7.) reag. aldehüüdidega,tekivad a.)poolatsetaalid C2H5OH+ CH3CHOCH3CH(OH)OC2H5 b.) alkoholi liia korral edasi poolatsetaaalist atsetaalid: CH3CH(OH)OC2H5+ C2H5OH CH3CH(OC2H5)2+ H2O
3) dehüdraatimine (H2O): a) C2H5OH => CH2 = CH2 + H2O b) 2C2H5OH = C2H5-O-C2H5+ H2O 4) oksüdeerumine (C o.-a. suureneb) a)aldehüüdiks: C2H5OH + 0,5O2 = CH3CHO + H2O b) karboksüülhappeks: C2H5OH + O2 = CH3COOH + H2O 5) redutseerumine( C o.-a. väheneb) alkaaniks: C2H5OH+H2 = C2H6 + H2O 6) reageerib karboksüülhapetega, tekib ester ja vesi: C2H5OH + HCOOH = HCOOC2H5 + H2O 7) reageerimisel aldehüüdidega tekivad a)poolatsetaalid C2H5OH + CH3CHO = CH3CH(OH)OC2H5 b) alkoholi liia korral edasi poolatsetaaalist atsetaalid: CH3CH(OH)OC2H5 + C2H5OH = CH3CH(OC2H5)2 + H2O 8) reaktsioon vesinikhalogeniididega: C2H5OH + HCl = C2H5Cl + H2O (http://www.htg.tartu.ee/~ph/oppem/org.html) 4. Kasutamine Etanooli kasutatakse peamiselt alkohoolsete jookide tootmiseks. Vanimad alkoholi tootmise meetodid on pärit Lähis-Idast ja Vahemeremaadest. Mono- ja oligosahhariide sisaldavast
3) Apreti keemiline sidumine klaaskiuga (apreti ühe funktsionaalsuse ärakasutamine) 4) Apreteeritud klaaskiu viimine maatriksi sisse ja apreti keemiline sidumine maatriksvaiguga (teise funkts. ärakasutamine) Peamised apretid: Silaanid (räniorgaanilised vedelikud-vähemalt 2 funktsionaalsusega, millest üks on suunatud maatriksile, teine sarrusele), Kroom(III)kloriid Konkreetsed näited: (A-1100) -aminopropüültrietoksüsilaan H2N-(CH2)3-Si-(OC2H5)3 maatriks epoksüvaik. (A-151) Vinüültretoksüsilaan H2C=CH-Si(OC2H5)3 maatriks polüestervaik. /Veel näiteid on loengumaterjali 7.ptk lk 2/ 16. Süsinikkiu apreteerimine. Eesmärk: Süsinikkiu pealispind on keemiliselt inertne ja seetõttu vajab aktiveerimist. Töötlemisel kasvab kiu eripind, sest pinna mikropooride arv kasvab sisuliselt kasvad maatriksi ja sarruse kontakspunktide arv. Töötlemismeetodid: 1
7 Aineklasside tähtsamad omadused Põlemine(täielik oksüdeerumine) CH4+2O2CO2+2H2O Pürolüüs(kuumutamine õhu juurdepääsuta) reag. leelismetallidega: 2 C2H5OH+2Na2 C2H5ONa + H2 dehüdraatimine (-H2O): a,) C2H5OH CH2=CH2+ H2O b.) 2 C2H5OHC2H5-O-C2H5+ H2O oksüdeerumine (C o.-a. suureneb) redutseerumine( C o.-a. väheneb) alkaaniks: C2H5OH+H2C2H6+ H2O reag. aldehüüdidega,tekivad a.)poolatsetaalid C2H5OH+ CH3CHOCH3CH(OH)OC2H5 reag. vesinikhalogeniididega: C2H5OH+HCl C2H5Cl+ H2O 8 reag. veega: C2H5ONa + H2O C2H5OH+ NaOH reag. halogeenoalkaaniga: C2H5ONa+CH3Cl C2H5-O-CH3 + NaCl liitumine HCl-ga: CH2=CH-CH3+ HClCH3-CHCl-CH3 liitumine veega: CH2=CH-CH3+H2OCH3-CH(OH)-CH3 liitumine H2-ga (hüdrogeenimine): CH2=CH-CH3+H2CH3-CH2-CH3 liitumine Br2-ga: CH2=CH-CH3+Br2CH2Br-CHBr-CH3 9 Kõikide aineklasside saamisviis
Produkt ekstraheeritakse segust eetriga, ekstrakt pestakse veega ning kuivatatakse veevaba naatriumsulfaadiga. Lihtdestillatsioonil destilleerub algul eeter, produkti fraktsioon kogutakse temperatuuril 206-210°C. Saagis ligikaudu 70% teoreetilisest. 2. Praktiline osa 2.1 Reaktsioonivõrrandid Bensoehappe süntees: Etüülbensoaadi süntees: O O C OC2H5 OH H2SO4 + C2H5OH + [H2O] 2.2 Aparatuuride skeemid 2.3 Arvutused Bensoehappe teoreetilise saagise arvutus: 1 moolist bromobenseenist tekib 1 mool bensoehapet. Mbromobenseen =157 g/mol mbromobenseen = 18 g Mbensoehape = 122 g/mol Kirjanduse andmetel peaks saagis olema 90% teoreetilisest. Sünteesi käigus sain saagist 6,62g. Saagis teoreetilisest: Saagis literatuursest:
segatakse 100 ml külma veega ning neutraliseeritakse tahke naatriumkarbonaadiga. Produkt ekstraheeritakse segust eetriga, ekstrakt pestakse veega ning kuivatatakse veevaba naatriumsulfiidiga. Saagis on ligikaudu 70% teoreetilisest. 2. PRAKTILINE OSA 2.1. Reaktsioonivõrrandid 7 O O C OC2H5 OH H2SO4 + C2H5OH + [H2O] 2.2. Aparatuuride skeemid 8 2.3. Arvutused Aine Hulk moolides Hulk grammides Hulk ml Tolueen 0,05 5 5,77 KMnO4 0,11 17 6,29
tionüülkloriidi. Muundumine ei toimi kuumutamisel, kuna siis tekivad HCl ja raua oksükloriidid. Reaktsioonid 1) Raud (III) kloriid annab hüdrolüüsudes happelise lahuse. Kui kuumutada seda 350 °C juures raud (III) oksiidiga, annab raud (III) kloriid raud vaskoksükloriidi FeCl3 + Fe2O3 3 FeOCl 2) Oksalaadid reageerivad raud (III) kloriidi veilahusega kiiresti, andes [Fe(C2O4)3]3'e. FeCl3 + 3 [C2H5O]-Na+ Fe(OC2H5)3 + 3 NaCl 4. FeSO4 x 7 H2O Raud (II) sulfaat Nimetused tööstuses - ferrumsulfaat, roheline vitrioliõli, raua vitrioliõli, melanteriit Leidumine looduses - on melanteriidi mineraal Omadused - sinakasroheline, lahustub vees, on paramagnetiline Kasutamine - meditsiinis rauapuuduse raviks, tööstuses asendab teisi rauaühendeid Tähtsus - on üks tähtsamaid raud (II) sooli Saamine 1) Terase valmistamise lõpupaiku, terasplekk või -varras käib läbi väävelhappe
Selles osas on Claiseni ja aldoolkondensatsiooni erinevus. Aldoolkondensatsioonis toimub nukleofiilne liitumine, Claiseni kondensatsioonis liitumine elimineerimine. II etapp .. - :O: :O: :O: :O: - RCH2C + :CH COC2H5 RCH2C CH COC2H5 OC2H5 R C H O: R 2 5.. :O : :O: RCH2C CH COC2H5 R - .. + :O.. C2H5
arvu funktsionaalseid rühmi (radikaale, asenda- R-C N tsüano- -nitriil jaid) ja pikimat C-aatomite ahelat; ⇒ põhistruktuur peab sisaldama suurima arvu kord- R-O-R - -eeter seid sidemeid (võrdse arvu puhul eelistatakse kak- -OCH3 metoksü- - siksidemeid kolmiksidemetele). -OC2H5 etoksü- - -C=C- - -een kloro-, bromo-, Halogeniidid - jodo-, fluoro-
annaabi.ee 
