Üldine õpetus obligatsioonidest 7.peatükk Obligatsiooniõigus- relatiivne õigus, siin on õigussuhete subjektid alati konkreetselt kindlaks määratud. Oligatsioon on õigussuhe, mille alusel üks või rohkem isikuid on õigustatud nõudma teiselt või teistelt isikutelt mingit sammet-millegi teostamist, sooritamist. Samme on obligatsiooni objekt ehk see, millele on suunatud isikute õigused ja kohustused. Obligatsioonis on kaks poolt: Õigustatud pool ehk võlausaldaja-creditor Kohustatud pool ehk võlgnik-debitor Alles siis kui kohustustest on lahutatud kriminaalõiguslik element, on meil tegemist obligatsiooniga Obligatsiooniõigusliku suhte tekkimiseks on vaja fakte ja neid nim obligatsiooni tekkimise alusteks. Obligatsiooniõigused võivad tekkida mitmesugustest alustest. Obligatsiooniõigust esialgu ei arendatud seadustega vaid seda tegid preetor ja juristid.
saavutamiseks) ; ühiskond; ühendus; tänapäeval jur isik permutatio vahetus, vahetamine; vahetusleping ; maksmine, rahaülekanne veksliga, asetamine, üleviimine obligationes ex contractu lepingust tulenev obligatsioon e võlasuhe obligationes quasi ex contractu nagu lepingust tulenev obligatsioon e võlasuhe negotiorum gestio käsundita asjaajamine bona fides hea usk mala fides pahauskus creditor kreeditor, võlausaldja; õigustatud pool obligatsioonis debitor deebitor, võlgnik; kohustatud pool obligatsioonis novatio uuendus, muutmine; ühe võlaõigusliku suhte asendamine teisega nii, et esimene kaob cessio tsessioon; loovutamine (nõudeõiguse loovutamine uuele kreeditorile, kreeditoride vahetus obligatsioonis) dare ; facere Obligatsiooni objektiks võib olla mitmesugune samme. Roomlastel olid need sammed liigitatud järmiselt: dare midagi andma; facere midagi tegema; praestare solutio täitmine; lahendus; tasumine
Lihtobligatsioon Midagi tegema(facere) Alternatiivne obligatsioon Tegutsemisest hoiduda(non facere) Jagatav obligatsioon Tasuma tekitatud kahju(oraestare) Jagamatu obligatsioon Obligatsiooni subjektid Obligatsiooni pooled Isikute vahetumine obligatsioonis Võlausaldaja Võlgnik Nõude loovutamine Võla ülekandmine Obligatsiooni üleminek pärinemise teel Võlausaldaj ateeb uue lepingu võlgnikuga Aktiivne obligatsiooni kaaslus kreditoore on rohkem kui üks ja võlgnik ainult üks Passiivne obligatsiooni kaaslus kreditoor on üks ja võlgnike palju Iga kreditoor on õigustatud nõudma ja iga debitoor on kohustatud sooritamavaid murdosa kohustusest. Solidaarne obligatsioon, kus kred
32.Obligatsiooni mõiste ja süsteem Obligatsioon on kohustus. See on õgussuhe, mille alusel õigustatud isikud võivad nõuda kohustatud isikult, millegi teostamist sooritamist või tegutsemisest hoiduda. Tekkis sõnast Obligare siduda kokku köita. Obligatsiooniõigus on kohustusõigus e tänapäeval võlaõigus. On olemas kolm asja: Oblikatsiooni sisu (subjektide õigus ja kohust) Oblikatsiooni objekt (Midagi anda jne) Oblikatsiooni subjektid. 33.Isiku vahetumine obligatsioonis Käibe arenemisel tekkis vajadus aendada üht isikut obligatsioonis teisega ka teistel juhtudel peale pärimise. Samas obligatsioonis on mõeldav ühe kreeditori asendamine teise kreeditoriga. Sellist isikute muutumist obligatsioonis kus üks kreeditor annab temale kuuluva nõudeõiguse üle teisele isikule, nimetatakse loovutuseks ehk tsessiooniks. Oluliseks momendiks cessio puhul oli denuntiatio niikaua kui võlgnikule pole teatatud nõude loovutamisest võib ta maksta vanale kreeditorile
Kõik sammed obligatsiooni õbjektidena peavad olema võimalikud, sest ,,võimatu kohta ei saa olla obligatsiooni". Samuti peab olema obligatsioon seadusega lubatud ja selle objekt kindlaks määratud.3 1 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. Ilo, 2000, lk 23-24 2 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. Ilo, 2000, lk 122 3 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. Ilo, 2000, lk 127-128 2 Obligatsioonis on kaks poolt: õigustatud pool võlausaldaja creditor, ja kohustatud pool võlgnik debitor.4 Roomas oli patriarhaalset tüüpi perekond, kus isavõim patria potestas, oli absoluutne võim, mis käis nii lapse isiku, kui tema vara kohta. Juriidiliselt oli isal lapse elu ja surma üle õigus. Varaliselt on perepoeg persona alieni iuris/teise isiku perekondliku võimu all. Tema õigusvõime on olemas ainult isa jaoks: kõik mis poeg omandab, muutub isa omandiks.5
Otsene ja kaudne omand kokku kandis nimetust jagatud omand- dorminium divisum Üldine õpetus obligatsioonidest 7.peatükk Obligatsiooniõigus- relatiivne õigus, siin on õigussuhete subjektid alati konkreetselt kindlaks määratud. Oligatsioon on õigussuhe, mille alusel üks või rohkem isikuid on õigustatud nõudma teiselt või teistelt isikutelt mingit sammet-millegi teostamist, sooritamist. Samme on obligatsiooni objekt ehk see, millele on suunatud isikute õigused ja kohustused. Obligatsioonis on kaks poolt: Õigustatud pool ehk võlausaldaja-creditor Kohustatud pool ehk võlgnik-debitor Alles siis kui kohustustest on lahutatud kriminaalõiguslik element, on meil tegemist obligatsiooniga Obligatsiooniõigusliku suhte tekkimiseks on vaja fakte ja neid nim obligatsiooni tekkimise alusteks. Obligatsiooniõigused võivad tekkida mitmesugustest alustest. Obligatsiooniõigust esialgu ei arendatud seadustega vaid seda tegid preetor ja juristid.
täiendav kinnitamine võlgniku poolt või kohustus maksta võõras võlg Prata legitima-imperaatori konstitutsioonide alusel tunnustatud kokkulepped. Siia kuuluvad: Vormivaba kinkimise lubadus Compromissum-vahekohtu leping, millega pooled kohustuvad, nende vahelise tüliküsimuse andma lahendada kolmandale isikule. Obligatsioonid nagu lepingutest Obligatsioonid nagu lepingud, sest nad sarnanevad lepingutega. Sellised obligatsioonis on: Negotiorum gestio-volituseta võõraste asjade ajamine.Peremees peab tagama kulud, mis talle kasu tõid.Kui peremees kiidab tegevuse heaks,siis see heakskiit loetakse võrdseks käsundlepingugaviimasest tulenevate järeldustega. Aluseta rikastumine.-aluseta võõra vara saamine. Eksikombel maksjal on õigus tagasi nõuda aluset amakse. Eeldusel et nii maksja kui saaja tegutsesid ekslikult. Kui maksja teadis,
Nii kaua kui võlgnikule pole teatatud nõude loovutamisest, võib ta maksta vanale kreeditorile. Ei pea võlgnikult nõu küsima. Tsedent ei vastuta võla sissenõutavuse eest, vaid, nõudeõiguse olemasolu eest. Deebitori asendamine- nim võla ülekandmiseks. Vajalik kreeditori nõusolek. Kui on mitu kreeditori ja üks deebitor- aktiivne obligatsioonikaaslus Kui on mitu deebitori ja üks kreeditor- passiivne obligatsioonikaaslus Kui ühes ja samas obligatsioonis on mitu deebitori ja mitu kreeditori- segakaaslus Obligatsioonikaasluse kaks võimalust: o Osa obligatsioon- iga kreeditor on õigustatud nõudma ainult murdosa obligatsiooniobjektist, iga deebitor kohustatud sooritama vaid murdosa kohustustest o Solidaarne obligatsioon- iga kreeditor on õigustatud nõudma obligatsiooni täitmist tervikuna ja iga deebitor kohustatud seda nii täitma
annaabi.ee 
