toitainetest ja tolmust. Sisuliselt koosneb raba veest. Luidestikud (Hiiumaa, Pärnu ümbrus, Keila-Joa, Vääna jõesuu) on enamasti nüüdisaegsete randade läheduses tuulte poolt kuhjatud liivahanged. Enam esineb pikliku kujuga vall-luiteid. Luidetel esinev looklevaid liivavalle tuuleviresid. Liivasid kinnistavad kõrrelised (vareskaer, rand-luidekaer, jäneskastik, merihumur) Juba kinnistunud luidetele kasvavad nõmm-liivatee, h kukehari, nurmnelk. Hiljem kujuneb männimets. Põõsastest kadakad, kibuvits. Moreeniküngastikud (Lõuna-Eesti) on mandrijää poolt segipaisatud pinnavormid koosnedes liivsavist, saviliivast ning kivimaterjalist. Künkad vahelduvad nõgudega. Nõlvade kallakus 8...12 . Leidub järvi ning järvesid mis on soostunud. Esinevad kõrgustike ja voorestike servaaladel. Kasutatakse põllumaana või on looduslike rohumaadena. Mõhnastikud. (Elva, Aegviidu, Kurtna, Ähijärve) Enamik pinnavorme koosneb liivadest,
Aubrieta sp aubrieeta (mitmed liigid ja sordid) L Campanula cochleariifolia pisikellukas K Corydalis sp lõokannus (mitmed liigid) Cyclamen coum ümaralehine alpikann V Dianthus alpinus alpi nelk K Dianthus deltoides nurmnelk V Dodecatheon sp jumalatelill (mitmed liigid ja sordid) Draba sp kevadik (mitmed liigid) Dryas octopetala harilik drüüas Erinus alpinus alpi eriinus K Gentiana sp emajuur (mitmed liigid) Geranium napuligerum naerilaadne kurereha L
toitainetest ja tolmust. Sisuliselt koosneb raba veest. Luidestikud (Hiiumaa, Pärnu ümbrus, Keila-Joa, Vääna jõesuu) on enamasti nüüdisaegsete randade läheduses tuulte poolt kuhjatud liivahanged. Enam esineb pikliku kujuga vall-luiteid. Luidetel esinev looklevaid liivavalle tuuleviresid. Liivasid kinnistavad kõrrelised (vareskaer, rand-luidekaer, jäneskastik, merihumur) Juba kinnistunud luidetele kasvavad nõmm-liivatee, h kukehari, nurmnelk. Hiljem kujuneb männimets. Põõsastest kadakad, kibuvits. Moreeniküngastikud (Lõuna-Eesti) on mandrijää poolt segipaisatud pinnavormid koosnedes liivsavist, saviliivast ning kivimaterjalist. Künkad vahelduvad nõgudega. Nõlvade kallakus 8...12 . Leidub järvi ning järvesid mis on soostunud. Esinevad kõrgustike ja voorestike servaaladel. Kasutatakse põllumaana või on looduslike rohumaadena. Mõhnastikud. (Elva, Aegviidu, Kurtna, Ähijärve) Enamik pinnavorme koosneb
Sk. Nelgilised - Rohttaimed, putuktolmlejad, vars sageli jämenenud sõlmekohtadega. Lehed kitsad, terveservalised, vastakud, abilehtedeta. Õied kahesugulised, õiekate kaheli, korrapärane, viietine, õieneelus lisakroon, tolmukaid kümme, tupp liit- v. lahklehine. Vili: kupar, pähklike v. kuiv mari. Kasvavad kuivematel päikeselistel, sageli liivastel niitudel, loopealsetel, kinkudel; harva metsas ja niiskemas. N: nurmnelk, aasnelk, harilik seebilill, harilik põisrohi, valge pusurohi, punane pusurohi, tõrvalill, käokann, vesihein, nälghein, mets-tähthein, põld-kaderohi, põld-kadakkaer, vesitähthein, nisulill ehk äiakas, sööt-seiarohi. Sk. Roosõielised - liit- ja lihtlehed, lehed vahelduvalt, abilehed olemas, võivad olla leherootsuga liitunud. Õied viietised (harva neljatised), radiaalsümmeetrilised, võib esineda välistupp, õietelg laienenud õiepõhjaks, mis võib olla lame, kuhikjas v
· Perek magun (unimagun, kukemagun, liivmagun) · Verehurmarohi · Sugukond nelgilised Rohttaimed, putuktolmlejad Vars jämenenud sõlmekohtadega Lehed kitsad, vastakud, abilehtedeta Kaheli õiekate, korrapärane, viietine Kasvavad kuivematel , liivastel niitudel, loopealsetel, harva metsas · Perek nelk (nurmnelk, aasnelk) · Harilik seebilill · Harilik põisrohi · Perek pusurohi · Tõrvalill · Käokann · Vesihein · Nälghein · Põld-kadakkaer · Perek tähthein (vesitähthein, mets-tähthein) · Nisulill · Sugukond kurerehalised
mürgiseim taim; LK), sinine käoking Sugukond magunalised Piimmahlaga rohttaimed, viljaks paljuseemneline kupar Perek magun (unimagun, kukemagun, liivmagun) Verehurmarohi Sugukond nelgilised Rohttaimed, putuktolmlejad Vars jämenenud sõlmekohtadega Lehed kitsad, vastakud, abilehtedeta Kaheli õiekate, korrapärane, viietine Kasvavad kuivematel , liivastel niitudel, loopealsetel, harva metsas Perek nelk (nurmnelk, aasnelk) Harilik seebilill Harilik põisrohi Perek pusurohi Tõrvalill Käokann Vesihein Nälghein Põld-kadakkaer Perek tähthein (vesitähthein, mets-tähthein) Nisulill Sugukond kurerehalised Perek kurereha (soo-kurereha, aas-kurereha, mets- kurereha, verev kurereha, pehme kurereha) Kurekael Sugukond sõstralised
täidisõieline vorm on levinud dekoratiivtaimena), perek nelk (kultuurnelgid on aretatud peamiselt habenelgist ja aednelgist, mille täidisõielised sordid on eriti hinnatud, Eestis on levinud aasnelk, nurmnelk, nõmmnelk. 33. SUGUKOND MALTSALISED: VARRE JA JUURE EHITUS * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi nelgilaadsed. * Liike umbes 1500 liiki. Peamiselt kõrbe- ja poolkõrbealadel, kus nad kasvavad ka sooldunud muldadel. Hulk liike on levinud mererandade soolakutele või tulnuktaimedena ning umbrohtudena asulate läheduses. * Enamasti rohttaimed, harva poolpõõsad, põõsad või isegi puud.
spektri osas. Tugev ülevalgustamine põhjustab pigementide fotolagunemist. Fotoperiodism- valgussignaalide kestvus käivitab või lõpetab oluliste funktsioone. Nt: õitsemine, päeva pikkus määrab ära õitsemise alguse, jagatakse taimed 3 rühma, (lühipäeva taimed kuni 12 tundi valgust- krüsanteemid, kanep, hirss; pikapäevataimed ca 18 tundi- oder, rukis, päevapikkuse suhtes ükskõiksed- võilill, tomat). Nt: õite avanemine hommikul ja sulgumine õhtul (nurmnelk, õhulõhed). Nähtav valgus loomadel- nähtav valgus tagab loomadel nägemisaistingu, kusjuures nii must-valgelt kui värviliselt nägevaid loomaliike. Silmade puudumisel on valgusele raktsioonid olemas- positiivne või negatiivne fototaksis. Fotoperiodism loomadel- päevapikkus on signaaliks siireteks ja ränneteks, määrab ettevalmistuse taliuinakuks jms. Päevapikkus võib mõjutada paljunemistüüpi ja sugude suhet- lehetäide suvine põlvkond (partenogenees ja kõik emased).
annaabi.ee 
