Viiendal korrusel olid pildid: ristimistest, laulatustest, koguduse õpetajatest, jumalateenistustest, kirikumuusikast. Vitriini taga olid huvitavad päästetud esemed (nt üks piibel). Koguduse rajaja taastas Narva eesti keelse koguduse. Neljandal korrusel oli Ingverimaa kaart. Narva oli üle saja aasta Ingverimaa pealinn (enne kui Peeter I ära hävitas kõik). 2019. aastal saab Ingveri riiklus 1000. aastaseks. Kui Narva linn oli Ingveri pealinn, siis rajati Neeva jõe suudmesse Nyeni linn. Eelmisel aastal oleks Nyeni linn saanud 400. aastaseks. Näha sai Ingverimaalt Tudori kihelkonnast pärit rahvarõivaid. Peale Eesti Vabadussõda oli selline ala nagu Eesti Ingveri, suhteliselt väike ala, Narva jõest teisele poole kuni Lauka jõeni ja seal ehitati uus kirik Kallivere kirik. Vitriini taga olev küünlajalg ja veinikann on sealt pärit. Kolmandal korrusel olid seintel pildid Narvast, mis kunagi on olnud. Aleksandri kirik on
Koguduse rajaja taastas Narva eesti keelse koguduse. Rootsi ajal oli Narvas jumalateenistused kõikides keeltes nagu saksa, vene, rootsi, soome, eesti keeles. Kreenholm võttis kiriku ehitamise üle. Neljandal korrusel oli Ingverimaa kaart. Narva oli üle saja aasta Ingverimaa pealinn (enne kui Peeter I ära hävitas kõik). 2019. aastal saab Ingveri riiklus 1000. aastaseks. Kui Narva linn oli Ingveri pealinn, siis rajati Neeva jõe suudmesse Nyeni linn. Eelmisel aastal oleks Nyeni linn saanud 400. aastaseks. Näha sai Ingverimaalt Tudori kihelkonnast pärit rahvarõivaid. Peale Eesti Vabadussõda oli selline ala nagu Eesti Ingveri, suhteliselt väike ala, Narva jõest teisele poole kuni Lauka jõeni ja seal ehitati uus kirik Kallivere kirik. Vitriini taga olev küünlajalg ja veinikann on sealt pärit. Kolmandal korrusel olid seintel pildid Narvast, mis kunagi on olnud. Enne sõda oli Narvas kuusteist kirikut
aastani riiki tema ema lähikondlased. Aastal 1724 kroonis ta keisrinnaks oma teise abikaasa Katariina ( I ). Nad abiellusid 1712. Naine sünnitas keisrile mitu last, nii enne kui ka pärast abiellumist. Pärast Peeteri surma 1725. aastal päris ta trooni Katariina I nime all ja suri 1727. Sõjad ja lahingud: Põhjasõjaga püüdis Peeter I saavutada Venemaale väljapääsu Läänemerele ehk "raiuda akent Euroopasse". 17. sajandil kuulutas sõja Rootsile. Ta asutas 1703 Rootsi kaubalinna Nyeni (Nevanlinna) asemele Peterburi ja muutis selle 1712 Venemaa pealinnaks. 1704 alustas ta Eesti- ja Liivimaa vallutamist, alistades Tartu ja Narva. Et Liivi- ja Eestimaa valduste tagasivallutamist raskendada, käskis Peeter Tartu ja Narva linnaelanikud küüditada. Lisaks sellele lasti Tartu linn ka õhku. Ent 1709. aasta suvel võitis Peeter Poltaava lahingu, millega toimus sõjas otsustav murrang. 1710. aastaks alistas ta kogu Eesti- ja Liivimaa ning 1714. aastaks vallutas ka Soome
Oreseki kindlus Peterburi linna kohal, Ohta jõe suudmes, asus 1300. aastal rootslaste poolt ehitatud Landskrona kindlus, mille eluiga polnud kuigi pikk. Laadoga järve ääres Neeva lähtes ehitasid 1301. aastal novgorodlased Oreseki kindluse. Rootsi sai maad jälle enda valdusesse 1617. aastal sõlmitud Stolbovo rahuga. Pärast rahulepingu sõlmimist nimetati Oreseki kindlus ümber Nöteborgiks. Endise Landskrona kindluse kohale rajati Nevanlinna (rootsi Nyen) linnus ja Nyeni linn (linnaõigus alates 1642. aastast). Maad kuulusid Rootsile kogu 17. sajandi. Aastal 1689 tuli Venemaal võimule Peeter I (pärast poolvenna Ivan V surma 1696. aastal sai temast Venemaa ainuvalitseja). Peeter I nõudis Rootsilt Ingerimaa tagasisaamist. Aastal 1700 alustas Venemaa Rootsi vastu sõda (tuntud Põhjasõja nime all). 11. oktoobril 1702 vallutasid venelased Nöteborgi, nimetades selle võtmelinnuseks Schlüsselburgiks
akent Euroopasse". Pärast Venemaale naasmist ja Türgiga rahulepingu sõlmimist kuulutas ta sõja Rootsile, mis oli 17. sajandi alguses vallutanud osa Venemaale kuulunud Läänemere-äärseid maa-alasid. Pärast lüüasaamist Narva lahingus 1700 uuendas ta relvajõud: moodustas alalise sõjaväe ja sõjalaevastiku, sealhulgas sulatas ta kirikukelli ümber suurtükkideks. Ta asutas 1703 Rootsi kaubalinna Nyeni (Nevanlinna) asemele Peterburi ja muutis selle 1712 Venemaa pealinnaks. 1704 alustas ta Eesti- ja Liivimaa vallutamist, alistades Tartu ja Narva. Peeter viibis isiklikult Tartu piiramisel ning suunas suurtükituld. 1708. aastal näisid olud Venemaa jaoks olevat suhteliselt halvad, sest rootslased tungisid Ukrainasse. Et Liivi- ja Eestimaa valduste tagasivallutamist raskendada, käskis Peeter Tartu ja Narva linnaelanikud küüditada. Lisaks sellele lasti Tartu linn ka õhku. Ent 1709
Rootsi vallutanud osa Venemaale kuulunud Läänemere-äärseid alasid. Pärast Venemaale naasmist ja Türgiga rahulepingu sõlmimist kuulutas Peeter sõja Rootsile, millele järgnes Narva kindluse piiramine 1700. aastal. Pärast lüüasaamist Narva lahingus 1700 uuendas ta relvajõud: moodustas alalise sõjaväe ja sõjalaevastiku, sealhulgas sulatas ta kirikukelli ümber suurtükkideks. Ta asutas 1703. aastal Ingerimaale Rootsi kaubalinna Nyeni (Nevanlinna) asemele Peterburi ja muutis selle 1712 Venemaa Pealinnaks. Peterburi linna asutamisega ning selle ehitusega seostub ka Peetri poolt Balti laevastiku loomine Kroonlinna piirkonnas. 1704 jätkas ta Eesti- ja Liivimaa vallutamist, vallutades Tartu ja Narva. Peeter viibis isiklikult Tartu piiramisel ning suunas suurtükituld. 1708. aastal näisid olud Venemaa jaoks olevat suhteliselt halvad, sest rootslased tungisid Ukrainasse
rahulepingu tulemusena oli Rootsi vallutanud osa Venemaale kuulunud Läänemere- äärseid maa-alasid. Pärast Venemaale naasmist ja Türgiga rahulepingu sõlmimist kuulutas Peeter sõja Rootsile, millele järgnes Narva kindluse piiramine 1700. aastal.Pärast lüüasaamist Narva lahingus 1700 uuendas ta relvajõud: moodustas alalise sõjaväe ja sõjalaevastiku, sealhulgas sulatas ta kirikukelli ümber suurtükkideks. Ta asutas 1703. aastalIngerimaale Rootsi kaubalinna Nyeni (Nevanlinna) asemele Peterburi ja muutis selle 1712 Venemaa pealinnaks. Peterburi linna asutamisega ning selle ehitusega seostub ka Peetri poolt Balti laevastiku loomine Kroonlinna piirkonnas.1704 jätkas ta Eesti- ja Liivimaa vallutamist, vallutades Tartu ja Narva. Peeter viibis isiklikult Tartu piiramisel ning suunas suurtükituld.1708. aastal näisid olud Venemaa jaoks olevat suhteliselt halvad, sest rootslased tungisid Ukrainasse
sõdiva Rzeczpospolita (Poola) vastu, millega hõivas Kuramaa, Leedu, Ida-Preisimaa ja suure osa Poolast. Sellega oli Läänemeri muutunud Rootsi sisemereks. 1655. aasta sügistalvel alustasid venelased suure saladuskatte all laiaulatuslikku ettevalmistusi Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ründamiseks. Lootes seni käest libisenud alasid lõpuks vallutada, alustas tsaar 1656. aasta suve hakul Ingeri sõda. Osa Vene vägesid jõudis välja Neeva jõeni, juunis hõivasid nad Nöteborgi ja Nyeni. Vene vägede peajõud hõivasid juulis- augustis Dünaburgi ja Kokenhuseni, aga augusti lõpus hakkasid Liivimaa pealinna Riiat piirama; et oma tahtmist saavutada, juhtis Riia piiramist Vene tsaar Aleksei Mihhailovits isiklikult. Suurimaks võiduks jäi Tartu vallutamine 1656. aasta oktoobris, Vene vägede kätte langes ka Vastseliina linnus. Sõja ajal hävisid Võrumaal Kirumpää linnus ja selle juures olnud asula. Eesti pinnal toimunud lahinguist oli olulisim Valga lahing 8. juunil 1657.
Vene poolel Moskva Novgorod , Pihkva ja Ladoga. Eeldused Stollova lepinguga loodud. 1617-1656 olid kahe maa suhted sel per väga head. Hiljem hakkavad suhted sassi minema. Põhjus see, et Venemaa allestaastus oma olukorrast. Tsaar võtab oma titulatuuri ingverimaal, rootslased ei osanud asjast siis veel midagi arvata. Uus sõda puhkeb 1656 aastal. Kolmandal juunil tulevad ven e väed üle Ingverimaa piiri, viiendal juunil vallutatakse Neva jõe suudmes Nyeni linn. Sõjal teine suund , juuni lõpus tuleb tsaar Aleksei Mihhailovits, hakkab liikuma Riia suunas. Vallutab mitmeid sõjalisi tugipunkte, augustis hakkab piirama Riiat. Riia jäi võtmata. Juuli lõpus 1656 langevad nii Vastselinna kui Kirumpe, venelased on Tartu all. Teel oli vallut ka Kastvere., linna hakatakse ka suurtükkidest pommitama. Linn oli üsna hästi kindlustanud, kuid probleem selles, et tartus oli väga vähe mehi. Katsed saada mehi Eesti ja Liivimaalt juurde ei õnnestunud
annaabi.ee 
