Alkmene poeg, kes korraldanud Olümpias jooksuvõistlused, millega ta tähistas oma võitu kuningas Augeiase üle. Ta võitis need võistlused ning määras need siis iga nelja aasta tagant korduma. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta Kolmanda versiooni järgi asutas olümpiamängud Zeus pärast võitu titaan Kronose üle. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta Veel ühe versiooni järgi rajas olümpiamängud Olümpia kuningas Pelops, kellelt on saanud nime Peloponnesos. Kuningas Oinomaos kutsus oma tütre Hippodameia kosilased välja võiduajamisele, tingimusel, et kaotaja tapetakse. Kolmeteistkümnes kosilane Pelops kutsus appi oma vana soosija Poseidoni, kes andis talle jumalikud hobused ja kaariku. Pelops andis altkäemaksu Oinomaose kaarikujuhile Myrtilosele, kes korraldas Oinomaose surmasaamise. Pelops abiellus printsessiga, kuid enne mõrvas ta Myrtilose, kelle needus tõi hiljem kaasa Atreuse dünastia languse ja Oidipuse kannatused
Üks müütidest räägib sellest, kuidas Idaiose Herakles tahtis tähistada ja kiita enda ning oma vendade tehtud töid võidujooksudega iga viie aasta tagant. Teine müüt pakub, et sellele pani aluse pooljumal Herakles, et tähistada oma võitu kuningas Augeiase üle, mida korraldati iga nelja aasta tagant. Kolmanda müüdi kohaselt pani pidustustele aluse Zeus ise, et tähistada võitu titaan Kronose üle. Samuti arvatakse, et jooksud loodi Olümpia kuningas Oinomaos tütre Hippodameia kosilaste jaoks. Olümpiamängude ajalugu Esimesed ülesmärgitud võitjad on pärit aastast 776 e.m.a, kuigi võib arvata, et mängud toimusid juba varasemalt. Mängud korraldati iga nelja aasta tagant ning vahepealseid aastaid nimetati olümpiaadideks. Kreeklased hakkasid olümpiamänge kasutama ajaühikutena. Kuigi võib arvata, et mängud toimusid ka varasemalt, siis on teada, et peale 776 a. e.m.a muutusid mängud ülekreekalisteks
Alkmene poeg, kes korraldanud Olümpias jooksuvõistlused, millega ta tähistas oma võitu kuningas Augeiase üle. Ta võitis need võistlused ning määras need siis iga nelja aasta tagant korduma. Kolmanda versiooni järgi asutas olümpiamängud Zeus pärast võitu titaan Kronose üle. Veel ühe versiooni järgi rajas olümpiamängud Olümpia kuningas Pelops, kellelt on saanud nime Peloponnesos. Kuningas Oinomaos kutsus oma tütre Hippodameia kosilased välja võiduajamisele, tingimusel, et kaotaja tapetakse. Kolmeteistkümnes kosilane Pelops kutsus appi oma vana soosija Poseidoni, kes andis talle jumalikud hobused ja kaariku. Pelops andis altkäemaksu Oinomaose kaarikujuhile Myrtilosele, kes korraldas Oinomaose surmasaamise. Pelops abiellus printsessiga, kuid enne mõrvas ta Myrtilose, kelle needus tõi hiljem kaasa Atreuse dünastia languse ja Oidipuse kannatused
Teine lugu jutustab, et olümpiamängude rajaja olnud teine Herakles pooljumal, Zeusi ja Alkmene poeg, kes korraldanud Olümpias jooksuvõistlused, millega ta tähistas oma võitu kuningas Augeiase üle. Ta võitis need võistlused ning määras need siis iga nelja aasta tagant korduma.Kolmanda versiooni järgi asutas olümpiamängud Zeus pärast võitu titaan Kronose üle.Veel ühe versiooni järgi rajas olümpiamängud Olümpia kuningas Pelops, kellelt on saanud nime Peloponnesos. Kuningas Oinomaos kutsus oma tütre Hippodameia kosilased välja võiduajamisele, tingimusel, et kaotaja tapetakse. Kolmeteistkümnes kosilane Pelops kutsus appi oma vana soosija Poseidoni, kes andis talle jumalikud hobused ja kaariku. Pelops andis altkäemaksu Oinomaose kaarikujuhile Myrtilosele, kes korraldas Oinomaose surmasaamise. Pelops abiellus printsessiga, kuid enne mõrvas ta Myrtilose, kelle needus tõi hiljem kaasa Atreuse dünastia languse ja Oidipuse kannatused. Zeusi templi viilul Olümpias on
Zeusi ja Alkmene poeg, kes korraldanud Olümpias jooksuvõistlused, millega ta tähistas oma võitu kuningas Augeiase üle. Ta võitis need võistlused ning määras need siis iga nelja aasta tagant korduma. Kolmanda versiooni järgi asutas olümpiamängud Zeus pärast võitu titaan Kronose üle. Veel ühe versiooni järgi rajas olümpiamängud Olümpia kuningas Pelops, kellelt on saanud nime Peloponnesos. Kuningas Oinomaos kutsus oma tütre Hippodameia kosilased välja võiduajamisele, tingimusel, et kaotaja tapetakse. Kolmeteistkümnes kosilane Pelops kutsus appi oma vana soosija Poseidoni, kes andis talle jumalikud hobused ja kaariku. Pelops andis altkäemaksu Oinomaose kaarikujuhile Myrtilosele, kes korraldas Oinomaose surmasaamise. Pelops abiellus printsessiga, kuid enne mõrvas ta Myrtilose, kelle needus tõi hiljem kaasa Atreuse dünastia languse ja Oidipuse kannatused
1169 aasta jooksul 293 korral toimuda jõudnud antiikolümpiamängud andsid maailmale 4237 olümpiavõitjat, kellest tänapäevani on säilinud ligikaudu tuhande atleedi nimi ja päritolu. (Miksike, 2015) SÜNNILOOD Muistne müüt räägib, et Zeusi peajumalaks tõusu tähistati Olümpias mängude korraldamisega. Teise legendi järgi oli mängude alustajaks kangelane Pelops, kes tähistas nii oma abielu kuningas Oinomaose tütre Hippodameiaga. Oinomaos ei soovinud tütre abiellumist ja kuulutas, et annab Hippodameia kaasaks vaid sellele, kes teda kaarikusõidus võidab. Paljud käisid ebaõnnestunult proovimas, kuni Pelopsil see tegu õnnestus ja temast sai Hippodameia abikaasa ning kogu Peloponnesose valitseja (kust ka poolsaare nimi). (Tallinna Prantsuse Lütseum, 2015) Kolmas lugu räägib, et Herakles alustanud mängude korraldamist pärast oma kuulsa kaheteistkümne vägiteo sooritamist
Herakles korraldas Olümpias võidujookse. Nende jooksudega olevat ta tähistanud võitu kuningas Augeiase üle. Kuna Herakles võitis need võistlused, hakkas ta neid iga nelja aasta tagant kordama. On ka kolmas müüt, mis räägib sellest, et Zeus hakkas olümpiamänge korraldama pärast seda, kui ta oli võitnud titaan Kronost. Ka neljas müüt on olemas. Selle kohaselt hakkas olümpiamänge korraldama hoopis Olümpia kuningas Pelops. Kuningas Oinomaos kutsus oma tütre Hippodameia kosilased välja, et korraldada võiduajamised, ning võitja tapeti. Pelops, kes oli kolmeteistkümnes kosilane, kutsus endale appi Poseidoni, kes andis talle jumalikud hobused ja kaariku. Pelops võitis võiduajamise ja abiellus Hippodameiaga. Ent, et Pelops võidaks võiduajamise andis ta Oinomaose kaarikujuhile Myrtilosele altkäemaksu, kes korraldas Oinomaose surma. Kui Pelops oli abiellunud printsessiga, tappis ta Myrtilose. Esimesed olümpiamängud
Alkmene poeg, kes korraldanud Olümpias jooksuvõistlused, millega ta tähistas oma võitu kuningas Augeiase üle. Ta võitis need võistlused ning määras need siis iga nelja aasta tagant korduma. Kolmanda versiooni järgi asutas olümpiamängud Zeus pärast võitu titaan Kronose üle. Veel ühe versiooni järgi rajas olümpiamängud Olümpia kuningas Pelops, kellelt on saanud nime Peloponnesos. Kuningas Oinomaos kutsus oma tütre Hippodameia kosilased välja võiduajamisele, tingimusel, et kaotaja tapetakse. Kolmeteistkümnes kosilane Pelops kutsus appi oma vana soosija Poseidoni, kes andis talle jumalikud hobused ja kaariku. Pelops andis altkäemaksu Oinomaose kaarikujuhile Myrtilosele, kes korraldas Oinomaose surmasaamise. Pelops abiellus printsessiga, kuid enne mõrvas ta Myrtilose, kelle needus tõi hiljem kaasa Atreuse dünastia languse ja Oidipuse kannatused. Zeusi
Pelops äratati ellu. Üks õlg tuli teha elevandiluust, sest Demeter oli hajameelsusest rooga maitsnud. Pelops nais printsess Hippodamia, ent pidi enne tolle isa Oinomaosega võidu kaarikul sõitma. Oinomaose hobused olid Arese enda kingitus. Pelopsil oli valida, kas võit või surm, ja võit polnud eriti võimalik. Hippodamia meelitas isa teenrit Myrtilost, kes keeras Oinomaose kaarikul mingid poldid lahti, nii et kaarik lagunes sõidu ajal ära; Oinomaos sai surma. Tasuks nõudis Myrtilos poolt kuningriiki; Pelops oli kade ja tõukas mehe kaljult alla. Kukkudes needis Myrtilos ära Pelopsi ja ta järeltulijad. Tantalose tütar Niobe oli abielus Zeusi ja Antiope (vt. 16) poja Amphioniga. Neil oli 7 tütart ja 7 poega. Niobe arvas, et on oma lastega parem jumalanna Letost, ning tahtis, et teda austataks jumalanna asemel. Leto käskis oma lastel Apollonil ja Artemisel Niobe lapsukesed hävitada, mida nood ka tegid
annaabi.ee 
