Maavärinakolle asub maapinna sees, epitsenter maa peal. Tekivad seismilised lained. Purustused: maavärina tugevus ja ulatus, asukoht ja ümbruse rahvastikutihedus, kas kaasneb tsunaami, kas on öö või päev, hoonete kvaliteet ja konstruktsioon, inimeste valmidus. 12) Seismilised lained Levivad maavärina fookusest Ruumilised lained: maa sees, ei jõua maapinnale Pinnalained: maavärina epitsentrist, mööda maapinda nagu veelained kui kivi vette visata. 13) Nõlvaprotsess Nõlvaprotsess – Kivimimaterjali liikumine nõlval raskusjõu mõjul. Varisemine: väga kiire, kivimiosakesed veerevad vabalt nõlva jalami suunas, nt mäestikel. Libisemine: kivimiplokid liiguvad mööda kindlalt lihkepinda, tagajärjeks võivad olla maalihked, kuid sees midagi ei toimu, mäestikel. Voolamine: niiskunud pinnasel, nõlvad muutuvad astmeliseks. Nihkumine: aeglane, põhjuseks pinnase külmumine või sulamine, ehitised võivad viltu vajuda või puruneda.
koosnev mäestik. Pedosfääri-biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmist kihti, kus toimuvad mullatekkeprotsessid. Pedosfäär regureelib olulisel määral biosfääris toimuvid biogeokeemilisi aineringeid(toiteelemndid, vesi). Pikilained-seismilised lained, mis levivad keskonda oma liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenivate impulssidena. Pinnalained-seismelised lained, mis levivad piki maapinda epitsentrist eemale nagu veelained vettevisatud kivist. Pinnase libisemine ehk lihe-nõlvaprotsess, mille puhul settekeha või kivimiplikk liigub äkiliselt nõlvakallakuse suunas mööda kindlat lihkepinda nii, et settekehas või kivimiplokis endas materjali segunemist ei toimu. Pinnase nihkumine ehk nihe ehk defluktsioon-kõige aeglasem nõlvaprotsess. Toimub tingimustes, kus korduv pinnase külmumine ja sulamine lõhub setteosakeste vahelisi seoseid, nii et osakesed liiguvad raskusjõu mõjul aeglaselt nõlvakallakuse suunas
vulkaanilineala.Vulkaan-koonuse kujuline mägi mille sees on lõõrilaadne lõhe või lõhede süsteem,mida mööda magma,purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale.Maavärin-maapinna vibratsioon ja nihked mis tekivad maapõue kivimitest kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega.Maavärina kolle e fookus on koht maapõues,kust algab kivimite rebestumine.Kese e epitsenter-maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas. Nõlvaprotsess-raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid mille tagajärjel muutub nõlva kuju. Võrdle:1.Ookeaniline maakoor:11km paks,basaltsedkivimid.Mandriline:kuni2900km sügavune,tard-,sette-ja moondekivimid.2.Saarkaar ja mäestik:Vahevööse vajuva laama kivimid sulavad osaliselt üles ja tekkinud magmast moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida e vulkaanilin saarkaar.Kui ookeaniline laam``upub``vahevööse vastu mandri serva siis tekib mandri äärelevulakkaniline mäestik
Vulkaan - koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või lõhede süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Maavärin - maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kujunenud elastsete pingete lahendumisel koos kivimte rebenemisega. Maavärina kolle - koht maapõues, kust algab kivimite rebesumine. Maavärina kese - ehk epitsenter- maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas. Nõlvaprotsess - raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju. Ookeaniline maakoor - ulatus: 5-10 km; kivimid: vasaltne magma; vanus 180mlj aastat Mandriline maakoor - ulatus: 35-45 km; kivimid: tard-, sette- ja moondekivimid; vanus 4mlj aastat. Kilpvulkaan - sügavus: 5,8km; voolab suhteliselt rahulikult pinnale, magma on räni ja gaaside vaene ja väikese viskoosusega. Tekivad ookeanties. Nt Mauna Loa.
moodustade hiiglaslikku kaatri(kaldeera) Mudavoolud- Võivad laastada linnu jne. koosnevad vulkaanilise massi ja sulandu liustike või lume segust. Maavärinad- maapina vbratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel. Maavärina kolle- maavärina fookus( murrang) Mavärina keskme- epitsenter( maapinnal) On P-lained ja S- lained Seismograaf uuritakse maavärinate parameetried. Hiidlained ehk tsunaamid Nõlvaprotsess- kivimmaterjali liikumine, raskus ja jõu mõjul. Neil on erinev kiirus, kallak ja materjal. Tagajärjeks on nõlva kuju muutumine. Varisemine- kivimiosakesed veerevad vabalt jalami suunas. Libisemine- terved settekehad või blokid liiguvad mööda kindlati lihkepinda nii, et erilisi muutusi ei toimu. Voolamine- leiab aset niiskusega küllastunud pinnases, tavaliselt tekivad sulamis perioodil, nõlv muutub astmeliseks. Nihkumine- õige aeglasem protsess,ei piisa ainult gravitatsioonist
lõhede süsteem, mida mööda vulkaaniline materjal tõuseb maapinnale · maavärin - maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega · maavärina kolle - koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine · maavärina kese - kolde kohal maapinnal olev paik · tsunaami - maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. · nõlvaprotsess - kivimmaterjali liikumine nõlval raskusjõu mõjul 2. Iseloomusta: · Ookeaniline; mandriline maakoor (ulatus, kivimid, vanus) ookeaniline maakoor - ulatus 5-10km; tardkivimid; mandriline maakoor - ulatus 35-45km; tardkivimid, settekivimid, moondekivimid · Vulkaaniline saarkaar ja vulkaaniline mäestik (teke + näide) Saarkaar tekib siis, kui vahevöösse vajuva laama kivimid sulavad osaliselt ja tekkinud magmast moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale
kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega. 9) maavärina kolle e fookus koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine. 10) epitsenter e maavärina kese maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas. 11) seismograaf seade, mis registreerib maapinna võnkumisi ja neid põhjustanud seismilisi laineid. 12) tsunami rannalähedases merepõhjas aset laidnud maavärina tekitatud hiidlaine. 13) nõlvaprotsess raskusjõu mõjul nõlvadel toimuv protsess, mille tagajärjel muutub nõlva kuju.
kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega. 9) maavärina kolle e fookus koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine. 10) epitsenter e maavärina kese maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas. 11) seismograaf seade, mis registreerib maapinna võnkumisi ja neid põhjustanud seismilisi laineid. 12) tsunami rannalähedases merepõhjas aset laidnud maavärina tekitatud hiidlaine. 13) nõlvaprotsess raskusjõu mõjul nõlvadel toimuv protsess, mille tagajärjel muutub nõlva kuju.
5. Nõlvaprotsessid Nõlvaprotsessideks nimetatakse kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlval raskusjõu mõjul. Varisemise korral langevad või veerevad kivimiosad nõlva jalami suunas. Eelduseks on kulutusest tingitud nõlvakalde suurenemine või inetvsiivne murenemine. Libisemise korral liiguvad kivimiplokid cõi settekehad äkiliselt mööda kindlat lihkepinda nõlvakalde suunas. Aeglased nõlvaprotsessid on pinnase voolamine ja nihkumine. Voolamine on aeglane nõlvaprotsess, mille käigus nõlva jalamis suunas liikuv niiskusega küllastunud settematerjal segunev, nälvad muutuvad astmeliseks. Nihkumine toimub siis, kui näiteks pinnase korduv külmumine ja sulamine lõhub aineosakeste vahelisi seoseid, soodustades niimoodi gravitatsioonijõu mõjulepääsu.
levivad ka vedelas keskkonnas kiirus 6-7 km/sek S-lained ehk ristilained (ei levi vedelas keskkonnas), ei levi välistuumas kiirus 3-4 km/sek Seismilised lained · Pinnalained Rayleigh lained panevad maapinna lainetama vertikaalsuunaliselt nagu merepinna Love lained võngutavad maapinda horisontaalselt, risti laine levikusuunaga Pinnalained tekitavad suuri purustusi kuna nende mõju on aeglase leviku tõttu pikaajaline MAALIHE-nõlvaprotsess · Kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse nõlvaprotsessideks · Need protsessid toimuvad erineva kiirusega · Sõltuvad nõlva kaldest, nõlva geoloogilisest ehitusest · Gravitatsioonijõu mõjul toimuvad nõlvaprotsessid neljal erineval viisil Nõlvaprotsessid · Varisemine- kivimiosakesed hüplevad või veerevad vabalt nõlva jalami suunas. Väga kiire protsess · Libisemine- kivimiplokid liiguvad mööda kindlat
materjali arvel nõlva alumine osa laugemaks. Seal moodustub loodusliku varikaldega nõlv e. rusukalle. Libisemise korral liiguvad kivimiplokid (a) või settekehad (b) äkitselt mööda kindlat lihkepinda nõlvakalde suunas. Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked, mille vallandumine sõltub nõlvakaldest, ala geoloogilise ehituse omapärast ja pinnase niiskusesisaldusest. Maalihked võivad toimuda ka väga väikese (10kraadise) nõlvakalde juures. Voolamine on aeglane nõlvaprotsess, mille käigus nõlva jalami suunas liikuv niiskusega küllastunud settematerjal seguneb. Voolamise kiirust mõõdetakse mõne kuni mõnekümne meetriga aastas ja sellest on tavaliselt haaratud pinnase õhuke (kuni 0,5m) pindmine osa. Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks. Nihkumine e. nihe toimub siis, kui nt pinnase korduv külmumine ja sulamine lõhub aineosakeste vahelisi seoseid, soodustades niimoodi gravitatsioonijõu mõjulepääsu.
(2) - * Richteri skaala järgi, * Mercalli skaala järgi. 36. Nimeta maavärinatega kaasnevad ohud. - * Purustused, * tulekahjud, * maalihked, * tsunamid. 37. Milliseid monitooringuid tehakse, ennustamaks ette vulkaani purskeid ja maavärinaid? - * Kasutatakse soojusmonitore, et mõõta vulkaani pinnatemperatuuri. * Mõõdetakse millimeetri täpsusega maapinna kõrguse muutusi. 38. Mida nimetatakse nõlvaprotsessideks? Millest sõltub nõlvaprotsesside kiirus? - * Nõlvaprotsess raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju. * Nõlvaprotsesside kiirus sõltub: · nõlva kaldest, · materjalist ehk geoloogilisest ehitusest. 39. Nimeta 4 erinevat nõlvaprotsessi ja võrdle nende kiirust ja esinemispiirkonda. - * Varisemine kiire, * Libisemine kiire, * Pinnase voolamine aeglane, * Pinnase nihkumine aeglane,
· Varisemise korral langevad, hüplevad või veerevad kivimiosakesed vabalt nõlva jalami suunas. Protsess on kiire. · Libisemise korral liiguvad kivimplokid (settekehad) äkiliselt mööda kindlat lihkepinda nõlvakalde suunas. Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked, mille vallandumine sõltub nõlvakaldest. Maalihked võivad toimuda ka väikese nõlvakalde juures. · Voolamine on aeglane nõlvaprotsess, mille käigus nõlva jalami suunas liikuv niiskusega küllastunud settematerjal seguneb. Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks. · Nihkumine toimub siis, kui näiteks pinnase korduv külmumine ja sulamine lõhub aineosakeste vahelisi seoseid, soodustades niimoodi gravitatsioonijõu mõjulepääsu.
Enamus maavärinaid toimub litosfäärilaamade piiridel. Piki laamade kokkupuutepiiri toimuvad tohutud hõõrdejõud. Hõõrdumine takistab laamade libisemist üksteise suhtes ja maakoores toimub elastne deformatsioon. Laamade liikumisel pinge kivimites üha kasvab. Kui maakoores kuhjunud elastne pinge ületab maakooreplokkide vahelise hõõrdumise, toimub kummalgi pool murrangut asuvate laamade äkiline omavaheline nihkumine. Järsk liikumine põhjustabki maapinna kõikumise e. maavärina. Nõlvaprotsess-kivimmaterjali liikumine nõlval raskusjõu mõjul. · Varisemine-kivimiosad veerevad või langevad nõlva jalami suunas. Selle tagajärjel muutub nõlva ülemine osa järsemaks ja alumine osa laugemaks. · Libisemine-kivimiplokid või settekehad liiguvad äkiliselt mööda kindlat lihkepinda nõlvakalde suunas. Selle tagajärjel toimuva maalihked. · Voolamine-nõlva jalami suunas liikuv niiskusega küllastunud settematerjal seguneb. Selle
Polügonaalpinnas on lõhedega hulknurkseteks osadeks jaotunud pinnas 22. Mis on termokarst e pseudokarst e glatsiokarst e ebakarst? igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide kujunemine. 23. Mis on palsasoo? Palsasoo on Põhja-Ameerikas ja Skandinaavias levinud sootüüp, mille pinda liigestavad jääst tuumaga kühmud ehk palsad. Palsade kõrgus on kuni paar meetrit ja läbimõõt kuni mõnikümmend meetrit. 24. Mis on solifluktsioon? aeglaselt toimuv nõlvaprotsess, mille käigus nõlva materjal porina allapoole valgub ja seguneb Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Mis on karstumine? Mis on karstumise eeldused? Karstumine on kivimite keemiline lahustumine ja liikuva põhjavee mehhaaniline kulutamine Arenemiseks vajab lahustuvat kivimit, piisavalt vett, sügaval asuvat põhjaveetaset 2. Võrdle mõisteid ,,stalaktiit", ,,stalakmiit" ja ,,stalaknaat". Stalaktiid on koopa laest rippuvad jääpurikataolised tilkekivid
annaabi.ee 
