365 : 148 = 2,5 pesakonda aastas Kuna on vaja toota 4303 tonni sealiha (eluskaal) ja realiseerimismass on 104 kg. Seega 4303 000 : 104 = 41 375 siga realiseerida aastas, lisaks sellele lõpnud põrsad. Järelikult peab sündima 44 375 põrsast. Poegimisi : 44 375: 10,7 = 4147 poegimist. Emiseid selleks vaja 4147: 2,5 = 1659 Arvestades tiinestusprotsenti, on tegelik vaja minevate suguemiste arv 1659 : 0,82 = 2023 emist 2. Aastas saadavate põrsaste ja lihaks realiseeritavate nuumsigade arv. Nuumsigade realiseerimismass on 104 kg ja toota on tarvis 4303 tonni (eluskaal) sealiha aastas. 4303 000 kg : 104kg = 41 375 siga Arvestades suremus protsente siis sündima peaks 44375 põrsast, kuna imikuna lõpneb 4,1% sündinud põrsastest siis võõrutusele läheb 42 556 põrsast. Võõrdeeas lõpneb 2,2 % seega nuumikuteks läheb 41 620 siga ja nuumiku sigalas lõpnemine 0,8 % seega realiseerida 41 287 siga. 3. Sigade realiseerimisvanus ja varavalmivus
20097. ja 8. emiste võõrutamine 19.08.2009-23.08.20098. ja 9. emiste võõrutamine 23.08.20091. ja 2. emiste paaritamine 24.08.20092. ja 3. emiste paaritamine 25.08.20093. ja 4. emiste paaritamine 26.08.20094. ja 5. emiste paaritamine 27.08.20095. ja 6. emiste paaritamine 28.08.20096. ja 7. emiste paaritamine 29.08.20097. ja 8. emiste paaritamine 30.08.20098. ja 9. emiste paaritamine 15.08-23.08.2009 nuumsigade üle viimine 100 15 võõrdepõrsaste igapäevane söötmine ja hooldamine 100 15 25 05.09.2009 kesikute sööda varumine II periood kesikute igapäevane söötmine ja hooldamine 100 25 60 03.10.2009 nuumikute sööda varumine III periood nuumikute igapäevane söötmine ja hooldamine 100 60 100 02
Ülesanne organisatsioonikeskkonna videoloengute omandamise kontrollimiseks. ETTEVÕTTE KIRJELDUS AS Notsu on suurim seakasvatusettevõte Baltikumis. Ettevõte on spetsialiseerunud põrsaste ja nuumsigade kasvatamisele ja turustamisele. AS Notsu on määratlenud oma visiooni: saada suurimaks sealiha ja sellega kaasnevaid tooteid pakkuvaks ettevõtteks Skandinaavias. AS Notsu asub Määratletud on ettevõtte põhiväärtused (ökoloogilisus, kliendisõbralikkus, lojaalsus ja optimism), koostatud strateegia mida viiakse järjekindlalt ellu. Ettevõtte üldine toimimine, kasumlikkus ja visioon on toimiv tänu motiveeritud ja kompetentsetele töötajatele. Ettevõttes töötab ligi 300 töötajat.
o arvestama toodangu liigilise koostise muutuste mõju tööviljakuse koondnäitajale Kordamisülesanded 1. Tootlikkuse näitajate arvutamisel võib väljundiks väärtuselises väljenduses olla kas müügitulu või kogutoodangu väärtus (toodetud toodangu väärtus +otsetoetused). Põllumajandustoodangu puhul arvestatakse kogutoodangu väärtuse hulka otsetoetused ja toodetud toodangu väärtus turuhinna alusel Näiteks nuumsigade pidamisel kuuluvad kogutoodangu väärtusse nuumsea liha , põrsad, sõnnik, piimakarja puhul piim, vasikad ja sõnnik Seega, kulude tootlikkust arvutatakse piimakarjakasvatuses järgmiselt: Kogutoodang (eurot) / varad kokku (eurot) Kogutoodangu väärtus( piima toodang+vasikad +sõnnik)/tootmiskulud €/€ Kulude tootlikkuse arvutus nuumsigade kasvatamisel: Kogutoodang/kulud
Söötmistase sõltub loomaliigist ja söödaratsioonist ning peab kindlasti olema üle ühe. Kui söötmistase on alla ühe, siis loom nälgib, kui aga ühega võrdne, siis loom elab ära, kuid toodangut ei anna. Suure toodangu eeliseks on kõrge söötmistase, kuid söömusel on piirid, ehk söötmistase ei saa lõputult suureneda. Enamasti on söötmistase 3...4 piirides. Kui lehm lüpsab päevas palju piima peab söötmistase olema maksimaalsuse piiril. Nuumsigade kindla juurdekasvu säilitamiseks tuleb määrata vastav söötmistase, mis tavaliselt on 3 piirides. Madalam on söötmistase munakanade söötmisel, sest nende elatustarve on suhteliselt suur. Loomade aretuse üheks põhieesmärgiks peaks olema söömuse suurendamine, seeläbi suureneb ka maksimaalne söötmistase, mis on eeltingimuseks söötmistaseme võimalikuks kasvuks. (Ülo Oll 1994 ) 1.2 Kuivaine söömus ja toitainete kontsentratsioon ratsioonis
seljapeki paksus, lihassilma pindala, liha marmorsus). Tapasaagis oleneb sea tõust, soost, vanusest, toitumusest, tapmise ja algtöötlemise tehnoloo-giast. Tapasaagis on rümba massi suhe tapaeelsesse kehamassi %-des. Sõltuvalt toitumusest ja kehamassist on see näitaja sigadel 75-85%. Raskematel ja parema toitumusega sigadel on tapasaagis suurem. 2009-2010. aastal Eesti Tõusigade aretusühistus läbiviidud katsetes kõikusid nuumsigade tapasaagised farmide lõikes 68 -72%. Rümba koostise määrab rümbas sisalduvate kudede vahekord: lihas-, side-, rasv-, luukoe hulk. Kaasajal hindab nii tarbija kui ka lihatööstus suuremat lihaskoe sisaldust rümbas, kuna sellise li¬ha toiteväärtus ja maitseomadused on paremad ning on võimalik valmistada kvaliteetsemaid lihatooteid. Seljapeki paksus on näitaja, mida kasutatakse siiani searümpade toitumuse määramiseks
konformatsioon, seljapeki paksus, lihassilma pindala, liha marmorsus). Tapasaagis oleneb sea tõust, soost, vanusest, toitumusest, tapmise ja algtöötlemise tehnoloo-giast. Tapasaagis on rümba massi suhe tapaeelsesse kehamassi %-des. Sõltuvalt toitumusest ja kehamassist on see näitaja sigadel 75-85%. Raskematel ja parema toitumusega sigadel on tapasaagis suurem. 2009-2010. aastal Eesti Tõusigade aretusühistus läbiviidud katsetes kõikusid nuumsigade tapasaagised farmide lõikes 68 -72% Rümba koostise määrab rümbas sisalduvate kudede vahekord: lihas-, side-, rasv-, luukoe hulk. Kaasajal hindab nii tarbija kui ka lihatööstus suuremat lihaskoe sisaldust rümbas, kuna sellise li¬ha toiteväärtus ja maitseomadused on paremad ning on võimalik valmistada kvaliteetsemaid lihatooteid. Seljapeki paksus on näitaja, mida kasutatakse siiani searümpade toitumuse
poolitusjoonest 7 cm külje suunas - X2 selja pikisilma lihase (musculus longisimus dorsi) läbimõõt viimase roide kohalt, rümba poolitusjoonest 7 cm külje suuna. - X3 seljapeki paksus 10 cm esimesest mõõtekohast pea suunas (11/12 roie) seda keskjoonest 7 cm külje suunas. 11. Nuumsigade rümpade hindamisskaala. Nuumsigade rümpade hindamisskaala KLASS Lihaskoe sisaldus rümba massist % S > 60 E 55 60 U 50 55 R 45 50 O 40 45 P < 40 12. Sea keha keemiline ja morfoloogiline koostis. Sigade keha keemiline koostis %
5) maailma mastaabis kasvav nõudlus kvaliteetse sealiha järele 6) nõudluse suur hinnaelastsus ja konkureerivate toodete kasv 288) Seakasvatuse negatiivsed erijooned: 1) karja kõrge kontsentratsioon võib põhjustada kehva tootmise organiseerimise korral ohtu loodusreostuseks 2) tihti raksendatakse madala kvaliteediga tehnoloogiat. 289) Seakasvatuse tootmissuunad: põrsakasvatus ja nuumsigade kasvatus 290) Seakasvatuse majandusliku hinnangu andmiseks võib kasutada · omahinna kalkuleerimist · kattetulu arvestust 291) EUROOPAS 292) Lehmapiim Prantsusmaa, UK, Holland 293) Sealiha Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa 294) Veiseliha Prantsusmaa 295) 296) Koguefektiivsuse hindamine 297) Majandusliku efektiivsuse kohta hinnangu andmisel võib hinnata: o tegevust, s
pidevalt üksteist. Vastavalt kehamassile on võõrdepõrsastel vaja sulu kogupinda 0,3...0,5 m2 ühe põrsa kohta. Künast söötmisel peavad kõik sead mahtuma samaaegselt küna äärde sööma. Ühele põrsale tuleb tagada 0,2 m söödafronti. Kui söödetakse söödaautomaadiga (groba 20), siis seal peab arvestama, et kui on 20 põrsast, siis 2 automaati, 15 põrsast saab ka 1 automaadiga hakkama. 13.Nuumsigade pidamine. Valdav nuumaliik meie vabariigis on peekoni- ja lihanuum. Nuumikususlud on ette nähtud 120-240 päeva vanustele sigadele, kehamassiga kuni 130 kg. Optimaalseks peetakse 10 nuumikut sulus. Ühe nuumiku kohta arvestatav sulu kogupind on 0,6...1 m2 vahemikus, vastavalt kehamassile. Ühe sea kohta tuleb arvestada 0,3 m söödtafronti. Ühte sulgu piisab ühest söödaautomaadist (groba 40 on arvestatud kuni 16 sea söötmiseks)
annaabi.ee 
