Keda võib pidada Esimese maailmasõja võitjateks ja keda kaotajateks? Esimene maailmasõda oli suurt osa maailma maades kaasav sõda. Sõdisid riigid, mis siis jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei ole osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli selles saanud ohvrite arvult väga suur konflikt. Rohkem ohverid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel väga palju. Purunesid mitmed impeeriumid. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Esimeses maailmasõjas kasutati esimest korad keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt. Milleks alustada sõda, kus võidab ainult vastane? Põhjusteks olid kujunenud imperialistlike suurriikide vastuolud võitluses turgudega,
surma Rooma, pani aluse kritslikule kogudusele, sai esimeseks Rooma piiskopiks. Paulus: pöördus ristiusku alles pärast Jeesuse surma, mõjukaim krisluse levitaja Rooma riigis; rändas Süürias, Väike-Aasias, Kreekas, seletas Jeesuse õpetust, võitis pooldajaid; rõhutas, et see on mõeldud kõigile rahvastele, aitas kaasa kristluse levikule Rooma riigi idaosas. Kristlased ja Rooma riik: Kristlus oli monteistlik, neil polnud võimalik tuua ohverid Rooma keisrite altaritele, keeldumine tekitas kristlaste vastu umbusku ja vaenu, selles nähti allumatust Rooma riigile. Usuti, et põlgus jumalate vastu toob kaasa karistuse suurtes piirkondades, kristlasi süüdistati õnnetustes, neist usuti halba. Rooma riigis oli nende usk keelatud. Pühakirja kujunemine: kuna maailmalõppu ei tulnud, hakati pärimust kirjalikult talletama. Algselt oli Jeesuse sõnum mõistetav Vana Teastamendi (heebrea keelest tõlgitud kreeka keelde)
4. AJAKIRJANIK JA EETIKA • Lubaduste hoidmine • Erapooletu • Informatsiooni tuleb kontrollida 5. REKLAAM JA EETIKA • Mõjutamisega ajakirjanik kaasa ei lähe • Millal on uudis ja millal arvamus • Kui rääkida firmadega, siis mitmega 6. ALLIKATE KAITSMINE JA TEAVITAMINE • Peab kaitsma nõrgemat osapoolt • nt. ohver, laps, vanur • Kogenematule inimesele meediast • Isiklike andmeid avalikustada ainult siis kui on väga vajalik • Võib ohverid muidu negatiivselt veel mõjutada Uudis 1. UUDISVÄÄRTUSED • Mõjukus • Mõjutab kellegi elu • Palgad • Värskus • Midagi juhtus just • Oleneb kanalist • Ebatavalisus, ootamatus • Inimene hammustab koera • Oleneb kontekstist • Prominentsus • Osalejad on tuntud, avaliku elu tegelased • Konfiktsus • Lähedus • Geograafiline • Emotsionaalne • Päevakajaline 2. KÕVAD JA PEHMED UUDISED
Usk Apostel rändjutlustaja, tuntumad Peetrus ja Paulus. Märter usu nimel kannatanu, hukatu. Kirik Kõiki kristlasi ühendav organisatsioon. Numeen looduslikes objektides sisalduv hing või vägi Vana-Rooma religioonis. Laar Vana-Rooma maja, perekonna kaitsejumalus, toodi ohverid ja kujusid hoiti aukohal. Geenius perekonna kaitsevaim Vana-Rooma religioonis, edendas soojätkamist ja elujõudu. Pontifeks preester Vana-Roomas. Pontifeks maximus ülempreester Vana-Roomas. Augur preester-ennustaja V-Roomas, eriti lindude lennu tõlgendajad. Sibüll kreeka päritolu ennustajanna. Sibülliraamatud riigi tulevikku käsitlevad papüüruserullid. Piiskop algselt suurema kristliku koguduse ülem, seejärel koguduste ülem linnas või piirkonnas.
Eesti laskurkorpus, mis päästis paljude ehituspataljonidesse sattunud meeste elu. Korpuses oli 2 diviisi. Pärast vallutamist viidi korpus täiendavaks reformeerimiseks tagalasse. Sõjas sai eesti rängalt kannatada, täielikult hävines Narva. Väga suuri purustusi oli Tartus ja Tallinnas. Suurimaks kaotuseks oli Eesti rahvastiku vähenemine ligi 200 000 inimese võrra. Nende hulgas olid 80 000 läände põgenenud, 30 000 võitlustes hukkunud 10 000 terrori ohverid Eesti Vabariik 1991-2007a Vabariikluse taastamise järel algas põhiseadusliku riigi ülesehitamine. Uue põhiseaduse eelnõu valmis 1991a lõpuks, millele järgnes üldrahvalik arutelu. 28.juunil. 1992 toimunud rahvahääletusel kiideti uus põhisedus ülekaalukalt heaks. Presidendi ja parlamendi valmimised toimusid 1992a septembris. Eelvalimistel ei saavutanud ükski kandidaat üle poole valijate häältest
jne, aga nagu korralikule inimolendile kombeks, püüti kergemalt pääseda ja haldjaid üle kavaldada. Leiutati viise nende nägemiseks, nendelt nõu küsimiseks ja isegi nende püüdmiseks. Ka küsimustikule vastanud arvasid, et haldjatele toodi/tuuakse ohvriande (52%). Enamjaolt pakuti, et ohvriks võik olla midagi söödavat (mesi, marjad, piim, maiustused) või ilusat (lilled, väärisesemed) ning et ohverid toodi, et haldjailt midagi vastu saada, nende heakskiidu ärateenimiseks või loodeti saada näiteks sõjaõnne osaliseks(vt Lisa 2.9.). 6.1. Ohverdamisest ja ebausust Haldjatele toodi erinevaid ohvriande, ohver sõltus haldja tähtsusest inimeste igapäevaelus. Kui näiteks maja ehitama hakati ja taheti ära teenida maahaldja heakskiitu pandi nurgakivi alla hõberaha, aga karjamaale lehma lüpsma minnes tilgutati talle mõni tilk piima. Õue minnes või
sõdurit. Nad on mõlemad talupojad. Kõnepruuk ja ka nägemus on neil sarnased. Veel üks oluline luuletus on ,,Testament". See on hilisem luuletus. See on üks viimaseid, kirjutatud 1840. aastal. See on sureva ohvitseri pihtimus oma sõbrale. See on väga pessimistlik, aga siin me näeme konkreetse inimese saatust. Üks hilisema Lermontovi teemaks on sõda, mis on mõttetu, õudne ja julm. Lermontov ise sõdis Kaukaasias. See sõda nõudis tohutuid ohverid. Lermontov veetis lahingute keskel mitu aastat. Ta ei kirjeldanud enam sõda nii, nagu seda kirjeldati Napoleoni-sõdade ajal. Siis oli sõda ilustatud, heroiline, ei kirjutatud ohvritest ega verest. Valud ja piinad pani Lermontov luulesse kirja. ,,Valerik" jõgi Kaukaasias; samad teemad + õnnetu armastus. Lermontovi evolutsioon toimus väga kiiresti ja läbi mitme zanri. ,,Meie aja kangelane" on vene kirjanduse esimene psühholoogiline romaan ühiskonnaelu taustal
annaabi.ee 
