Tervise kaitsmine ja riskikäitumine Mida tuleks teha, et tunda ennast hästi ja olla terve? Olla rõõmsameelne Toituda tervislikultja mitmekesiselt Piisavalt magada Liikuda värskes õhus Pakkuda endale vaheldust Hoiduda toksiididest Riskikäitumine.Mis see on? Suitsetamine Alkoholi (liig)tarvitamine Uimastite proovimine/tarvitamine Kaitsmata seksuaalvahekord mitteusaldusväärse partneriga Liikluseeskirjade eiramine Ohutusvahendite- ja reeglite eriamine Esmane tarvitamine (õpilaste % , kes antud ainet proovinud) Purju joomine korra nädalas või sagedamini Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Riskeeriv seksuaalkäitumine ja suitsetamine 50
Riskikäitumiseks nimetatakse käitumist, mis omab või võib teatud tingimustel omada käituja enda või tema kaaskodanike tervisele ebasoodsat mõju. Riskikäitumise tagajärjed on enamasti lisaks tervishoiukuludele seotud ka kuludega majandusele, ühiskonnale jne. Riskikäitumise liigid: * suitsetamine * alkoholi (liig)tarvitamine * uimastite proovimine/tarvitamine * kaitsmata seksuaalvahekord mitteusaldusväärse partneriga * liikluseeskirjade eiramine * ohutusvahendite kasutamise eriamine * ohutusreeglite eiramine jt Miks noored käituvad riskivalt? * uudishimu, soov igasuguseid asju järele proovida * vanusest tingitud käitumise eripärad - väljakujunemata isiksus, ebaküpsus * madal enesehinnang * isiksuseomadustest tingitud käitumise eripärad (impulsiivsus, sensatsiooni janulisus, motoorne rahutus, hüperaktiivsus jne) * ebaralistlik optimism * kaaslaste mõju ja eeskuju, kambavaim
värvitööstus , maalritööd Ettevõtja kohustused ohutegurite väljaselgitamine ja vastava teabe levitamine, kemikaalidega seotud ohtude ja nende leevendamise meetodite võimaluste väljaselgitamine ohutuse tagamine. Ettevõtja vastutab oma tegevusega kaasnevate tagajärgede eest ja ta on kohustatud rakendama meetmeid õnnetusjuhtumite ärahoidmiseks. Ettevõtja kohustuseks ohutuse tagamisel on ohutusvahendite valiku läbiviimine. ohtlike aineid sisaldava toote identifitseerimise, klassifitseerimise ning nõuetekohase pakendamise ja märgistamise, varustama kasutamisjuhendid tarbija (sh nii tööstus-, kui tavatarbija) jaoks. Kemikaali ohutuskaart Ohtliku kemikaali valmistaja või importija peab koostama ning enne kemikaali üleandmist käitlejale andma ohutuskaardi, mis sisaldab järgmist teavet: 1) identifitseerimine; 2) koostis; 3) ohtlikkus; 4) esmaabi andmise viis;
Jah, ikka. Tööõnnetusi võivad põhjustada paljud tegurid, näiteks: ebaõige töövahendi kasutamine (nt. redeli kasutamine tõstetava tööplatvormi asemel); puuduvad või ebapiisavad ohutusseadised seadmetel, millede puhul on võimalik näiteks töölise riiete takerdumine masinasse vms; seadme ebasobivad või valet liiki juhtimisseadised, mis ei võimalda seadet kiiresti ja turvaliselt välja lülitada või mis võimaldavad selle iseeneslikku käivitumist; masina turvaseadmete, ohutusvahendite, juhtimissüsteemide vms. hooldamiskohustuse eiramine, mille tõttu seade muutub ohtlikuks; seadme kasutaja puudulik informeerimine, juhendamine ja koolitamine. Ohtude vältimisega seonduvad riskid Arvesse tuleks võtta: · töövõtteid seadme ja muu töövahendiga töötamisel ning ka töövõtteid seadme paigaldamisel, hooldamisel, remondil, rikete ja takistuste kõrvaldamisel; · töövahendi ja seadme kasutajat, tema kogemust ja koolitustaset ning uuele
Tööõnnetusi võivad põhjustada paljud tegurid: * Ebaõige töövahendi kasutamine (nt. redeli kasutamine tõstetava tööplatvormi asemel). * Puuduvad või ebapiisavad ohutusseadised seadmetel, millede puhul on võimalik näiteks töölise riiete takerdumine masinasse. * Seadme ebasobivad või valet liiki juhtimisseadised, mis ei võimalda seadet kiiresti ja turvaliselt välja lülitada või mis võimaldavad selle iseeneseslikku käivitumist. * Masina turvaseadmete, ohutusvahendite, juhtimissüsteemide hooldamiskohustuse eiramine, mille tõttu seade muutub ohtlikuks. * Seadme kasutaja puudulik informeerimine, juhendamine ja koolitamine. Riskide väljaselgitamine * Töövõtteid seadme ja muu töövahendiga töötamisel ning ka töövõtteid seadme paigaldamisel, hooldamisel, remondil, rikete ja takistuste kõrvaldamisel. * Töövahendi ja seadme kasutajat, tema kogemust ja koolitustaset ning uuele töötajale
· ebaõige töövahendi kasutamine (nt. redeli kasutamine tõstetava tööplatvormi asemel); · puuduvad või ebapiisavad ohutusseadised seadmetel, millede puhul on võimalik näiteks töölise riiete takerdumine masinasse vms; · seadme ebasobivad või valet liiki juhtimisseadised, mis ei võimalda seadet kiiresti ja turvaliselt välja lülitada või mis võimaldavad selle iseeneseslikku käivitumist; · masina turvaseadmete, ohutusvahendite, juhtimissüsteemide vms. hooldamiskohustuse eiramine, mille tõttu seade muutub ohtlikuks; · seadme kasutaja puudulik informeerimine, juhendamine ja koolitamine. Riskide väljaselgitamisel võta arvesse: · töövõtteid seadme ja muu töövahendiga töötamisel ning ka töövõtteid seadme paigaldamisel, hooldamisel, remondil, rikete ja takistuste kõrvaldamisel;
võib teatud tingimustel omada käituja enda või tema kaaskodanike tervisele ebasoodsat mõju. Riskikäitumise tagajärjed on inimlikud tragöödiad, enamasti lisaks tervishoiukuludele seotud ka kuludega majandusele, ühiskonnale jne. Riskikäitumise liigid • suitsetamine • alkoholi (liig)tarvitamine • uimastite proovimine/tarvitamine • kaitsmata seksuaalvahekord mitteusaldusväärse partneriga • liikluseeskirjade eitamine • ohutusvahendite kasutamise etiamine • ohutusreeglite eitamine jt Statistika andmed – Suitsetamine 2011. aasta andmetel ei suitsetanud 60% noortest, 10,5% on suitsetamisest loobunud, 7,8% suitsetab mõnikord ning 21,9% on igapäevasuitsetajad, kellest suurem osa on mehed. (Noorteseire aastaraamat 2012) Statistika andmed – Alkohooli tarbimine Alkoholi tarbimine on ohtlikult populaarne. Kolmandik (33,5%) 15–24-aastastest noortest tarvitab vähemalt kord
Side Side hõlmab teabe igasugust edastamist ja vahetamist nii suusõnaliselt (sh. statsionaar- või mobiiltelefoniga, vahetult isikult isikule jms.), kirjalikult (sh. telefaksiga) kui ka visuaalselt (sh. kuvarseadmetega, teatetabloodega, signaaltuledega jne.). Enne töö alustamist tuleb elektripaigaldise käidukorraldajat kavandatud tööst informeerida. Kogu tööohutuse tagamiseks vajalik teave nagu nt. elektrivõrgu skeem, lülitite seis (sees, väljas, maandatud) ja ohutusvahendite paigutus tuleb edastada kirjaliku juhisena. Iga teade või juhis peab sisaldama seda edastava isiku nime ja vajaduse korral ka tema viibimiskoha andmeid. Vigade välistamiseks teabe suulisel edastamisel peab teabe vastuvõtja teavet teabeandjale kordama; viimane peab kinnitama, et teave on õigesti vastu võetud ja et sellest on õigesti aru saadud. Tööd ei tohi alustada ega elektripaigaldist töö lõpetamisel taaspingestada ajalise kokkuleppe järgi. Tööriistad, -seadmed ja -vahendid
andmesubjekti õigust omaenda isiku kohta kogutud andmetega tutvuda piirata. Ühiskondliku turvalisuse huvides Ühiskondlik turvalisus on suurt ühiskonnagruppi puudutava ohu puudumine. Ühiskondlikku turvalisust ohustavate teguritena võiks nt nimetada nakkushaiguste levikut, loodusõnnetusi, loodus- või muid katastroofe jne. Riigi ülesanne on tagada ühiskondlik turvalisus preventiivsete vahendite loomise, ühiskonna teadlikkuse tõstmise ja kohaste ohutusvahendite (organisatoorsete ja/või füüsiliste) loomisega. Üldiselt on ka ühiskondliku turvalisuse huvides õigus piirata andmesubjekti osalusprintsiipi ning seega isikuandmeid töödelda ilma andmesubjekti nõusolekuta ning teadmata. Ka siin tuleb hoolikalt läbida proportsionaalsustest. 16 17 Kaasuses Leander vs. Rootsi leidis EIÕK, et andmesubjekti osaluse piiramine ehk