Iseseisev töö; TOITLUSTAMINE,KK12(Eesti rahvustoidud) Tähtaeg:26.10.2012 Inna Raud Rahvakalendri tähtpäevadetoidud,mida söödi? Tõnisepäev;söödi seapea tangudega ,,teraruug"suppi ,seakõrvu hapukapsaste,ubadega ja hernestega,tanguputru.Küpsetati leiba. Küünlapäev; söödi oasuppi,hapukapsasuppi,seakülje ja tangudega,tanguputru võisilmaga, joodi õlu, küünlapuna(kõrvetatud suhkruga värvitud viina) Vastlapäev;söödi hernesuppi,oa-või herneleemi,tangudega ube,läätsesuppi,oasuppi seajalgadega , seajalgu hapukapsastega,tatraputru,tanguputru väikeste lihatükkidega,joodi hapupiima, pakspiima.Leibadest söödi rasvleiba, leiba,kooki,pannkooke, tatrajahust sepikud,karask, kuklid. Tuhkapäev;söödi räimesuppi odratangudega,jahuputru
· kalatoidud on räimest ja heeringast · tangu- ja verivorstid · rukkileib Tõnisepäev · Söödi seapead või seakõrvu hapukapsaste, ubade, hernestega. Küünlapäev · keedeti seakülge kapsaste ja tangudega · joodi küünlapuna (kõrvetatud suhkruga värvitud viin) · söödi tanguputru või- või rasvasilmaga Vastlapäev · Söödi seajalgu ja keedetud ube või oasuppi · vastlaputru · vastlakukleid · seapead ja -saba · lambaliha Tuhkapäev · Söödi odrakaraskit · odrajahukooke · pannkooke Madisepäev · küpsetati kooki · keedeti tanguputru Lihavõttepühad · keedeti ja värviti mune · söödi muna- ja piimatoite · kohupiimatoite, sõira · sülti · sinki ja marineeritud räime · urvaputru Karjalaskepäev
Vanarahvas sõi tavaliselt põllult saadud toitu ehk kartult, porgandeid, kapsast.Nad sõid ka jahilt saadud liha ja kalapüügilt saadud kala. Vanarahvas küpsetas ise leiba mitte ei ostnud poest. Leiba tegid nad saadud viljast mille olid nad maha kündnud , põhiliselt kündsid nad rukkist maha , see oli tavaline vili. Aga nisu said vaid rikkamad talupojad , sest nisu oli kallim kui rukkis.Söödi ka pühade järgi neil olid ka paastu ajad. Vastlapäeviti söödi tavaliselt kas oasuppi või hernesuppi. Söödi ka seajalgu herne või oasuppi kõrvale. Teoorjuseaegsed uskumused ja rituaalid, mis jõulu- ja aastavahetuse juurde käisid, olid kihelkonniti mõneti erinevad.Saaremaal anti kaalikad jõululauale (see oli rahvustoiduks enne kartuli jõudmist talupoja lauale). Samas paigas pidi ka või laual olema ja kui sellest lugu ei peetud, siis olla kogu suve lehma silmad vett jooksnud. Põhilisteks toitudeks olid aga kõikjal liha, sült ja kapsad - viimased ei puudu ka ilmselt
01). toidud on traditsiooniliselt liha kartulite ja kapsaga. Kalatoidud ( räim , heeringas )tangu ja verivorsti, rukkileib , odrajahust leib Tõnisepäeval 17 ndal jaanuaril söödi seapead või seakõrvu hapukapsaste , ubade või hernestega . Küünlapäeval 2. veebruaril keedeti seakülge kapsaste ja tangudega , joodi küünlapuna.. kõrvetatud suhkruga värvitud viina . Mõnel pool söödi ka tanguputru , või siis rasvasilmaga putru. Vastlapäeval söödi seajalgu ja keedetud ube.. või oasuppi ..vastlakukleid, vastlaputru.(tangupuder lihatükkidega ) söödi ka seapead ja seasaba.. lambaliha või veiseliha. Vastlapäevale järgneval päeval tuhkapäeaval söödi odrakaraskeid, odrajahukooke ja pannkooke. Madisepäeval 24. veebruaril küpsetati kooki ja keedeti tanguputru. Lihavõttepühade ajal keedeti ja värviti mune söödi muna ja piimatoite, kohupiimatoite ( sõira ),sülti, sinki ja marineeeriutd räime . Vasika ja kanalihaotite ( urvaputru). Karjalastepäeval 14
samuti käki-, kapsa- ja lihaleent. Päeva peamiseks söögikorraks oli kuni 19. sajandi viimase veerandini õhtusöök. Selleks oli tavaliselt puder või supp. Põhja- ja Lääne- Eestis keedeti putru tavaliselt kolmapäeva ja laupäeva õhtul. Tangupuder oli üldlevinud piduroog, see oli peolaual perekondlike sündmuste tähistamisel. Lihasuppe keedeti neljapäeva ja pühapäeva õhtul. Kõige levinum oli hapukapsasupp, kuid keedeti ka klimbi-, kartuli-, herne- ja oasuppi. Suvel, kui liha ei olnud, keedeti suppe rasva või piimaga. Esmaspäeval, teisipäeval ja reedel söödi piimasuppi või körti.19. sajandi lõpul nihkus kõige tugevam toidukord õhtult lõunale ning 20. sajandi algul oli lõunaks sooja söögi valmistamine peaaegu üldine. Siis keedeti lõunaks peamiselt kartuleid, liha, kastet. Väga vana komme on olnud linnupette söömine. Seda söödi varahommikul jüripäevast kuni rukkilõikuseni.
Tarvis on · Leida kalendrist lihavõttepühade lõpp- esimene täiskuujärgne pühapäev pärast kevade algust; · sealt lugeda seitse nädalat tagasi; · Sealt omakorda kaks päeva edasi, sest vastlapäev on alati teisipäeval. Vastlapäev on algselt seotud kirikliku sündmusega, millega algas paast ehk lihasöömiskeeld. Seetõttu söödi vastlapäeval viimast korda sealiha. Kuna aga liha oli uba otsa lõppemas, keedeti seajalgu, juurde anti herne- või oasuppi. Seajala kontidest tehti vurri. Kontide järgi püüti ka ennustada: kelle kondi koer esimesena suhu haarab, saab kõige enne mehele. Kõige armastatum komme oli liulaskmine- mida pikem liug, seda pikemad kasvavad suvel linataimed. LIHAVÕTTED EHK KEVADPÜHAD Ka ülestõusmispühad, kevadpühad, kiigepühad, munadepühad. Märgib Kristuse ülestõusmispüha, millega lõpeb pikk paast (võib jälle liha süüa).
jaanuarini. Toidud on traditsiooniliselt liha kartulite ja kapska, kalatoidud ( räimest ja heeringast), tangu ja verivorstid, rukkileib, odrajahustleib, Tõnisepäeval 17 jaanuaril söödi seapea või kõrvu hapukapsaste, ubade, hernestega. Küünlapäeval 2 veebruaril keedeti seakülge kapsaste ja tangudega. Joodi küünlapuna ( kõrvetatud suhkruga värvitud viina). Mõnel pool söödi ka tanguputru võiga või rasvasilmaga. Vastlapäeval söödi seajalgu ja keedetud ube või oasuppi, vastlakukleid, vastlaputru ( tangupuder liha tükkidega), söödi ka seasaba või pead, lambaliha või veiseliha. Vastlapäevale järgneval päeval tuhkapäeval söödi odrakaraskit, odrajahukooke ja pannkooke. Madisepäeval 24 veebruaril küpsetati kooki ja keedeti tanguputru. Lihavõttepühade ajal keedeti ja värviti mune. Söödi muna ja piimatoite, kohupiimatoite ( sõira), sülti, sinki ja marineeritud räime, vasika ja kanaliha toite, urvaputru
seda lihtsam on puhastada. Kuid kala praadimine ei ole just kõige lihtsam, eriti suures koguses (40 kg). Kuid kastmete tegemise oskus oli mul selleks ajaks olemas ja valmistasin tavalise vorstikastme. Valmistasin vaid kastmepõhja, kuhu lisasin tükeldatud vorsti ja kastmepaksendaja. Valmistasime kartulipüreed, reaalsetest kartulitest, sest meeskonnale valmistatakse vähe tehisasjadest. Nägin kui lihtne on ahjus teha spagette ja nägin kuidas oasuppi valmistatakse. Kastmete valmistamine oli mul juba selge, seetõttu pidin valmistama maksakastme, kus maksa eelnevalt ahjus küpsetasime ja siis tavalisele kastmepõhjale lisasime. Hiljem tegime lindströmi kotletisegu massi, mille ma samal päeval ära praadisin. Samal päeval tegin ka külma rootsi laua hommikusöögi ettevalmistuse. Järgmisel päeval valmistasin taaskord kastmeid, sidrunikastme ja maksakastme. Tegime ka samuti talupojasuppi
Foto lk. 150 – 10.3. Ahjus keedetud oasupp Foto 10.4. Ahjus keedetud oasupp Põhja- ja Lääne-Eestis olid omad kombed: Kolmapäeva ja laupäeva õhtul keedeti tavaliselt putru. Tangupuder oli seal ka piduroaks. 280 Neljapäeva ja pühapäeva õhtul keedeti lihasuppe. Kõige levinum oli hapukapsasupp. Keedeti ka klimbi-, kartuli-, herne- ja oasuppi. Suvel ei olnud liha. Siis keedeti suppe rasva või piimaga. Esmaspäeval, teisipäeval ja reedel söödi piimasuppi või körti. 19. sajandi lõpus nihkus kõige tugevam toidukord õhtult lõunale. Siis hakati lõunasöögiks tegema kartulit, liha ja kastet. Jüripäevast (23. aprill) kuni rukkilõikuseni söödi ka varahommikul. Seda nimetati linnupette söömiseks.
annaabi.ee 
