paljasseemnetaimedest, Eestis 4 liiki. Männilised: mänd, kuusk, lehised, nulud, seedrid, ebatsuugad, tsuugad. Männiliste tähtsus: puidutööstus, vaik keemiatööstusele. Küpressilised: küpressid, elupuud, kadakad. Väikeste käbidega. Sooküpressilised: sügisel langevad maha mitte ainult okkad, vaid võsud. Neil on hingamisjuured, et varustada õhuga õhuvabas mudas olevaid juuri. Sooküpressiliste hulka kuulub mammutipuu, mis on
Viimasel juhul elab eelleht sümbioosis seentega. 10. VÄLJASURNUD SÕNAJALGTAIMED Välja surnud: Niisketel aladel kasvanud puukujulistest koldade ja osjade jäänustest on aastamiljonite jooksul tekkinud kivisüsi. 11. HÕIMKOND PALJASSEEMNETAIMED. NENDE ISELOOMUSTUS, MITMEKESISUS, KASUTAMINE. HK PALMLEHIKTAIMED. HK HÕLMIKPUUTAIMED. HK OKASPUUTAIMED: NENDE SELTSID. HK VASTAKLEHIKTAIMED (ehk EBAOKASPUUD). * Liike umbes 1000 (õppejõu kodulehelt). Paljud liigid on välja surnud. Paljasseemnetaimed on laialt levinud kõigil mandritel. Parasvöötmes ja mägedes moodustavad nad ulatuslikke metsi, ehhki nende liikide arv on väike. * Ehitus: Sporofüüdid on enamasti puud, harvem põõsad ja liaanid. Rohtseid vorme ei esine. Tüvel esineb teiskasv. Traheesid enamikul liikidel pole, puit koosneb ainelt trahheiididest.
Valgustusraie Hooldusraie liik Kujundatakse puistu liigiline koosseis Allesjäänud puudele paremad kasvutingimused – suureneb juurdekasv Teostatakse 5-20(25) aastastes noorendikes Korduste arv sõltub noorendike iseloomust Raiutakse välja kõrvalpuuliigid Valgustusraie käigus eraldatake kuni 8 cm puud Valgustusraiedega alustatakse vajadusel mõni aasta peale kultiveerimist Valgustusraide käigus vabastatakse okaspuutaimed KU ja MÄ Valgutusraiete käigus ei saada likviidset (st realiseerimiskõlblikku) puitu, langetatud materjal jäetakse maha Harvendusraie Tehakse puistutes alates 20-25 aastaselt kuni puistute valmivasse ikka jõudmiseni Soodustatakse paremat puude kasvu, paremad valguse ja toitetingimused Küpsuseikka peavad jõudma paremate tüveomadustega puud Harvendusraide käigus saadakse puistust kätte see materjal, mis niikuinii
1.Soontaimed – domineerib sporofaas, juhtkoed tugevasti arenenud (juhtkimbud) *Seemneteta taimed – paljunevad eostega Sõnajalgtaimed – raagraigastaimed(Psilotophyta,5), pärisraigastaimed(Lycophyta,1000), kidataimed(Sphenophyta,15), keerdlehiktaimed(Pterophyta,12 000). *Seemnetaimed – paljunevad seemnetega Paljasseemnetaimed – katmata seemnealged arenevad seemnesoomustel. – palmiklehiktaimed(Cycadophyta,140), hõlmikpuutaimed(Ginkgophyta,1), okaspuutaimed(Coniferophyta,550), vastaklehiktaimed(Gnetophyta,70). Katteseemnetaimed – seemnealged arenevad kaetult sigimikus. – õistaimed(Anthophyta,250 000). *Sammaltaimed – keha väiksem ja vähem diferentseerunud, jagunedes varteks ja lehtedeks. Juurte ülesannet täidavad risoidid – ühe või mitmerakulised niitjad väljakasved. Juhtkude puudub või see esineb algsoone kujul. Õisi pole. Paljunevad spooride abil. *Sõnajalgtaimed – neil on varred, lehed ja juured
Välja surnud : Tänapäeval on sõnajalgtaimede tähtsus suhteliselt väike. Niisketel aladel kasvanud puukujulistest koldade ja osjade jäänustest on aastamiljonite jooksul tekkinud kivisüsi. Mõned liigid on tuntud ravimtaimedena (näiteks maarjasõnajalg ja põldosi). Sõnajalad kui õistaimede eellased????? eellehe arengu võimalusi?? 55. Paljasseemnetaimed. Nende iseloomustus, mitmekesisus, kasutamine. Hk. Palmlehiktaimed. Hk. Okaspuutaimed: tähtsamad sugukonnad. Hk. Hõlmikpuutaimed. Hk. Ebaokaspuutaimed. Gymnospermatophyta, Pinophyta. Nüüdisaegses flooras on neid umbes 800 liiki. Paljud liigid on välja surnud. Paljasseemnetaimed on laialt levinud kõigil mandritel. Parasvöötmes ja mägedes moodustavad nad ulatuslikke metsi, ehkki nende liikide arv on väike. Ehitus. Sporofüüdid on enamasti puud, harvem puitunud liaanid või põõsad. Rohtseid vorme ei esine. Harunemine on külgmine, võsude kasv monopodiaalne
annaabi.ee 
