(Mangs, Martell 2000:335) Hilisnoorukieas ego tugevneb ja kujuneb välja nooruki tervislik isiksus. Normaalse kuluga noorukiea läbinud nooruk peaks olema valmis ja võimeline iseseisvuma ja tegelikult lahkuma lapsepõlvekodust. Nooruk on leidnud oma elule suuna ja hakkab kujunema tema maailmavaade. (Laste- ja noortepsühhiaatria 2006:45) 4.1 OBJEKTISUHTED On kalduvus juhuslikumateks objektisuheteks, s.t suheteks partnerite ja sõpradega, kes esinevad positiivse ja negatiivse oidipaalse varjundiga suhte segu ja nendevahelist kompromissi. Hilisnoorukieas nooruk on sageli egotsentriline ning vahel kontaktide külge klammerduv. Tõelised objektisuhted on siiski tavalised. Suhted ei ole veel olulisel määral selgelt seksuaalsed. Noorukid, kellel olid varem head suhted vanematega ja faasile vastav vabanemisprotsess, võib orienteerumine nii armastuses kui ka töös võtta aega. Lahendamata Oidipuse-kompleks võib ilmneda näiteks objekstivalukutes, kus noorukil
viivad lõpuks kooliküpsuseni ajaks, kui laps saab kuue-seitsmeaastaseks. (samas:28) Peale nende arengute läbib laps ka psüühilises plaanis eri faase ja saavutab eri küpsusastmeid. Eelkõige peegelduvad need selles, kuidas laps enda umber maailma näeb, sellepärast nimetan ma neid arenguastmeid ka lapse maailmapildi arenguks. (samas:28) Enne, kui selline maailmapilt täiskasvanud inimsel kinnistub, läbib laps normaalse arengu puhul kolm erinevat faasi: oraalse, anaalse ja maagilis-oidipaalse faasi. Iga faas muudab lapse maailmapilti. (29.lk) Oraalne faas kestab sünnist kuni 1,5.-2. eluaastani. Selles faasis võib lapse maailmapilti kirjeldada lausega "Ma olen see, mida ma saan" . See on aeg, kus kesksel kohal on lapse kohene vajaduste rahuldamine. Väga väike laps peab saama kogemuse, et tema jaoks on olemas kindel pereliige, kes rahuldab tema vajaduse kehalise läheduse, nälja ning janu kiire kustutamise järele. (29-30.lk)
konflikte ja hirmu. Hilisteismeeas on kindlasti suurenenud eneseteadlikkus, autonoomia, seksuaalne identiteet ja järjepidevus. Nooruk jõuab muu hulgas stabiilsemate emotsioonide, tugevama isetunde, emotsiooni- ja tahteprotsesside suurema ühildumise, eesmärgikindlamana tegutsemise, sotsiaalse kompetentsuse ja tuleviku planeerimise võimeni (Jaanisk 2013/2014). "Jätkuvalt on kalduvus juhuslikumateks objektisuheteks, s.t suheteks partnerite sõpradega, kes esindavad positiivse ja negatiivse oidipaalse varjundiga suhete segu ja nendevahelist kompromissi. Hilisteismeeas nooruk on sageli egotsentriline ning vahel kontaktide külge klammerduv" (Mangs ja Martell 2000; ref. Ritvo 1971 järgi). "Erik H. Erikson peab hilisteismeiga identiteedikriisi perioodiks, kuna nüüd peab nooruk astuma teismeeast täiskasvanumaailma ja võtma endale täiskasvanu rolli. On suur risk, et kriiside tõttu kaotab nooruk kontakti tegelikkusega ja et ebaõnnestumised viivad kokkuvarisemisele.
Laps 164 tahab olla vanema jagamatu armastuse objekt ja kogeb sama sugupoolt olevat võistleja vanema suhtes. Sageli räägib 45aastane tüdruk, et abiellub isaga ja poeg, et emaga. Laps tungib vanemate vahele. Tütar istub meelsasti isa süles ja poeg läheb meeleldi emaga jalutama. Laps võib tulla ööseks vanemate vahele. Laps lahendab oidipaalse kompleksi konflikti samastudes sama sugupoolt omava vanemaga, tütar emaga ja poeg isaga. Samal ajal ta loobub oidipaalsest soovist ja saavutab jõu ja soovi kasvada suureks. Selleks, et laps lahendaks oidipaalse kriisi, peab vanemate suhe olema pidav. Lapsest ei tohi tulla emale isa ega isale ema asendajat. Last tuleb käsitleda kui väljaspoolset, oidipaalsest soovist loobuvat.
representatsioonis (Oidipus). Nii perekondlikus kui analüütilises vormis on Oidipus oma olemuselt repressiooni aparaat, mis on suunatud soovide masinate vastu, ja mitte mingil juhul mitteteadvuse enda sünnitis. Oidipus on mitteteadvuse jõudude kõrvalekaldumise invariant, mis eksisteerib kapitalistlikus maailmas kõikjal. Seksuaalsus aga ei ole taandatav "väikese perekonnasaladuseni". Psühhoosis mõistis psühhoanalüüs vaid "paranoidaalset" liini, mis viib oidipaalse kastratsiooni jmt- ni, kõikide repressiivaparaatide injektsioonini mitteteadvusesse. Kuid tema eest jäi varju "skisofreeniline" liin, mis läbib mitteperekondlikku joonist. Psühhoanalüüs kaldub idealismi. Materialistlik psühhoanalüüs viib iha tootmisse ja vastupidi, taandab tootmise ihaks. Psühhoos ei kuulu ei isa ega isegi isa nime juurde, ta laieneb kõigile ajaloo nimedele. Sotsiaal- ajaloolise välja investitsioon iha masinate poolt.
obessiiv-kompulsiivsete sümptomite või sadomasohhistlike tendentsidena. (3) Falliline faas on umbes 3.- 6. eluaastal, kus erogeenseks tsooniks on suguorganid. Erinevalt puberteediea genitaalsusest tunnevad nii poisid kui tüdrukud vaid üht suguorganit - fallost, mille olemasolu või puudumist siis uuritakse ning üle elatakse. Areneb Oidipus-kompleks ja taandub, domineerib kastratsioonikompleks. Oidipaalse konflikti lahendusena tekib ülimina. Fallilise faasi häired ilmnevad hiljem hüsteeriliste sümptomitena. Äärmusjuhtum on püsiv hüsteeriline isksusehäire, mida iseloomustab kõigi elu külgede diferentseerimatu, ülemäärane ja mänguline seksualiseerimine. Ka mitmed tänapäeva mõistes ärevushäired said Freudi ajal fallilise seletuse. Füsioloog Freud on toonud esile palju seksuaalse erutuse ja neurootiliste ärevushoogude sarnasusi füsioloogia tasemel
Seda väljendust kontrollivad kultuurilised normid ja tõkestused. Väikelaps ei saa oma seksuaalsust normaalselt rahuldada, vaid peab seda tegema ebaloomulikul kujul enne kui suguline rahuldamine jõuab genitaalideni, täidavad selle rahuldamise funktsiooni teised kehaosad. Vaatame siis faaside kaupa, millised kehaosad seda funktsiooni täidavad. SEKSUAALSUSE FAASID: · oraalne (sünd1,5 a) väljendub nt sõrme imemises, milles saab sõltumatuse tunde Oidipaalse kompleksi arenemine. · anaalne (1,5-3 a) seotud pärakupiirkonnaga, moraalne rahuldus, kui saab ise potil käia · falloseline (4. aastast) huvi suguelundite vastu, nt arstimängud · latentne piirkond konkreetne huvipiirkond puudub · puberteet taas domineerib suguorganite piirkond On oluline, et just need kolm esimest faasi määrab ära, milliseks inimene kujuneb. On kolm viisi kuidas inimene võib reageerida oma väljakujunenud