Pindala tähistatakse tähega S. Ruumala abil väljendatakse ruumi suurust, mille keha enda alla võtab. Ruumala põhiühik on üks kuupmeeter (1 m3). Ruumala tähistatakse tähega V. Aine tihedus näitab, kui suur on selle aine ruumalaühiku mass. 4) Keha mass. Massi abil väljendatakse keha raskust ja vastupanu liikumise muutumisele. Massi põhiühik on üks kilogramm (1 kg). Massi tähistatakse tähega m. 5) Mõisted: Keha tervislik aine kogum, alates kübemetest kuni kosmiliste objektideni. Aine füüsikas mateeria millest koosnevad kõik kehad. Nähtus kehaga toimuv muutus. Mudel ettekujutus modelleeritavast kehast. 6) Aatomi ehitus ja planetaarmudel. Aatom koosneb tuumast ja elektroonkattest. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Elektroonkatte moodustavad ümber tuuma liikuvad elektronid. Planetaarmudeli järgi on aatom suur positiivse elektrilaenguga kera, mida ümbritsevad negatiivse elektrilaenguga elektronid. 7) Tähised: Vesinik H Hapnik O
jäädavalt. Seda liikumist nimetatakse omaliikumiseks ja ta kajastab tähtede tõelist ruumilist liikumist. Enamiku tähtede omaliikumised on samuti kaduvväikesed; umbes tuhandel tähel on aastane nihe üle ühe kaaresekundi, suurim- 10,3" aastas- on omaliikumine Barnard'i tähel Maokandja tähtkujus. (2,3) See skeem näitab kuidas suhteliselt ligidal asuva käepärase eseme abil saab mõõta vahemaid kaugemal asuvate objektideni. Selleks on tarvis võrrelda vaatenurka kahest erinevast kohast.(4) HIIUD, KÄÄBUSED, NEUTRONTÄHED, MUSTAD AUGUD Suurem osa meie Galaktika umbes 120 miljardist tähest on punased kääbused, rohkesti on ka oranze ja Päikese taolisi kollaseid kääbuseid. 10 000 kraadist kuumemaid tähti on põhjajadas ainult 150 000. Põhijadast paremal pool paiknevad enamasti suhteliselt madala temperatuuriga, kuid heledad hiiud ning suurima absoluutse heledusega ülihiiud.
valikumeetodiks lugeda, on see praktikas üks kõige enam levinud valimi kogumise viise. · Lumepalli meetodi idee on sarnane, erinevus on uurija poolt kaasatud objektide kasutamine valimisse rohkemate objektide värbamiseks (,,vasta ise ja jaga edasi ka sõpradele" meetod), seega valim kasvab nagu veerev lumepall. Selline metoodika on sageli kasutusel varjatud üldkogumi haaramiseks, kus uurijal on raske objektideni ise jõuda, näiteks narkomaanid, hasartmängusõltlased, prostituudid. Ei saa tuua üheselt piisavat valimimahtu ehk uuringusse kaasatavate isikute arvu, see sõltub ennekõike uuritavast üldkogumist. Üldjuhul loetakse statistikas suureks valimid, kus n>60, kuid statistiliselt ei saa nimetada konkreetset arvu n, mis oleks alati ,,õige" (piisav) valimimaht. Teatud eeldustel (etteantud vea täpsus vm) saab vajaliku n arvutada moodustades vastava võrrandi
· Kaitstavaid objekte on mitmesuguseid: eeskätt failid ja kataloogid, aga ka soklid, välisseadmed jms · Objektide identifitseerimine: objektid on paigutatud ühte suurde virtuaalsesse puukujulisse failisüsteemi - kõik kettaseadmed, kõik heliseadmed jne oma grupina; UNIXi mantra: "Everything is a file" · Iga objektiga on seotud omanik ning loabitid, mis kirjeldavad erinevate subjektide juurdepääsuõigusi - allolev failisüsteem peab säilitama... · Kõrvalteed objektideni on blokeeritud - kaitstud op.-süsteem, ainult API kaudu saab ligi Unix: kasutajad ja grupid · Administraator saab kasutajatest gruppe moodustada - teised kasutajad gruppe teha ei saa · Gruppe identifitseeritakse numbrilise ID järgi (GID - Group ID) · Iga kasutajaga on seotud tema primaarne grupp - kasutaja loob mingi faili, see seotakse mingi kasutaja ja mingi grupiga · Lisaks võib kasutaja kuuluda ka teistesse gruppidesse
klaasprismas. Annab paremaid tulemusi tasasel maal, ei võimalda võtta suure kaldega vaatlussuundi. Peegelekker koosneb kahest tasapinnalisest peeglist, kinnitatud kolmnurksesse karpi, oma vahel 45 kraadi. Karbi seina sisse, peeglite kohale, on lõigatud aknad tähiste viseerimiseks. Mõõdistusteljeks on mõõdistuskäigu külg (AB), mida mööda pingutatakse mõõdulint. Kasutatakse olukorras, kus kaugus mõõdistuskäigu küljest mõõdistatavate objektideni ei ületa ruleti pikkust. Liikudes punktist A punkti B leitakse ekkeri abil ristjooned mõõdistatavate kontuuripunktideni. Mõõdulindilt võetakse lugem (alguspunktist A) kuni ristjooneni. Piki ristjoont mõõdetakse kaugus mõõdistatava objektini. 41. Trigonomeetriline nivelleerimine Trigonomeetriline nivelleerimine on punktidevahelise kõrguskasvu määramine viseerimiskiire vertikaalnurga suuruse ja punktidevahelise kauguse järgi. Trigonomeetrilise viseerimisega
Kuigi seda meetodi ei saa rangelt võttes statistiliseks valikumeetodiks lugeda, on see praktikas üks kõige enam levinud valimi moodustamise viise. o Lumepalli meetodi idee on sarnane mugavusvalimile, kuid uurija kasutab enda poolt valitud objekte omakorda valimi laiendamiseks põhimõttel "vasta ise ja jaga sõpradele ka". Niisugune meetod on sageli kasutusel varjatud üldkogumi haaramiseks, kus uurijal on raske objektideni ise jõuda, näiteks narko- või hasartmängusõltlased jms. Uurimisobjektiks, mille kohta järeldusi soovitakse teha on alati üldkogum. Kõikse uuringu puhul saadakse mõõtmistulemustest teave vahetult uuritava objekti kohta, valikuuringu puhul tuleb valimi mõõtmistulemustest teha järeldusi üldkogumi kohta, st lisandub üldistamisprotsess, mille puhul tuleb arvestada valimi juhuslikkusest tuleneva juhusliku vea võimalusega. 58
karakteristikute segi ajamisel. Ebatäpne või ebakorrektne kaarditöö läbitud vahemaa arvutamisel soodustab selliste vigade tekkimist. Laeva tegeliku kiiruse arvestamisele tuleb pöörata erilist tähelepanu. Kiirust tuleb pidevalt kontrollida poide, navigatsioonimärkide ja muude täpselt teada oleva paigutusega orientiiride traaversist möödumisel või kasutades radari abil kauguse mõõtmist kursijoone lähedal olevate liikumatute objektideni. Kui selgub, et kiirus ei ole ühtlane vaid suureneb ja väheneb pidevalt, tuleb läbitud vahemaa arvutamiseks võtta viimane saadud tulemustest. Kui on võimalik välja selgitada mingi kiiruse keskmine näitaja, siis võib selle võtta aluseks edasises kaarditöös. Joon. 12.17.
annaabi.ee 
