06 08.07-15.07 15.07-19.07 VI 08.02-14.02 11.06-18.06 18.06-25.06 16.07-23.07 23.07-27.07 6. Söödaratsioonid. Söödakogused Sigade rühm Sööt Sööda kogus Imikpõrsad Prestarter 350g/päev Võõrdepõrsad (17,19kg) Starter 5% kehamassist Kesikud (36kg) Kesikusööt 4% kehamassist Nuumikud (80 kg) Nuumikusööt 3% kehamassist Sugunoorsead (110 kg) Tiinete emise sööt 3 kg päevas Vabad emised Tiinete emiste sööt 4 kg/päev Tiined emised Tiinete emiste sööt 2,8 kg/päev Imetavad emised Imetavate emiste sööt 6 kg/päevas Sugukuldid Tiinete emiste sööt 3 kg/päevas Ratsioonid:
654,76 x 100: 98= 668 siga (remondiks 2%) 668 x 100: 96= 695,83 (sigade suremus võõrdepõrsaperioodil 4%) 695,83 x 100: 88= 790,7 (sigade suremus imetamisperioodil 12%) 790,7:12= 65,89 siga igas voorus (emiste keskmine viljakus 12 põrsast) 65,89 x 100 : 85= 77,5 emist seemendada igas voorus (emiste tiinestumisprotsent on 85% ) 385 tonni tootmiseks peab emised olema 78 x 3 = 234 svatamine - nuum rea sad Nuumikud lis ee rim 4 5 6 ine 668 668 668 655 642 668 668 655 642 rotsent on 85% )
Siga on kõigesööja loom, mistõttu talle võib sööta väga mitmesuguseid söötasid. Üldse võib seasöödad jagada kolme rühma: · energiasöödad (teraviljajahud, ka kartul, juurvili); · proteiin- ehk valgusöödad (õlikoogid, srotid, kaunviljajahud, loomsed söödad peale vadaku); · odavad rohusöödad, mida antakse sigadele väikestes perefarmides, kus sigu nuumatakse oma pere tarbeks. 11. Erinevate vanuse- ja pidamisrühmade söötmine (imik- ja võõrdepõrsad, kesikud, nuumikud, sugusead). Imikpõrsad kasvavad ja arenevad kiiresti. Esimesel elunädalal on põrsaste ainsaks ja imemisperioodil peamiseks söödaks emisepiim.Ainult emapiimast toituvatel põrsastel on rahuldatud kõikide toitainete tarve peale raua ja vee. Põrsas vajab rauda esimestel elunädalatel 5 - 7 mg päevas, kuid emisepiim katab sellest ainult ligikaudu viiendiku. Rauavaegus põhjustab aneemiat ja selle vältimiseks tuleb põrsastele manustada rauapreparaate (2.-4. elupäeval)
Siga on kõigesööja loom, mistõttu talle võib sööta väga mitmesuguseid söötasid. Üldse võib seasöödad jagada kolme rühma: • energiasöödad (teraviljajahud, ka kartul, juurvili); • proteiin- ehk valgusöödad (õlikoogid, šrotid, kaunviljajahud, loomsed söödad peale vadaku); • odavad rohusöödad, mida antakse sigadele väikestes perefarmides, kus sigu nuumatakse oma pere tarbeks. 11. Erinevate vanuse- ja pidamisrühmade söötmine (imik- ja võõrdepõrsad, kesikud, nuumikud, sugusead). Imikpõrsad kasvavad ja arenevad kiiresti. Esimesel elunädalal on põrsaste ainsaks ja imemisperioodil peamiseks söödaks emisepiim.Ainult emapiimast toituvatel põrsastel on rahuldatud kõikide toitainete tarve peale raua ja vee. Põrsas vajab rauda esimestel elunädalatel 5 - 7 mg päevas, kuid emisepiim katab sellest ainult ligikaudu viiendiku. Rauavaegus põhjustab aneemiat ja selle vältimiseks tuleb põrsastele manustada rauapreparaate (2.-4. elupäeval)
Allikad: A.Lember, V.Luts, Ü.Roosmaa, A.Oja. Seakasvatus ja sealiha tootmine 1990; Põllumajandusloomade söötmisnormid koos söötade tabelitega, 1995. Vabariiklik söötmisalase uurimistöö koordineerimise komisjon Tabel 4. Toitefaktorite konsentratsioonimäärad kasvatavate sigade kuivsööda 1kg kohta* Näitajad Ühik Põrsad Kesikud Nuumikud (10-20 kg) (20-60 kg) (kuni 60 kg) Metaboliseeruv MJ/kg 12,0 12,0 12,0 energia Proteiin % 18,0 15-16 13-14 Toorkiud max % 6,0 6,0 6,0 Lüsiin % 1,0 0,75 0,75
rohu rühma arv jõusööt u- lõss kuivainet mass niiskus -jahu nimetus rühmas mj peet ml % kg % mr ms Nuumikud 50 50 175 100 10 49 335 74 Normide järgi tuleb nuumikuid sööta kaks korda päevas [2, lk. 451]. Üheks söötmiskorraks vajaminevate söödaosiste mass on leitud valemiga miööp misööt
Elusmass kg m2 Kuni 10 0,15 >10 kuni 20 0,20 >20 kuni 30 0,30 >30 kuni 50 0,40 >50 kuni 85 0,55 >85 kuni 110 0,65 Üle 110 1,00 45. Mikrokliima seakasvatuses (temp, relat. niiskus, õhustatus), nende seos sigade jõudluse ja tervisega (imikpõrsad, võõrdepõrsad, kesikud ja nuumikud ning sugukari). KESKKONNATEMPERATUUR 1. VASTSÜNDINUD PÕRSAD Imikpõrsaste kaod moodustavad keskmiselt 19 %. Emise 72 h jooksul hukkub 70 80 % kogu imetamisperioodil survatest põrsastest. Lõpmine on põhjustatud põrsaste alajahtumisest ja alatoitumisest (selle tagajärjel ,,magavad" emised nad ära). 22
100 kg jahu ja seega oli töötajal füüsiliselt raske töö. Põrsastele tuli kottidest võtta graanuleid ja valada nende söödaautomaatidesse. 8 Joonis 3. Jahu saamine kolust kärru 6. TEHNOLOOGILISED KIRJELDUSED JA ARVUTUSED 6.1 Pidamisviisid ja sulu pinna arvutamine Emiste ja kultide, nuumikute ja kesikute lautades ei kasutata allapanu. Emised on kas individuualsugludes või rühmasulgudes, nuumikud ja kesikud on rühmasulgudes, kus ühes sulus on 20-30 siga. Võõrdepõrsaste lautades kasutatakse minimaalselt allapanu, pärast sulu puhastamist visatakse kühvli täis turvast ja natuke põhku ning põrsaid peetakse rühmasulgudes. Kuid poegimislautades kasutatakse allapanu alati, iga emis on oma sulus. Tiinete emiste sulus, kui on teada, et nad hakkavad peagi poegima, visatakse neile suures koguses turvast. Kui põrsad sünnivad, siis on neil pehmem pind ja ka soojem. Ning hiljem
Lammaste söödad Peenkõrreline looduslik hein - parim puisniidul kasvanu. Uttedele 1,2 kg ja jääradele kuni 3 kg/päevas. Talus liskas lehissööt paju-, kase- või tammevihad, männioksad. Kartul 1,5-3 kg päevas - nuumlambale keedetult. Silo- 3-4 kg. Kui on kuivsilo 2-3kg, siis heina polegi vaja. Silo peab olema peenekõrreline. Kaer - pressitult või jämejahuna, max 1kg päevas. Odra- ja maisijahu - nuumikud Nisuklii - imetavad uted Mineraalsööt - 5-10g soola ,3-5g söödafosfaati Loomsed söödad - ei anta. Suvel karjatatakse koplis heinamaa peab olema kuiv muidu tuleb maksekaan. Lihajõudlus Lammaste olulisimad lihajõudlusnäitajad on tapaeelne kehamass, lihakeha mass, tapasaagis, lihakeha morfoloogiline koostis, liha keemiline koostis. Lambaliha kvaliteet sõltub lihaks tapetud lammaste vanusest
luumurrus, e-vitamiini või raua puudus. Streptokokiline liigeste põletik levinud kõikjal, kus kasvatatakse sigu. Levib loomalt loomale otsese kontakt teel ja mitteotseselt farmist farmi. Diagnoos: haigustekitaja isoleerimine ajukoest. Kliinilised nähud: palavik, koordinatsioonihäired, ataksia, konvulsioonid, sinakad kõrvad ja jäsemed. Nakatunud loomade vanus: just võõrutatud põrsad, harvemini imikpõrsad, veel harvemini nuumikud. Ravi: haigestunud loomad tuleks eraldada sooja aedikusse ja anda sondiga vedelikku iga 4-6 tunni järel. Esimesel päeval kiiretoimega penitsilliin ja edasi LA Osteokondroos, jäsemete nõrkus luu-kõhre haigus. Kasvuea luu arenguhäirete rütm, millele on omane liigeskõhre aluse luu osa aspetiline nekroos ja sellest tulenev deformatsioon ja kasvuhäire. Kõhrega seotud luuosa võib irduda.
Mittenakkuslikud põhjused: traumad, luumurrus, e-vitamiini või raua puudus. Streptokokiline liigeste põletik – levinud kõikjal, kus kasvatatakse sigu. Levib loomalt loomale otsese kontakt teel ja mitteotseselt farmist farmi. Diagnoos: haigustekitaja isoleerimine ajukoest. Kliinilised nähud: palavik, koordinatsioonihäired, ataksia, konvulsioonid, sinakad kõrvad ja jäsemed. Nakatunud loomade vanus: just võõrutatud põrsad, harvemini imikpõrsad, veel harvemini nuumikud. Ravi: haigestunud loomad tuleks eraldada sooja aedikusse ja anda sondiga vedelikku iga 4-6 tunni järel. Esimesel päeval kiiretoimega penitsilliin ja edasi LA Osteokondroos, jäsemete nõrkus – luu-kõhre haigus. Kasvuea luu arenguhäirete rütm, millele on omane liigeskõhre aluse luu osa aspetiline nekroos ja sellest tulenev deformatsioon ja kasvuhäire. Kõhrega seotud luuosa võib irduda. Hingamiselundite haigused (sigade enzootiline pneumoonia, pleuropneumoonia);
annaabi.ee 
