lõhe) Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII (1378-94) ning naasid koos temaga Avignoni Avignon Kirikukogu ehk kontsiil Kirikukontsiilon tähtsamate vaimulike (peapiiskoppide, piiskoppide, abtide jt) koosolek, kus arutakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi 1409. aastal pidi lahkhelid lõpetama ning valima uue, üheainsa paavsti- see ei õnnestunud Kirikukogu, millel oli esindatud terve kristlik maailm, nimetati üleüldiseks e. oikumeeniliseks 1417. Aastal, kui Konstanzis valiti paavstiks Martinus V (1417-31) võidi kirikulõhet pidada lõppenuks 1449. aastal lõppes kirikukogude aeg Vaimulikud ordud paavst piiskopid preestrid mungad (kr. k. Monacos- üksildane) nunnad (lad. K. nonna- nunn) kindlate reeglite järgi toimivad ühendused- vaimulikud ordud (lad. k. ordo- kord, seisus) Kloostrid Euroopa mandriosas tekkisid esimesed kloostrid 4. sajandil juhtis abt või prior (nunnakloostris abtiss või prioris)
võidi kirikulõhet pidada lõppenuks. Martinus V sõlmis eri riikide valitsejatega konkordaadid, millega ilmalik võim sai oma maa kirikuasjus küllaltki vabad käed. Kirikukogud Kirikukogu ehk kontsiil on tähtsamate vaimulike (peapiiskoppide, piiskoppide, abtide jt) koosolek, kus arutakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi. Niisugust kirikukogu, millel peaks olema esindatud terve kristlik maailm, nim üleüldiseks e oikumeeniliseks. Kirikukogu viimane istungipaik oli Lausanne, kus kogu end ise 1449. Aastal laiali saatis. Sellega lõppes kirikukogude aeg. Vaimulikud ordud Vaimulikku seisusesse kuulusid peale paavsti, piiskoppide ja preestrite ka mungad (kr. k. Monacos- üksildane) ja nunnad (lad. K. nonna- nunn), kes olid kogunenud kindlate reeglite järgi toimivatesse ühendustesse- vaimulikesse ordudesse (lad. K. ordo- kord seisus). Munklus sai alguse Idamaadest, esimesed mungad olid Egiptuse kõrbetes elavad erakud.
aastal Wormsi konkordaadiga. Sellega pandi paika piiskoppide valimise kord vaimuliku võimu tunnused siad nad paavstilt või peapiiskopilt ja ilmaliku võimu tunnused keisrilt. Sisult on tegemist kompromissiga. Kirikukogud Kirikukogu on tähtsamate vaimulike koosolek, kus arutatakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi. Kohtuti regulaarselt, aga ka siis kui kerkis esile mõni uus probleem. Kõigi kristlaste esindustega kirikukogu nimetatakse oikumeeniliseks ehk üleüldiseks kirikukoguks. Inkvisitsioon Kuni 12. sajandini karistab kirik valeõpetajaid ja usust taganejaid kirikuvande ning kloostrivangistusega. Üritati jutluse ja veenmise teel paganaid või ketsereid veenda õigele ususle põõrdumiseks. 13. sajandist alates hakatakse üha rohkem kasutama surmanuhtlust. Paavstide Avignoni vangipõlv ja Suur skisma 1305. aastal sai paavstiks Clemens V. Valitud paavst oli prantslane ja Itaalias valitsevate segaste olude tõttu ta Rooma ei läinud
Osalt tulenes see ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemisest ja ilmaliku hariduse edenemisest,osalt aga kirku enese aktiivsuse ja teojõu langusest. Kirikukogud- Kirikukogu ehk kontsiil on tähtsamate vaimulike (peapiiskoppide,piiskoppide,abtidejt) koosolek,kus arutatakse peamiselt kiriku seisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi.Sellist kirikukogu,millel peaks olema esindatud terve kristlik maailm,nim. üleüldiseks ehk oikumeeniliseks. 15.saj oli kirikukogude peamisi probleeme,kas kirikuasjades peaks otsustamisõigus kuuluma paavstile või kirikukogule. 11.Vaimulikud ordud (4 ordut) Benetiktlased: Rajaja oli Benedictus 520-530 ekr. Riietus must, tegevuseks vannete andmine. Tsistertslased: Rajaja Bernhard 1098, riietus must või valge tegevuseks aiandus ja muud majapidamist, nad ei tohtinu suheda välismaa ilmaga. Frantsisklased asutajaks Franciscus Assistst 1223, riietus jäme pruun või hall kuub
tegevust ka palju ette. Peale halastuse ja kannatajatele kaasatundmise oli ema Teresa üks silmapaistvamaid omadusi rõõmsameelsus. Seda iseloomustas ka tema särav naeratus. Õdedele pani ta ikka ja alati südamele, et nad oma tööd rõõmuga ,,ja naeratades" teeksid. Ema Teresa oli veendunud vaga katoliiklane. Ta asutas katoliikliku ordu, ent just vaeste ja haigete abistamisel kujunes tema töö kujunenud viimaste aastakümnete üheks suurimaks oikumeeniliseks saavutuseks (Kurg, 1998: 11). Misjonitöö oli teisejärguline. Surijale ei rääkinud ema Teresa Jumalast või koguni kristlusest. Ta ulatas surijale toetava käe, et lasta tal seeläbi osa saada Jumala armastusest (Sichtermann, 2004: 249). Ema Teresa alustas oma päeva varahommikul palvusega kabelis. Piiblis sisalduvad käsud ja elureeglid olid tema jaoks iseenesestmõistetavad. Malcolm Muggeridge kirjutas kord, et ema Teresa
3 Zinzendorfi oli kasvatatud pietismi vaimus, ta pidas luterlikku kirikut liiga tundekülmaks ja jäigaks. 1722. aastal andis krahv oma Bertheldorfi mõisas katoliku kiriku poolt vaenatud böömi-määri vendadele maad kristliku kogukonna asula rajamiseks, nii asutasidki põgenikud Hernhuti küla. Sinna hakkas tulema kõikjalt üle Saksamaa pärit konfessioonikirikutest eraldunud uusasunikke. Zinzendorf püüdis sinna saabunuid ühendada oikumeeniliseks, filadelfia ehk venna-armastuses elavaks kogukonnaks, mille liikmeks võisid saada usulist äratust ja isiklikku pöördumist kogenud kristlased. Liikumine kujunes iseseisvaks evangeelseks vabakoguduseks, see tähendas seda, et nad olid vabad riiklikust kontrollist ja oma usku praktiseeriti nii nagu õigeks peeti. Vennastekoguduse eesmärgiks oli teha misjontöö ristiusustamata maades. Vennastekogudused
Seda katoliku kiriku lõhenemist nimetatakse suureks skismaks. (schisma- lõhe) Ei nõustutud ühe tagasiastumisega, 1409 otsustati kokku kutsuda kirikukogy, mis pidi valime uue paavsti. KIRIKUKOGUD Kirikukogu ehk kontsiil on tähtsamate vaimulike koosolek kus arutatakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi. Kirikukogu, millel peaks olema esindatud kogu kristlik maailm nimetatakse oikumeeniliseks kirikukoguks. 1417 kui Konstanzis valiti paavstiks Martinus V lõppes kirikulõhe VAIMULIKUD ORDUD Paavstid, preestird, piiskopid, mungad ja nunnad- vaimulik seisus. Oldi koondunud reeglite järgi erinevatesse ordudesse. Ordud on enamasti nime saand rajajate järgi. Kloostrit juhtis abt või prior BENEDIKTLASED Benedictus Nursias rajas Monte Cassinosse kloostriMunkade ja nunnade elu pidi jagunema töö ja palvetamise vahel, pidi andma vaesuse kasinuse ja kuulekuse vanne
ketserlusest loobuma, need, kes olid valmis vaadetest lahti ütlema, pääsesid kergelt, teised anti üle ilmalikule võimule, kes viiks täide surmanuhtluse, need ei saanud käsku täitmata jätta, sest neid oleks kirikust välja visatud Kirikukogud tähtsamate vaimulike koosolekud, kus arutatakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi; niisugune kirikukogu, kus peaks olema esindatud terve kristlik maailm, nim. üleüldiseks e. oikumeeniliseks, kokku kutsus paavst, selle otsused kohustuslikud; 15.saj. probleem, kas kõrgem otsustamisõigus paavstil või kirikukogul, kas paavst peab kirikukogu otsuseid täitma 29.Rekonkista 711-1492 Pürenee poolsaare tagasivõitmine muhamedlaste käest Pürenee poolsaarele tungisid araablased, läänegoodid taganesid mägedesse, tekkis kahe tsiv. vastuseis, kristlased tahtsid tagasi vallutada, tekkisid uued kristlikud kuningriigid Leon, Kastiilia, Aragon, Navarra,
annaabi.ee 
