Selles hoones algas paljude kannatanute teekond Siberi vangilaagrisse. Kindral Laidoneri mälestussammas Kindral Johan Laidoneri monument, Viljandi lauluväljaku kõrval on püstitatud Viljandimaal Viiratsi vallas, Raba talus sündinud ja elanud kindral Johan Laidoneri auks. Kaitseväe ülemjuhataja Johan Laidoner jättis Eesti ajalukku jälje mitte ainult andeka sõjamehena, vaid ka rahuaegse poliitikuna nii kodumaal kui väljaspool seda. Pronkskuju autoriks on Terje Ojaver. Kindral Laidoneri plats 1933. aastani oli Kindral Laidoneri platsil turg, mis kolis üle tema praegusele asukohale. Vabanenud väljak, kuhu juba 1904. aastal oli istutatud 4 tamme, kujundati pargiks. Pargi keskele purskkaevu paigutati August Vommi poolt modelleeritud "Poiss kalaga". Kindral Laidoneri nime sai endine Suurturg 1934. aastal. Skulptuur "Jooksja" Viljandis, Ranna puiestee ääres, skulptoriks Riho Kuld, arhitektiks Ülo Stöör. Monument avati 1990
,,Korallid Emajões" 1986, millega luuletaja tähistas oma 80. sünnipäeva. Betti Alver suri 19. juunil 1989 Tartu Maarjamõisa haiglas. Betti Alver on maetud Tartu Vana Jaani kalmistule oma teise abikaasa Mart Lepiku kõrvale. http://www.eesti.ca/pics/2007/09/17705_1.jpg 28.12.12 Mälestusmärk ,,Rotunde" Avati pidulikult Betti Alveri 90. sünniaastapäeval 1996. Kuju valmistas skulptor Terje Ojaver. Sammas vihjab novelli ,,Kõmpa" laste rohelusse kasvanud lemmikmängukohale, mida kutsuti ,,rotundeks" ning seostub Alveri luuletusega ,,Õhukivi". Monumendi üldkujundis on Betti Alveri enda saatus ja lugu. http://www.bettimuuseum.ee/naita_pilti.php? pilt=../img/22.jpg&h=641&w=640 28.12.12 Oma saatust kirjeldab poetess näiteks järgnevalt:
võimaluse taaselustada muhedad seigad Viljandi linna ajaloost. · Purskkaevuskulptuur "Pastoraal allikal" C. R. Jakobsoni ja Lossi tänava nurgal asuvas Lastepargis - autor skulptor Edgar Viies. Kuju viitab eesti rahva traditsioonilisele elu-olule ja harmoneerub sümbolina Viljandi kui kultuurilinnaga. · Kindral Laidoneri ratsamonument Jaani kiriku ja Viljandi mõisa vahelisel väikesel kõrgendikul - autor Terje Ojaver. Kindral Johan Laidoneri monument, Viljandi lauluväljaku kõrval on püstitatud Viljandimaal Viiratsi vallas, Raba talus sündinud ja elanud kindral Johan Laidoneri auks. Kaitseväe ülemjuhataja Johan Laidoner jättis Eesti ajalukku jälje mitte ainult andeka sõjamehena, vaid ka rahuaegse poliitikuna nii kodumaal kui väljaspool seda. · Carl Robert Jakobsoni ausammas Tartu ja Lossi tänava vahelisel haljasalal - autor skulptor Mati Karmin. Kuju püstitati 1998
truuks Eesti maale ja rahvale. Johan Laidoneri monument. · Kindral Johan Laidoneri monument, Viljandi lauluväljaku kõrval on püstitatud Viljandimaal Viiratsi vallas, Raba talus sündinud ja elanud kindral Johan Laidoneri auks · Kaitseväe ülemjuhataja Johan Laidoner jättis Eesti ajalukku jälje mitte ainult andeka sõjamehena, vaid ka rahuaegse poliitikuna nii kodumaal kui väljaspool seda · Pronkskuju autoriks on Terje Ojaver. · Tema juhtimisel kirjutati Eesti ajalukku ainus võidukas sõda Kondase keskus. · 2003. aastal vanas linnaraamatukogu hoones avatud Kondase naivistliku kunsti keskuses on Viljandi naivistide, põhiliselt Paul Kondase loomingu püsinäitus, Joann Sõstra puuskulptuuride väljapanek. Galeriiruumis näitused vahelduvad. · Viljandi Jaani koguduse praegune pastoraadimaja ehitati 1895. aastal. Nõukogude
Seetõttu pole siin väga radikaalseid projekte. Vaid USA paviljoni kureerib Guggenheimi muuseum, mille üks haru asub ka Veneetsias. Põhjamaade paviljon on ilmselt kõige raskemini kureeritav oma arhitektuuri ja kolme riigi esinduse tõttu. Veneetsia biennaali on kodeeritud kolonialistlik poliitika siin on saanud esineda vaid riigid, kellel oma paviljon. Eestit on esindanud nt JAAN TOOMIK, SIIM-TANEL ANNUS, RAOUL KURVITZ; ANDO KESKKÜLA, JÜRI OJAVER, PEETER PERE; ENE-LIIS SEMPER, MARKO LAIMRE; MARKO MÄETAMM, KAIDO OLE; MARK RAIDPERE; KRISTINA NORMAN; LIINA SIIB. Documenta. Documenta on ca iga 4-5 aasta tagant toimuv rahvusvaheline hiigelnäitus, mille asutamine on seotud Saksamaa konteksti, Kasseli ja II Maailmasõja järgse ajaga. Selle algatas 1955. a. Arnold Bode eesmärgiga harida Hitleri-järgset Saksamaad moodsa kunsti suhtes. Documenta näitustesse on
1990ndate aastate kunst: ● 1991. aastal sai Eesti iseseisvaks; ● Majandus oli kaoses ja riik üsna vaene; ● Kultuuri ja kunsti toetamine ei kuulunud seetõttu kümnendi esimesel poolel noore riigi prioriteetide hulka; ● Inimesi, kes oleks soovinud ja suutnud kunsti osta, ei olnud kuigi palju; ● Kunstnikuna toime tulemine nõudis visadust, nutikust, ärivaistu ja andekust. Jaan Toomik: Teekond Sao Paulosse, DVD Nimeta Terje Ojaver: Navitrolla: Betti Alveri monument, 1996. aasta Meeste jut Rene Kari: Kompositsioon 19 21. sajandi kunst Eestis: ● Uue aastatuhande alguseks oli riigi majandus hakanud edenema; ● Kunstile oli tekkinud maksujõulisi ostjaid firmade (eriti pangad) aga ka eraisikute näol; ● 90ndad aastad näitasid, milliseid tagajärgi toob kaasa hoolimatu suhtumine kultuuri;
9.Feministlik kunst Eve Kask, graafik: Naiskunst on naiste tehtud kunst. Mis puutub feministlikku kunsti, siis mulle tundub, et siin on juures sotsiaalne varjund. Feministlik kunst võib seega olla tehtud ka meeste poolt. Linnar Priimägi, esteet: Naiskunsti pole olemas. Naiskunst pole mitte kunstinähtus, vaid naiste kunstiteooria. Naiskunsti võivad teha ka mehed, sest kunst, sealhulgas ka naiskunst ei sõltu soost. Jüri Ojaver, skulptor: Kas räägitakse nais ja meesarhitektuurist või muusikast?! Mina ei tee vahet naiste ja meeste poolt tehtud kunstil. Naiskunst on nende väljamõeldis, kes sellest räägivad, mina ei räägi. Signe Kivi, kunstnik: See on rohkem tunnetuslik kui defineeritav nähtus. Naiskunsti teevad naised, feministlikku kunsti võivad teha ka mehed. Igal juhul pole minu jaoks sõnal feministlik halba varjundit
111 188 Nõmm Raivo Viljandi 03:02:47 M21 707 652 Nõmmik Jaanus Järvamaa 03:41:25 M21 1550 2412 Nõmmik Rando Tallinn 04:23:05 M21 2399 2438 Oherd Rain Tartu 06:10:34 M21 2118 1462 Ohno Kaido Tartu 05:02:46 M21 1960 1694 Ojala Andrus Harju 04:50:39 M21 6 94 Ojavee Mart Tallinn 02:44:20 M21 228 888 Ojaver Siim Tallinn 03:12:44 M21 920 882 Olesk Margus Harju 03:52:21 M21 368 746 Olle Kert Tallinn 03:22:02 M21 474 973 Oolo Marek Tartu 03:29:04 M21 7 2 Oras Allan Tartu 02:44:22 M21 881 466 Orav Erki Tartu 03:50:36 M21 891 512 Orav Ingmar Võru 03:50:48 M21 1345 1440 Orav Kristo Tartu 04:12:06 M21
”1 In the art of the Nineties, the influence of Neo-Expressionism is noticeable in the paintings and performances of Raoul Kurvitz (b. 1961) and Urmas Muru (b. 1961) as well as in the graphic art of Ly Lestberg (b. 1965) and Eve Kask (b. 1958). The widening stylistic pluralisation and the influences of novel media (video installation) is an ever-developing process. Artists Jaan Toomik (b. 1961), Ando Keskküla, Leonhard Lapin (b. 1947), Raul Meel (b. 1941) and Jüri Ojaver (b. 1955) won attention in international art events in the Nineties. From the other new directions, electronic art has to be noted in connection with the establishment of the E Medium Centre at the Art Academy in 1995 on the initiative of Professor Ando Keskküla. The most painful aspect in the Estonian theatre of the period was finances. Novel developments had reached a natural polarisation: theatre of commerce and theatre of idea and thought, reflecting eternal problems.2
annaabi.ee 
