Soomet ja Rootsist võib mõlemaid käsitleda nii Euroopa kui Euroopa integratsiooni piirialadena. Esiteks asuvad nad Euroopa keskusest geograafiliselt eemal, Soome asub Euroopa Liidu idapiiril. Teiseks ei ole need riigid kunagi kuulunud Euroopa asjades tuumikriikide kohta, nad ei ole olnud Euroopa integratsiooni initsiaatorid, mõlemad on väiksed riigid, mille mõjuvõim Euroopa ühiste asjade kujundamisel ei ole võrreldav näiteks Saksamaa või Prantsusmaaga. (Ojanen 2000: 1) Mõlemad riigid ühinesid Euroopa Liiduga 1994.a., mistõttu võib neid pidada hilisteks liitujateks. Tõsi, pärast neid on ühendusega liitunud veel mitmeid teisi riike. Euroopa integratsiooni osas ilmnevad kahe riigi vahelised erinevused. Soome on olnud rohkem tihedamale organisatsioonile orienteeritud ning soovinud läheneda Euroopa tuumikule, Rootsi on jäänud aga rohkem eraldiseisvaks. Heaks näiteks on siin rahaliiduga ühinemise temaatika.
valdav osa energiast toodetakse põlevkivi baasil, mille põletamisel satub õhku hulgaliselt süsinikdioksiidi. Selle tulemusega oleme üheks suuremaks atmosfääri saastajaks kasvuhoonegaasidega. Kasvuhoonegaase vähendades, tuleks meil põlevkivielektrijaamades parandaad tehnoloogiat, kasutada taasdtuvaid energiallikaid, vähendada aerosoolide kasutamist, jäätmejaamadesse viia vanad külmikud jms. ja sorteerida prügi ning viia need vastavalt rajatud prügilatesse. Anttila, P., Ojanen, M., Puhakka, M., Vuorisalo, T. (1996), Globaalsed keskkonnaprobleemid, Tartu: Eesti Loodusfoto Kokkuvõte Globaalprobleemid köidavad tänapäeval paljude inimeste tähelepanu. Nende uurimise populaarsuse põhjuseks on lai kõlajõud tänapäeva ühiskonnas. Maailmaprobleemid ei puuduta mitte üksnes üksikuid gruppe ega indiviide, vaid kogu planeedi eksistentsi tervikuna; nad eksisteerivad mitte ainult lokaalsel, vaid
Terrasspõllud [6.] Erosioon Eestis Eesti tingimustes looduslik erosioon väga väike. · Valdav on tuuleerosioon (suurem Lääne-Eestis ja saartel) · Veeerosioon esineb piiratud aladel (Lõuna-Eesti küngastel) [2.] · Tehnogeenne erosioon toimib kallaklikel aladel koos veeerosiooniga · Põhja-Eestis ulatuslik mullamassi ümberpaigutamine [4.] Kasutatud allikad: 1. Anttila, P., Ojanen, M., Puhakka, M., Vuorisalo, T., Frey, T. (1996) Globaalsed keskkonnaprobleemid. Tartu: Eesti Loodusfoto 2. Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus. Erosioon. [WWW-materjal] http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/muld/erosioon (vaadatud: 19.03.13) 3. Penu, P. (2006) Eesti muldadest põllumehele [WWW-materjal] http://pmk.agri.ee/files/f349/MULLAVILJAKUSEST2.pdf (vaadatud: 22.03.13) 4. Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus. Mullaerosioon Eestis. [WWW- materjal] http://www
Franz, Swanilda kihlatu Sergei Upkin ja Artjom Maksakov Doktor Coppelius Sergei Fedossejev Linnapea Andrei Mihnevits Kõrtsmik Vladimir Klepinin Kõrtsmiku naine Helen Veidebaum Kõrtsmiku lapsed Tallinna Balletikooli õpilased Swanilda sõbrannad Variatsioon ,,L'aurore" Heidi Kopti, Marika Muiste, Tiina Ojanen Variatsioon ,,La priere" Svetlana Danilova, Galina Laus, Nanae Maruyama ,,Coppelia" 1922. aastal esietentunud Leo Delibes'i ,,Coppelia" oli esimene õhtut täitev ballettilavastus selles teatris. Seepärast on sobiv tähistada Eesti Rahvusballeti sümdi just selle romantilise, rõõmsa ja populaarse balletiga. Leo Delibes'i ballett on kolmes vaatuses: I vaatus Linnaväljaks Galiitsias
[1, lk 145] Keskkonnaeetika põhjendus peitub meis endis. Selle aluseks on avastus, et anastaval viisil ei saa enam loodusesse suhtuda. Inimene kuulub omaloodud tehiskeskonnagaparatamatult looduslikku keskkonda, mida ta peaks mõistma. Mõistmise piiratus on takistanud üldiselt keskkonda eetika objektiks pidamast.[4, lk16] Kasutatud kirjandus 1. Laanemäe, A. Insenerieetika. Tallinn, 2003 2. Kiili, J. Sissejuhatus keskkonnapoliitikasse. Tallinn, 2000 3. Antilla, P., Ojanen, M., Puhakka, M., Vuorisalo, T., Frey, T., Globaalsed keskkonnaprobleemid. Tartu, 1996 4. Järvik, M., Eetikast ja keskkonnamõistetest Keskkonnaeetikast säästva ühiskonna eetikani. Koostanud A. Oja, Tallinn, 2003 5. Globaalprobleem. Kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/Globaalprobleemid 6. Eetika. Kättesaadav: http://bio.edu.ee/envir/pakenditest/eetikal.htm
aastatel on klassikaline looduskaitse saanud taas väärilise tähelepanu osaliseks. Ka Euroopa Liidu kehtivas VI keskkonnaprogrammis on bioloogilise mitmekesisuse kaitsekantud prioriteetsete valdkondade hulka. 6 Bioloogilise mitmekesisuse ka itse vajadusel on mitmeid põhjendusi, lähtuda võib nii bioloogilistest, kultuurilistest, majanduslikest kui ka esteetilistest kaalutlustest. (,,Globaalsed keskkonnaprobleemid" P. Anttila, M. Ojanen, M.Puhakka, T. Vourisuo, T. Frey. Tartu 1996 l k.95) Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine tingib vajaduse efektiivsemate kaitsevahendite ning originaalsete õiguslike lahenduste järele. (Ibid l k. 9 -11.) Eesti õiguses reguleerivad bioloogilise mitmekesisuse kaitset mitmed jahti, kalapüüki, metsade majandammist reguleerivad seadused, kuid kõige vahetumalt on selle keskkonnakaitse valdkonnaga seotud looduska itseseadus. Esmalt sätestab seadus olulisemad looduskaitse põhimõtted
On ka neid, kes ei eita soojenemise fakti ning usuvad selle antropogeensele iseloomule, kuid ei nõustu asjaoluga, et kõige ohtlikumalt mõjuvad kliimale tööstuslikud kasvuhoonegaaside paiskumised. Lõpuks on oluline mitte see, kes võidab vaidlust, vaid see mis tegelikult toimub. Et seda teada saada, peame me teadusuuringid jätkama, pidades silmas kõiki võimalusi sest panused klimaatilistes mängudes on tõeliselt globaalsed. Kasutatud kirjandus 1. Pia Anttila, Mikko Ojanen, Maarit Puhakka, Timo Vuorisalo, Toomas Frey,1996, Tartu. Globaalsed keskkonnaprobleemid. 2. European Union Regional Policy; Panorama: Kliimamuutus- vastatus regionaalsel tasandil, 2009. 3. Liisi Volt, 2009, Bioneer.ee; Mida toob endaga kaasa ülemaailmne kliimamuutus I osa. 4. Ron Bowman, 2008; Six Degrees Could Change the World. 5. Globalwarming.com 6. Wikipeedia.org
(M. Kaasik, Sõukand, 2012) Kokkuvõte Õhusaaste on üks põhilisi keskkonnaprobleeme maailmas, seda nii otsese mõju tõttu inimese tervisele kui ka toime tõttu materjalidele ja ökosüsteemidele. Õhu kvaliteedi kohta teave saamise üks võimalustest on õhuseire. Õhusaaste taseme määramiseks on vaja mõõta saasteainete konsentratsiooni õhus. Tänu gaaside konsentratsiooni uurimisele saab aimu olukorra tegelikust tõsidusest. Allikad Anttila, P., Ojanen, M., Puakka, M., Vuorisala, T., Frey, T. (1996). Globaalsed Keskkonnaprobleemid. Tartu: Eesti Loodusfoto Rohtla, R. (2007). Keskkond 2006. Tallinn: Statistikaamet Nirgi, L.(2001). Keskkonnakaitse I. Tallinn Kiili, J. (2000). Sissejuhatus Keskkonnapoliitikasse. Tallinn: TTÜ kirjastus Kaasik, M., Sõukand, Ü. (2012). Osooni, ammoniaagi, vääveldioksiidi ja lämmastikdioksiidi määramine välisõhus passiivsete difusioonkogujatega, mõõtmisjuhend GLOBE koolidele. Tartu: EFS
itsealal. Era ldi on lahti kirjutatud sihtka itseööndi ja piiranguvööndi piirid ning lubatud ja keelatud tegevused. 17 https://www.ri i gi teataja.ee/akt/12863102 14 Kasutatud kirjandus ,,Väike käsiraamat neile, kes loodusest hoolivad" Eesti Terioloogia Se lts, Eesti Looduseuurijate Se lts, Koostanud Piret Kirista ja ja Uudo Timm, Tartu 2006 ,,Esimene Eesti looduska itse seadus" Koostanud Andres Tõnisson, Tallinn 2006 ,,Globaalsed keskkonnaprobleemid" P. Anttila, M. Ojanen, M.Puhakka, T. Vourisuo, T. Frey. Tartu 1996 ,,Keskkonnaõigus" Hannes Veinla, Tallinn 2005 ,,Pärandkooslused Õpik-käsiraamat" koostanud ja toimetanud Toomas Kukk, Tartu 2004 www.riigiteataja.ee http://www.pky.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=50&Itemid=14 15
liikidega Kokkuvõte Väljasuremisele kalduvate liikide karakteristikud ei ole üksteisest sõltumatud, pigem moodustavad nad üksteisest sõltuvate omaduste rühmi. Näiteks on kitsastest toiduspetsialistidest liikidel tavaliselt ka väike asustustihedus. Uurides väljasuremisele kalduvate liikide tunnuseid, on võimalik prognoosida ka teiste liikide ohustatust ja nende kaitse vajadust. Kasutatud allikad Anttila P., Frey T., Ojanen M., Puhakka M., Vuorisalo T. 1996. Globaalsed keskkonna probleemid. Tartu: Eesti Loodusfoto Karik H., Kuiv K.K. 2007. Keskkond ja keemia. Ohud ja hüved. Tallinn: Koolibri ~ 10 ~ Kuresoo R., Primack R.B., Sammul M. 2008. Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse. Tartu: Eesti loodusfoto ~ 11 ~
annaabi.ee 
