parteikaadriga; ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus, jagamatult valitsevaks sai stalinlik ideoloogia; tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. 1970. aastate alguseks ei olnud I. Käbini võimupositsioonid enam nii kindlad kui varem. Süveneva seisakuaja tingimustes ei rahuldanud Käbin enam Moskvat ning 1978. aastal vahetatigi Moskva heakskiidul Eesti NSV juhtkond: I. Käbini asemel sai parteijuhiks Karl Vaino, keda peeti õigeks inimeseks ohjeldamaks liiduvabariigis pead tõstvat natsionalismi. Käbin paigutati peale seda Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe kohale. Pärast tema pensionileminekut nimetati samale kohale Käbini soosik Arnold Rüütel. 2 MAJANDUS Ivan Johannes Käbini hea läbisaamine 1953. aasta septembris NLKP esimeseks sekretäriks saanud Nikita Hrustsoviga kindlustas Eesti NSV-le teatud majanduslikud eelised ja võimaldas vältida mõningaid tolleaegseid äärmuslikke eksperimente. Käbini ajal olid kohaliku
kukutati võimult N. Hrustsov ja tema asemele tuli L. Breznev. Algas kruvide kinnikeeramispoliitika. Eestis kestis sulaaeg kuni 1968. aastani, mil Tsehhoslovakkias lõpetasid tankid inimnäolise sotsialismi ehitamise. Seoses sellega purunesid ka eestlaste ootused. Ühiskonnas süvenes taas ideoloogiline surutis ja karmistus tsensuur. Ivan Käbini langus ja venestamise algus I. Käbini suhted Moskvaga olid halvenenud. 1978. aastal sai parteijuhiks Karl Vaino, keda peeti õigeks meheks ohjeldamaks liiduvabariigis pead tõstvat natsionalismi. Karl Vaino jaoks ei kehtinud kohalikke huvisid, vaid ainult Moskva käskude truu täitmine. Enamik seniseid tippjuhte jäi ametisse. Uueks ideoloogiasekretäriks sai Rein Ristlaan, kellest sai üks Vaino lähimaid abilisi venestuspoliitikas. Venestamiskampaania sa alguse vene keele omandamise tähtsuse reklaamimisega. Hakati propageerima kakskeelseid lasteaegu ja osalist õppetöö üleviimist vene keelele
millega kuldsete kuuekümnendate ideaalid sobisid üha vähem. Ivan Käbini langus ja venestamise algus. 1970 alguses ei olnud Käbini positsioonid enam nii kindlad kui varem. Käbini poliitika ei rahuldanud enam Moskvat. Vaino Väljase tõusu suhtusid liiduvabariigi võimuladviku venemeelsed tõrjuvalt, pidades teda kohati natsionalistiks. 1978 vahetati Moskva heakskiidul ENSV juhtkond: Käbini asemel sai parteijuhiks Karl Vaino, keda peeti õigeks inimeseks ohjeldamaks liiduvabariigis pead tõstvat natsionalismi. Vaino jaoks ei eksisteerinud mingeid kohalikke huvisid, vaid üksnes Moskva suunised. Enamik seniseid tippvõimureid jäi paika, kuid siiski tuli lahkuda V.Väljasel, kes asus diplomaatilisele tööle L-Am. Ideoloogiasekretäriks sai Rein Ristlaan. Võimuvahetus sillutas teed venestamiskampaania käivitamiseks. Algas aktiivne vene keele kasulikkuse propaganda, mille kandvaks loosungiks
venemeelsed tõrjuvalt, pidades teda kohati natsionalistiks. 1978 vahetati Moskva Siseministeerium võttis üle miilitsa ülesanded, eelkõige korrakaitse. KGB'l ühest küljest heakskiidul ENSV juhtkond: Käbini asemel sai parteijuhiks Karl Vaino, keda peeti tuli pidevalt ühiskonda jälgida ja kontrollida, et kõikvõimalikud nõukogudevastased õigeks inimeseks ohjeldamaks liiduvabariigis pead tõstvat natsionalismi. Vaino jaoks ei kavatsused ja ettevõtmised juba eos lämmatada. See pidi olema ühiskonna silmadeks ja eksisteerinud mingeid kohalikke huvisid, vaid üksnes Moskva suunised. Enamik seniseid kõrvadeks. KGB ülesandeks oli loomulikult ka välisluure ja vastuluure korraldamine, tippvõimureid jäi paika, kuid siiski tuli lahkuda V.Väljasel, kes asus diplomaatilisele
terve oma valitsemisaja ajas suhteliselt mdukat laveerimispoliitikat, see thendab, et pdis olla parasjagu Moskva meelne kuid mitte unustades Eesti huvisid. Sai hsti lbi 1953. aastal NLKP juhiks saanud Nikita Hrutoviga. Hea lbisaamine temaga kindlustas Eestile mnesmttes soodsamad majanduslikud eelised. 3. Karl Vaino - 1978. aastal vahetati Moska heakskiidul Eesti NSV juhtkond, K. Vaino sai EKP uueks juhiks. Teda peeti igeks inimeseks ohjeldamaks natsionalismi. Vaino jaoks ei eksisteerinud htegi kohalikku huvi vaid ksnes Moskva ksud. Tema oli uue venestamis laine eestvedaja, sellega seoses oli kigil just eestlastel kohustus rkida kahes keels, nii eesti kui vene keeles. ppet toimus vene keeles. Kuldsed kuuekmnendad : 1. Kujunes vlja mitmepalgeline nn rahvuskommunistide plvkond, nad uskusid, et valitsust on vimalik inimlikustada ja demokratiseerida. 2. 1960. aastaid ilmestas noorte aktiivsuse kasv ning nende organiseerumine:
oma valitsemisaja ajas suhteliselt mõõdukat laveerimispoliitikat, see tähendab, et püüdis olla parasjagu Moskva meelne kuid mitte unustades Eesti huvisid. Sai hästi läbi 1953. aastal NLKP juhiks saanud Nikita Hrustsoviga. Hea läbisaamine temaga kindlustas Eestile mõnesmõttes soodsamad majanduslikud eelised. 3. Karl Vaino - 1978. aastal vahetati Moska heakskiidul Eesti NSV juhtkond, K. Vaino sai EKP uueks juhiks. Teda peeti õigeks inimeseks ohjeldamaks natsionalismi. Vaino jaoks ei eksisteerinud ühtegi kohalikku huvi vaid üksnes Moskva käsud. Tema oli uue venestamis laine eestvedaja, sellega seoses oli kõigil just eestlastel kohustus rääkida kahes keels, nii eesti kui vene keeles. Õppetöö toimus vene keeles. · Kuldsed kuuekümnendad : 1. Kujunes välja mitmepalgeline nn rahvuskommunistide põlvkond, nad uskusid, et valitsust on võimalik inimlikustada ja demokratiseerida. 2. 1960
võim enda kätte võtta. Selle omalaadse komsomoliorganistasiooni kõrgajaks olid aastad 1967-1968 ning keskuseks Tartu ülikool. Kiiresti laienes eestlastest poliitilise eliidi kiht, kes elas nomenklatuurile ettenähtud hüvedest. Ivan Käbini langus ja venestamise algus 1970.aastate alguseks ei olnud I.Käbini võimupositsioonid enam nii kindlad kui varem. Käbin ei rahuldanud enam Moskvat. 1978.aastal sai I.Käbini asemel parteijuhiks Karl Vaino, keda peeti õigeks inimeseks ohjeldamaks liiduvabariigis pead tõstvat natsionalismi. K.Vaino jaoks ei eksisteerinud mingeid kohalikke huvisid, vaid üksnes Moskva suunised. Temast saigi Moskva käskude truu täitja ja uusvenestamise innukas elluviija. Võimuvahetus sillutas teed ulatusliku venestamiskampaania käivitamiseks. Anti vene keele õppimisele ja õpetamisele erakordselt suur ideoloogilis-poliitiline tähtsus, algas aktiivne vene keele kasulikkuse propaganda. Noorsoorahutused ja 40 kiri
ellujäämisega, kuna nad olid loonud jõu, millega nad pidid nüüd koos õppima elama. 31 USA prestiiž muidugi tõusis: Kennedy kohkumatu diplomaatia kustutas Sigade lahe äparduse. Kuuba kriis oli mõneti õnnistus Kennedyle, kelle populaarsus tõusis enneolematule tasemele. Järgnevatel kuudel Washington jätkas oma poliitikat isoleerimaks Castrot, samal ajal kägistamaks teda majanduslikult.32 Välispoliitika realistid kiidavad Kennedy tegevust ohjeldamaks Kuuba kriisi. Selles peegeldus tema külm otsustusvõime ja seda peetakse tema parimaks tunniks. Kennedy läks Hruštšoviga silm silma vastu ja viimane pilgutas esimesena.33 Kokkuvõte [http://www.gwu.edu/~nsarchiv/nsa/cuba_mis_cri/moment.htm] 29 Kristjan Luts. Horisont. Kuumad oktoobrikuu päevad 45 aastat tagasi. Kriisi käik. Horisont 5, 2007. 30 Ibid. 31 John Lewis Gaddis. Külm sõda, lk. 94. 32 Thomas Andrew Bailey. A diplomatic history of American people, lk
annaabi.ee 
