Konsonandi hääldamisel moodustatakse kõnetrakti ühte kohta kitsus (kas sulg või ahtus). Suus tekitatakse ahtus/sulg, siis moodustatakse sulghäälikud. Sulu tugeva vallandumisega klusiile nimetatakse tugevateks klusiilideks. Sulu nõrgema vallandumisega klusiile aga nõrkadeks. 22. Kuidas rühmitada konsonante hääldusviisi järgi? Näited. Resonandid ehk helilised konsonandid: · Nasaalid = ninahäälikud: m, n, n´ · Liikvidad = sulahäälikud: r, l, l´ · Poolvokaalid: j, w Obstruendid ehk helitud: · Klusiilid = sulghäälikud: k, p, t ja neile vastavad leenis- ehk nõrgad klusiilid g, b, d · Frikatiivid = hõõrdhäälikud - Spirandid = piluhäälikud: v, f, h - Sibilandid = sisihäälikud: s, , s 23. Kuidas rühmitada konsonante häälduskoha järgi? Näited. · Larüngaalid = kõrihäälikud: h · Farüngaalid = neeluhäälikud · Nasaalid = ninahäälikud: n, m,
Hääldamisel moodustub kitsus sulg või ahtus. Õhk võib vabalt liikuda läbi nina. Õhuvool on mingil moel takistatud. 24. Kuidas rühmitada konsonante hääldusviisi järgi? Tooge näiteid! Moodustus- ehk hääldusviis kuidas õhk liikuma pääseb. 1) resonandid ("kaasa helisema") c) poolvokaalid (w, j) d) nasaalid (m, n) e) liikvidad ehk sulahäälikud (lateraal e külghäälik l; tremulant e värihäälik r) 2) obstruendid f) frikatiivid ehk hõõrdhäälikud (spirandid e piluhäälikud v, f, h; sibilandid ehk sisihäälikud s, s, z, z) g) klusiilid ehk sulghäälikud (k, p, t) /nõrgad ehk leenis, tugevad ehk fortis/ 25. Kuidas rühmitada konsonante häälduskoha järgi? Tooge näiteid! Jagunevad: aktiivsed (nt keel, huuled) ja passiivsed (püsivad paigad) artikulaatorid. 1) kõris kõrihäälikud ehk larüngaalid
probleemid? a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Kõrged vokaalid madalduvad. 22. Mis on iseloomulik konsonantide hääldamisele? Suus tekitatakse ahtus/sulg, siis moodustatakse sulghäälikud. Sulu tugeva vallandumisega klusiile nim. tugevateks klusiilideks. Sulu nõrgema vallandumisega klusiile nim. nõrkadeks klusiilideks. 23. Kuidas rühmitada konsonante hääldusviisi järgi? Tooge näiteid! Resonandid ja obstruendid. (vt joonist!) 24. Kuidas rühmitada konsonante häälduskoha järgi? Tooge näiteid! 1) larüngaalid ehk kõrihäälikud: h 2) farüngaalid ehk neeluhäälikud: - 3) nasaalid ehk ninahäälikud: n, m, , 4) oraalid ehk suuhäälikud: uvulaarid ehk kurgunibuhäälikud: p , velaarid ehk pehmesuulaehäälikud: k, , palataalid ehk kõvasuulaehäälikud: j, s , alveolaarid ehk somphäälikud: t, s, l, n, r, dentaalid ehk hammashäälikud: t, n. 25
preskriptiivsed grammatikad- neis antakse reeglid ja juhised, millest tuleb korrektse keelekasutuse nimel kinni pidada. nostraatiline hüpotees- selle järgi on algselt sugulased olnud altai, indoeuroopa, semi-hami, uurali keelkond, draviidi keeled, eskimo-aleuudi keeled ja ehk mõned muudki keelerühmad. nullmorf- räägitakse siis, kui mingi morfeemivariant üldse ei realiseeru objekt e. sihitis- see, millele tegevus on sihitud objektkeel- üksikkeel, mis on uurimise objektiks obstruendid- klusiilide, afrikaatide ja frikatiivide koondnimetus onomatopoeetilise sõnad- mitmesuguseid hääli matkivad sõnad ontogeneetiline- inimese bioloogilise, kognitiivse ja sotsiaalse arengu kohane osalause- liitlause koostisosade kohta kasutatav nimetus palataal- konsonant, mis tekib keeleselja tõustes suulae suunas palatalisatsioon e. peenendus paradigma- selle moodustavad asendusseoses olevad elemendid paradigmamall e
1) moodustusviis 2) fonatsioon (heliline või helitu) 3) häälduskoht. Konsonantide liigitus hääldusviisi järgi 1) resonandid õhuvool ja hääl pääsevad hääldamisel takistuseta välja; jagunevad omakorda - poolvokaalid (õhk välju suust nagu vokaalidegi puhul): j, w - liikvidad (õhk väljub suust vokaalidest erinevalt): lateraalid (õhuvool üle keele külgede l) ja tremulandid (õhuvool on katkendlik r) - nasaalid (õhk väljub ainult nina kaudu): m, n 2) obstruendid hääldamisel õhuvool katkeb; jagunevad omakorda - klusiilid (õhuvool katkeb täielikult): p, t, k, b, d, g - frikatiivid (õhuvool on kohati takistatud): sibilandid (ahtus on nõokujuline s, f) ja spirandid (ahtus on ühtlane ja lai e. piluahtus f, v, h) Konsonantide liigitus häälduskoha järgi 1) huuled: bilabiaalsed: p, b, m, w 2) hambad + hambasombud: dentaalsed / alveolaarsed: t, d, z, n, l 3) pehme suulagi: velaarsed: k, g,
MINEVIKU AINSUS: a+sonorant Druggkum MINEVIKU MITMUS: ø+sonorant Druggkans MINEVIKU KESKSÕNA: ø+sonorant IV KLASS TUNNUS: sonorandid – l,r,m,n Bairan INFINITIIV (TEGEVUSNIMI): i+sonorant Bar MINEVIKU AINSUS: a+sonorant Bērum MINEVIKU MITMUS: ē+sonorant Baurans MINEVIKU KESKSÕNA: ø+sonorant V KLASS TUNNUS: obstruendid – k,p,t,g,b,d Mitan INFINITIIV (TEGEVUSNIMI): i+obstruent Mat MINEVIKU AINSUS: a+obstruent Mētum MINEVIKU MITMUS: ø+obstruent Mitans MINEVIKU KESKSÕNA: - VI KLASS TUNNUS: kvalitatiivne/kvantitatiivne ablaut Faran INFINITIIV (TEGEVUSNIMI): - Fōr
(tunnustetabel) Fonoloogiliste tunnuste tähtis kasutusala on loomulike klasside väljendamine (häälikusegmentide klassid, mille liikmed on keele teistest häälikutest ühemõtteliselt eristatavad vähemate tunnuste abil kui on vaja klassi üksiksegmentide ammendavaks kirjeldamiseks). Eesti keeles on loomulikeks klassideks: vokaalid, eesvokaalid, labidaalsed eesvokaalid, klusiilid, nasaalsed konsunandid, helilised konsonandid, alveolaarsed konsunandid, obstruendid. Mida avatum on kõnetrakt, seda sonoorsem e kõlavam on moodustatav häälik. 15. Foneemi olemus, foneemisüsteemid. Foneem on suhteliselt abstraktne häälikusüsteemi üksust tähistav üldmõiste, mis realiseerub kõnes varieeruval kujul. Seda tõestavad täiendav jaotumine ja vaba vaheldus. Foneemide seletamisel on levinud kaks tradistiooni: foneemid häälikuperedena ja foneemid funktsionaalsete üksustena.
annaabi.ee 
