Tema üks omapärasusi on tema tundlad. Isaste tundlad võivad olla tervelt 5 mardika kehapikkust, kuid emase tundlad on poole lühemad. Kattetiivad on määrdunudhallid ja enamasti on isendite rindmikul kollased täpid. Röövikud kasvavad kuni 35 mm pikaks Kuldpõrnikas Kuldpõrnikas on suur rohekaskuldselt läikiv lameda seljaga mardikas. Kattetiibadel ja rindmikul on hajusad valge mustriga vöödid ja täpid. Kasv -22 millimeetrini. Niitudel, roosõieliste ja ohakate õitel. Toitub taimelehtedest ja -õitest. Väga head lendajad. Vastsed kasvavad kõdunevas puidus. Ninasarvikpõrnikas Ladinakeelne nimetus on Oryctes nasicornis. Ninasarvikpõrnikas on üks suuremaid (2540 mm). Punakaspruunid läikivad kattetiivad. Isasel laubal tahapoole kaardus sarv, emasel see puudub. Eesseljal on kolmehambane ristmõhn. Vastsed-kuni 12 cm valged tõugud. Elavad kõdunenud puidus, saepurus ja kompostihunnikus. Vastse areng kestab 4 aastat. Lepatriinud
4. Kuldpõrnikas (Cetonia aurata) Kuldpõrnikas (Cetonia aurata) on meil tavaline ja laialt levinud liik. Välimuselt on ta suur, pealt tavaliselt kuldroheline ja alt vaskpunane (H.Remm.1984). Kattetiibadel ja rindmikul on hajusad valge mustriga vöödid ja täpid. Tundlatele on iseloomulikud tugevad nuiakesed. Kuldpõrnikad võivad kasvada kuni 22 mm pikkuseks (wikipedi.org). Elupaigaks on neil õitsevad niidud. Eriti meeldib neile pesitseda roosõieliste ja ohakate õitel. Kuldpõrnikas toitub peamiselt taimelehtedest ja -õitest. Töntsakale kehale vaatamata on nad väga head lendajad ja iseäralik on nende juures see, et lennu ajal hoiavad nad kattetiibu seljal koos. Nende vastsed kõverdunud tõugud ehk konud kasvavad kõdunevas puidus või siis närivad mullas taimede juuri (wikipedia.org). (http://pilt.delfi.ee/album/137469/?view=blog&page=2) Joonis 5 Kuldpõrnikas (Cetonia aurata) 5. Ninasarvikpõrnikas (Oryctes nasicornis)
Põhiandmed Klass: Putukad Selts: Liblikalised Sugukond: Koerlibliklased Perekond ja liik: Vanessa atalanta Suurus Tiivaulatus: 55-64 mm. Värvus: Punased ristivöödid ja valged tähnid mustal taustal. Jalad: eesjalad on lühikesed ning harjataolised, liblikas kõnnib kahe tagumise paari abil. Paljunemine Innaaeg: Kevad. Munade arv: Kuni 100. Munade arenguperiood: 4-7 päeva. Rööviku arenguperiood: 2-3 nädalat. Eluviis: Toitumine: Peamiselt õienektar, näiteks nõgeste, karikakarde ja ohakate Eluea pikkus: Umbes 10 kuud. Lähisuguluses olevad liigid Rohkearvulisse koerlibliklaste sugukonda kuuluvad näiteks ohakaliblikas, nõgeseliblikas, päevapaabusilm, leinaliblikas. Esinemine Alates Assooridest ja Kanaari saartest läbi Aafrika põhjaosa ja Euroopa kuni Väike-Aasia ning Iraanini. Põhja-Ameerikas ulatub levila lõunas kuni Guatemala ja Haitini. Kaitse Koerlibliklased on paljudes maades ohustatud seetõttu, et põldudelt ja aedadest on kadunud taimed, millest nad toituvad.
juulil. Üks benediktlaste seas tuntud legend: "Noore koopaerakuna olevat Benedictus kord tundnud kanget lihahimu kiusatust. "Ja saatan juhtis Püha Benedictuse vaimusilmade ette ühe naise, keda ta oli ilmalikus elus näinud; ja lummas väga tema poole ja sütitas mehe südame tolle pildiga, nõnda et ta mõtles kõrbest lahkuda ja tollest lusti saada. Siis valgustas issand tema südant ja aitas teda, nõnda et ta kiusatusele vastu pani ja kiskus end alasti ja vähkres nii kaua okaste ja ohakate seas, kuni kogu ta keha veriseks sai. Nõnda ravis ta hinge haavu keha haavadega ja võitis patud, kuna ta tule välja päästis. Sellest ajast peale ei tulnud talle enam mingeid lihalikke kiusatusi." Ainsaks aistitavaks märgiks Nursia pühamehe kunagisest üldtuntusest Tallinnas on maalitud kujutis Niguliste peaaltari aluskapil ehk predellal. Seal on ta üks kuuest Õhtumaa kirikuisast.Benedictus on kujutatud mustvalges abirüüs, peas
taaskogumiseks. Kui muld on vajaliku niiskusega, tärkavad augustis kooritud põllul umbrohud tavaliselt 10...15 päevaga. Üldine põhimõte koorimisel on, et see töö tehtaks koristamise järel võimalikult kiiresti, umbrohutõrje seisukohalt vähemalt ühe nädala kestel pärast koristust. Kuid siin on ka erandeid, kui lähtuda umbrohtude bioloogiast. Nii on põldohakal vilja valmimise ajaks alumised lehed varrel kuivanud. Koristamisel jäävad järele vaid lehtedeta ohakate tüükad. Uued lehed arenevad juurekaela piirkonnast alles nädala-paari pärast, sõltuvalt ilmastikust ja mullaniiskusest. Seega on põldohaka puhul koorimisega vaja niikaua oodata. Koorimise sügavuseks on mitmetes publikatsioonides tavaliselt soovitatud lühiealiste umbrohtude puhul 5...6 ja vegetatiivselt paljunevate korral 10...12 cm. Umbrohtude bioloogiast lähtudes on ka siin vaja täpsustada. Sügavam (10...12) koorimine on vajalik ainult
Uku Masingu Kolleegium on välja andnud päris hea valiku tema esseedest. Galaktika misjonär Nii on mul võimalik tsiteerida oma Masingu lemmikluuletusi ainult peast. Talle meeldis oma luuletusi lugeda ja mõned katked jäid mulle ka meelde. Eriti selgelt mäletan üht, see oli luuletus Guatemala orhideest Odontoglossum grande, mida luuletaja seal nimetab lipulilleks. Kujutades maailma allakäiku, seda, kuidas lipulill kaob nõgeste ja ohakate alla, kuulutab ta ometi nagu Jesaja uut maailma, uut taevast ja uut maad, mis tuleb siis, kui "on surnud viimane minu rahvast ükskõik kus". Siis tuleb Masing tagasi kui Messias, tulevad need, kelle sammude ees kantakse kord minu nägu läbi laotuse lehvival Laatsaruse linal. See luuletus on selgelt kirjutatud ekstaasi, eufooria hetkedel, kui haigus ja väsimus ei olnud võtnud talt usku maailma uuekssaamisse, lunastusse ja iseendasse. Ta kõikuv
- fütotoksiliselt mõjuvad laguproduktid (sügavale küntud haljasmass anaeroobsetes tingimustes) - raskendatud mullaharimistööd suure haljasmassi tõttu LIBLIKÕIELISED - seovad õhust lämmastikku (150-250 kg/ha) - suurendavad mulla orgaanilise aine sisaldust - sügavale ulatuva juurestikuga toovad P ja K haritavasse mullakihti - parandavad mullastruktuuri - vähendavad umbrohtumust (eriti vähendavad ohakate hulka, vähem orasheina) - suurendavad mulla bioloogilist aktiivsust - parandavad muldade veemahutavust - suurendavad liivmuldade sidusust, savimuldadel vähendavad VAHE- JA JÄRELKULTUURID - väldivad toitainete leostumist - toitainete omastamise parandamiseks - umbrohu, kahjurite ja haigute tõrjeks - väldivad erosiooni teket - kasulike putukate elupaik - säilitavad mullas niiskust - orgaanilise ainega rikastamiseks