· Zeusi ja Maia poeg · ta kandis tiivulisi sandaale, madalapõhjaline tiibadega kübar ja tiibadega võlukepp · Zeusi käskjalg täitis käsu mõtte kiirusel · oli kõige kavalam · meisterlik varas(I vargus: varastas ära kõik Apolloni lehmad) · Zeus andis käsu lehmad tagasi anda · lepituse märgiks leiutas lüüra Apollonile · kaubanduse ja turujumal, kaupmeeste kaitsja · surnute pidulik teejuht(viis nad allilma) Poseidon(Neptunus) · Poseidon oli Zeusi vend, merede valitseja · inimesed austasid Poseidonit, kreeklased austasid(meri) · Poseidon kinkis inimestele hobuse · Poseidonil oli võime merd muuta · tal oli käes kolmeharuline hark Hades(Pluto) · allilma valitseja (ta ei ole surm) · oli rikkaim (varanduslikult) · karm, halastamatu, õiglane teda kardeti · Hades röövis enesele naise Persephone · Persephone oli aasal lilli korjamas, Hades nägi seda ja röövis ta
Vanakreeka luules on see 6-jalaline värss, mis põhineb pikkade ja lühikeste silpide vaheldumisel. (Värsijalg on mitmest silbist koosnev üksus. Näiteks: Jutusta / mulle, oh / Muusa, sest / sangarist, /vaevades / vaprast! Riimluulet tol kaugel ajal ei tuntud, see tekkis alles keskajal prantsuse trubaduuride poeesias.) Kui esimene kreeklaste kangelaseepos Ilias vestab Ilioni ehk Trooja all peetud lahingutest, siis Odüsseia pajatab nupuka Odysseuse eksirännakutest koduteel Troojast. Kahe suurteose tegevus toimub umbes 1200 aastal eKr, mil Väike-Aasia (praegu Türgi) looderannikul paiknes õitsev TROOJAMAA, mille pealinnal oli kaks nime Ilion ja Trooja. Seetõttu kannabki Homerose kangelaseepos nime Ilias - lugu Ilionist ehk Troojast. Troojalased olid ahhailaste (kreeklaste) sugulasrahvas. Eeposes kõnelevad kreeklased ja troojalased ühte keelt ja neil on ühised jumalad.
ümber maa; tema naine Tethys; Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne mälu; Themis õiglus; Iapetos oma poegadega Atlas, Prometheus. KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST Olid kõige tähtsamad titaanide järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu. Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et teada saada , milline osa maailmast kellelegi pidi kuuluma. Meri Poseidon, allmaailm Hades, ülemvalitseja Zeus, kes oli kõigist võimsaim. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel. Zeus oli õilis ega abistanud kunagi valelikke. Tema lind kotkas, tema puu tamm. Hera (Juno) Hera oli Zeusi naine ja õde. Ta oli abielu kaitsja. Hera oli tegevuses nende naiste karistamisega, kellesse Zeus armus. Herale on pühendatud lehm ja paabulind, tema lemmiklinn on Argos. Poseidon (Neptunus) Oli merede valitseja ja Zeusi vend
Danaose 50 tütart pidid abielluma enda lellepoegadega, kuid ei soovinud. Siiski see nii läks ning pulmapäeval andis isa danaiitidele pistodad, et oma peigmehed öösel tappa. 49 tütart täitsid isa käsku, üks, Hypermestra, seda teha ei suutnud ning päästis oma peigmehe. Hypermestra pandi tõotuse murdmise eest vangi, kuid teised danaiidid pidid minema allmaailma. Seal hakkasid nad karistuseks vedama vett aukudega anumatesse. 3. Homerose „Odüsseia“ „Odüsseia“ on Odysseuse lugu teest Troojast koju. Kuna kreeklaste käitumine Troojas vihastas jumalad välja, saatsid nad kreeklastele tormi. Enamus Agamemnoni laevu hukkus, väejuht ise pääses koju, Menelaos ja Helena sattusid Egiptusesse, ja Odysseuse kodutee kestis 10 aastat. Eeposes on kolm liini: Olümpos, Odysseuse teekond ja kodune elu. Kodus arvab Penelope, et ta mees on kadunud ja tänu sellele on tal palju kosilasi, kes kõik tahavad saada kodusaare Ithaka valitsejaks. Odysseuse
tuntuimail Kronosel (Saturnus) oli palju lapsi, teatuim Zeus (Jupiter), kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos – jõgi ümber maa, Tethys – O naine, Hyperion – päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne – mälu, Themis – õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) – vennad 2. Hestia (Vesta) – kolme esimese õde 3. Hera (Juno) – Z naine ja õde 4. Ares (Mars) – Z+H poeg 5. Athena (Minerva) ja Apollon (Apollo) ja Aphrodite (Venus) ja Hermes (Mercurius) ja Artemis (Diana) – Z lapsed 6. Hephaistos (Vulcanos) – H poeg ZEUS - JUPITER Ülemvalitseja, taeva isand, vihmajumal, pilvede koguja, piksenoolte käsutaja. Kõige võimsam. Naistemees, palju lapsi
isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos jõgi ümber maa, Tethys O naine, Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne mälu, Themis õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) vennad 2. Hestia (Vesta) kolme esimese õde 3. Hera (Juno) Z naine ja õde 4. Ares (Mars) Z+H poeg 5. Athena (Minerva) ja Apollon (Apollo) ja Aphrodite (Venus) ja Hermes (Mercurius) ja Artemis (Diana) Z lapsed 6. Hephaistos (Vulcanos) H poeg ZEUS JUPITER Ülemvalitseja, taeva isand, vihmajumal, pilvede koguja, piksenoolte käsutaja. Kõige võimsam. Naistemees, palju lapsi
Hera lubas, et kui tema võidab, siis saab Parisest Euroopa ja Aasia valitseja, Athena lubas, et aitab Parisel alistada kreeklased, Aphrodite lubas, et Paris saab omale maailma kõige ilusama naise, kelleks oli Helena. Paris valis Aphrodite. Helena mees oli Menelaos. Paris röövis Helena ning viis ta Troojasse. Helena endised kosilased moodustasid suure Kreeka väe, mille juhiks oli Agamemnon. Aga puudu oli 2 olulist sõjameest – Odysseus ja Achilleus. Odysseus oli Ithaka saare pea. Odysseus jättis endast hullumeelse mulje, kuna ta ei tahtnud sõtta minna. Ta kündis maad nagu hull ja külvas soola. Ühe lihtsa katsega (Odysseuse laps pandi adra ette) sai siiski selgeks, et ta ei olnud päriselt hull ja ta pidi ühinema Kreeka väega. Achilleus oli merenümfi poeg. Tänu sellele oli ta haavamatu, v.a. tema kand. (Ta ema kastis ta võluväega vette, aga kanna jättis välja). Ema ei tahtnud, et Achilleus läheks sõtta, sellepärast
Trooja preester ütles, et hobune toob ainult halba. Kui troojalased kahtlustama hakkasid, tõusid merest maod ning kägistasid preestri koos ta poegadega. Hobune veeretati linna. Öösse tulid mehed välja, avasid laevastikule väravad, Trooja tehti maatasa. See oli kreeklaste formaalne võit. Koduteel läheb neil halvasti, sõda jäi nö viiki. "Odüsseia" /Odüsseia- eksirännak/ - 24 laulu, 12000 värssi, on poole sajandi võrra noorem kui "Ilias". Räägib, kuda Odysseus koju seilab, aeg Trooja sõja järel, 10 a peale seda pole ikka veel kodus. Teekonna teeb raskeks merejumal Poseidon, sest Odysseus sandistas ta poja. Mainitakse "Iliase" tähtsamad kangelasi, meenutatakse Trooja sõda. Keset teost tehasse tagasivaade eelnenule. Ithaka saare valitseja on Odysseuse naine Penelope, poeg Telemachos. Rikas majapidamine. Kojumineku algul on kõik sujuv. Kuid siis satuvad tormi kätte. Esimene maa, kuhu satuvad, oli lotofaagide (lootosesööjad) maa
Trooja preester ütles, et obene toob aint halba. Kui troojalased kahtlustama hakkasid, tõusid merest maod ning kägistasid preestri koos ta poegadega. Obene veeretati linna. Öösse tulid mehad välja, avasid laevastikule väravad, Trooja tehti maatasa. See oli kreeklaste formaalne võit. Kodoteel läheb neil halvasti, sõda jäi nö viiki. "Odüsseia" /Odüsseia- eksirännak/ - 24 laulu, 12000 värssi, on poole sajandi võrra noorem kui "Ilias". Räägib, kuda Odysseus kodo seilab, aeg Trooja sõja järel, 10 a peale seda pole ikka veel kodus. Teekonna teeb raskeks merejumal Poseidon, sest Odys. Sandistas ta poja. Mainitakse "Iliase" tähtsamad kangelased ää, meenutatasse Trooja sõda. Keset teost tehasse tagasivaade eelnenule. Ithaka saare valitseja on O naine Penelope, poeg Telemachos. Rikas majapidamine. Kodomineku algul on kõik sujuv. Kuid siis satuvad tormi kätte. Esimene maa, kuhu satuvad, oli lotofaagide (lootosesööjad) maa.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
