Ravimtaimena leotist kasutatakse sapi- ja põiekivide ning kroonilise neeru- ja põiepõletiku raviks, on üks parimaid soolade ainevahetuse reguleerijaid. Vähendab veresoonte lupjumist ja kaotab "sumina" peas. Ravimitööstuses tehakse temast preparaati emaka- ja teiste seesmiste verejooksude peatamiseks. Reuma vastu Veel aitavad petersell, seller,leesikas, pohl-põiepõletiku vastu naistepuna-naistehaigused , Sarnane Erileheline linnurohi (Polygonum aviculare) Umbrohi,nurmedel ja teepervadel u 150a tagasi tehti seemnetsest jahu ja lisati leivataignale Ravimina kasutatakse taime maapealset osa - ürti Ravimist võetakse sisse leotisena Välispidiselt tarvitatakse neid nahahaiguste, haavade, haavandite ja põrutuste raviks Ohud Ägedate kuseteede põletike puhul on linnurohi ränihappesisalduse tõttu vastunäidustatud Liiga sageli linnurohuteed juues, kahjustab see hambavaapa! Mida sisaldab Räni Flavoonine -kollast värvi,lahustuvad vees halvasti või üldse
" Püülitolmust valged Rukkiterad, viljavoosid Kiitust traktorist ei kuule- Sul on käed ja palged. kasvasid ju maal, kolhoosis. sihib jutu hoopis muule. Pagarile jahu viid- Vaat, kolhoosi esimeest meile leiba teeb ta siis." minge kiitke leiva eest." "Võtke heaks või pange pahaks- "Külvaja! Külvaja! Nurmedel jääks vili kängu, teri ma ei külva maha. Kevadisel põllul sa! kõrs ei kasvaks,vajuks längu, Mis me külvajata teeme? Viljateri nagu kulda saak jääks väikseks,väga napiks- Ise mulda ei läe seeme! langeb kohevasse mulda. tule, agronoom, nüüd appi! Külvimees vaid habet silub." Külvajat kui poleks leida, Poleks agronoomi tarka,
selga saab surisärgi manala õues, kuulete kisendust kõues, kanarbikus ja soos, sügissajus ja rajuhoos õiguse järele. 6 2 Sinu käed nad aheldanud, kodumaa, peksnud narmaiks su piha. Aga su vabadusiha murda ei saa võõra piits ega kepp. Vaevakask ja maarjalepp nurmedel mullani maas. Aga nad ei sure, vaid tõusevad taas, siis kui sureb meie mure. 3 Pilved pahempidi karjun, killu kisendan kuust. Mu kisendus lõigaku läbi teie lihast ja luust! Tükkideks kisendan taeva, kisendan mustaks päikese! Kisendan, kuni teil väikese ja vahva maa ning rahva kannatuse ja vaeva pärast on häbi! 7 Kõikide päevade valu, kõikide päevade rõõm
kalikkuse kvintessents. Kõik Kafka lood väljendavad ülimat, sageli lausa kurioosset väljapääsmatust ja kimbatust. Sageli saab see kurioosne või absurdne mõõde ülekaalu loo peaaegu alati traagilise alatooni üle, mispuhul novelli võib lugeda kui ülimalt lõbustavat (ent samas muidugi ka vältimatult traagilist) lugu. Novellis «Külakoolmeister» (algselt avaldatud pealkirja all «Hiidmutt») jutustatakse meile külakoolmeistrist, kes on külatagustel nurmedel täheldanud hiid- mutti, ning kelle elu sisuks saab sestpeale teadusliku avalikkuse (kes sellest avastusest midagi teada ei taha) mutist teavitamine. Selles, nagu juba öeldud, ülimalt kurioosses, naljakas ja kurvas novellis kohtuvad kaks meest, külakoolmeister ja minategelane kaks ainsat inimest kogu maailmas, keda huvitab «hiidmutt» ja kes mõlemad põlevad soovist kaitsta külakoolmeistri kui muti esmaavastaja au, kuid kes sellegipoolest omavahel lävida ei
oli elavana nii vastumeelselt viibinud. Kui tänapäevalgi on olemas veel Baieri riiklik eneseuhkus, siis on selles oma osa ka Ludwig II-l, täpsemalt öeldes austusel, mida baierlased tema vastu tundisd- rohkem pärast surma kui eluajal. Baieri mägismaa rahvale oli ta meeldinud juba eluajal. Nagu nemad, nii armastas ka see kuningas maad ja pelgas linna, armastas mägesid ja järvi. Kuna ta ei olnud jahimees, ei teinud ta laantes ega nurmedel kellelegi kurja, ehitas losse, mis andis paljudele tööd ja leiba ning tiivustas nende fantaasiat. Baieri kuningast Ludwig II-st sai otsekui usukultuse märter, kes on väärt õnnistust ja austamist. Mida enam võttis võimust materialism, seda enam hakkas köitma kuningas Ludwig II. Hallimaks ja süngemaks muutunud aja inimesed imetlesid ja kadestasid muinasjutukuningat, kellel jätkus mitte üksnes fantaasiat, vaid ka võimalusi, et rajada omaenese muinasjutumaa.
mõne harimata waimu pilkamise läbi tööst tagasi tõrjuda! Kritiseerides valitsevaid suhtumisi, kus naise poolt mõni mõistlik sõna awalikkus seltslikkus elus saab meestelt kallutatud kommentaari, see on üks mehine naesterahwas; sel pole wähematki õrnust ega südametundmust enam!, sõnastab Suburg sellele veenva vastuväite: Aga seda ei tule neile meelegi, et meie põllumehe naisterahwas siiamaani kõigest rängemat tööd meeste kõrval põllul, nurmedel, rehtides ja lautades ärategema on pidanud, ja siiski seal juures oma hellemaid tundmusi ärakautanud pole. Siin puistab ta väiteid kui varukast, mõned neist on kestvad / aktuaalsused ka täna: Oh õed, ärge laske ennast niisugusest rumalusest, niisugusest auahnusest, kes ikka üksi ennast platsil näeks, hirmutada! Waatke, ka meilgi on juba kõrge waimulisi mehi, kes küllalt ära tunnevad, et: Jumal ka nasterahhwale4 waimujõuudusi annab, mis temale õigusi annavad, ka
olgugi et päeval õues päike soe kui juunikuul." Kannikene emale Mina, pisikene poju, vaevalt nelja-aastane, tulen aasalt, tulen koju, tõttan vastu emale. Emakene, memmekene, nägin aasal liblikat. Esimene kannikene kasvas säälpool väravat. Kulla-kuku-kallis ema, kannikese panen ma sinu tuppa õilmitsema, memme tuba ehtima. Lõoke Laia sinitaeva all helisemas lõo laul: Liiri-lii, lõõri-lii! Juba vara kevadel näeme lõokest nurmedel. Liiri-lii, lõõri-lii! Hommik-koidust õhtuni lõoke laulab ikka nii: Liiri-lii, lõõri-lii! Armas lõoke, õpeta mindki laulma sinuga: Liiri-lii, lõõri-lii! Siis ma hõiskan samuti hommik-koidust õhtuni: Liiri-lii, lõõri-lii! Päikese ja taeva all ruumi laulda mõlemal: Liiri-lii, lõõri-lii! Pääsukeste tulek Oli jõudnud meie maale jälle kuldne kevade, lilled tõi ta heinamaale, lehed ehteks metsale. Tulid kaugelt pääsukesed üle maa ja üle vee.
Kõige ees olid preester ehk daduchos ja rongkäiku juhtis kerykes. Veel oli "koldes pühitsetud poiss", kes pidi osalejad kuhugi juhatama ja riitusi läbi viima. Siis järgnes pühamast põham sammassaal ja seal toimus miskit ebamäärast. On öeldud, et hierophant preester ja preestrinna etendavad püha abielu. Preester lõi gongi kui Kore ülestõusmine allilmast. Kõrgpunkt oligi öistes rituaalides. Järgmisel päeval oli pinget maandavad riitused. Olid tantsud nurmedel, härjaohver ja pidusöök ning suur jookohver Zeusile. Asja mõte: see kõik andis teatud eelise pärast surma. Ei tea, mis eelis see oli. Kes olid müsteeriumi läbinud olid (kolmekordselt) õndsad. Kes olid näinud, teadsid elu lõppu ja Zeusi antud algus ja allimas oli parem. Dionysus Bakchos oli teine nimi(Anatoolia päritolu). Üldse kõik temaga seotud sõnad ei ole kreekapärased: Thyrsos- sau, mida ta kandis (tuleb semiidi sõnast tirsu, mis tähendab joovastavat jooki või hetiidi
ägedalt, kusjuures ülekaal kaldus Lõuna-Egiptusele. Lõunanomoste tugevamini liitunud koondis sai võitu Põhja-Egiptuse nõrgemast koondisest. Mõlema maa ühinemise dikteeris vajadus luua kogu Niiluse oru mastaabis grandioosne irrigatsioonimajandus. Peale selle dikteeris ühinemise ka paratamatus liita üheks tervikuks spetsiifilisi erijooni omavad Põhja- ja Lõuna-Egiptuse majandused. Lõunas, kus org kujutas endast kitsast riba, kasutati peaaegu kõik kõlblikud viljakad maad madalatel nurmedel ära põllu jaoks, ja mis puutub karjamaadesse, siis neid oli väga vähe. Põhjas aga oli põllumaa kõrval küllalt maid, mida võis kasutada karjamaaks. Põhja-Egiptuse mõningais osades oli karjakasvatus koguni elanikkonna peamiseks tegevusalaks. Seepärast oli Lõuna-Egiptuse täielikuks majanduslikuks heaoluks vajalik ühendada ta Põhja-Egiptuse karjakasvatusrajoonidega. Järgnevatel aegadel hakati Egiptuses praktiseerima omapärast karjakasvatamise viisi. See
annaabi.ee 
