(a(tau)=const) -Ühtlaseks nim punkti sellist liikumist, mille puhul kiiruse moodul on konstantne. (a(tau)=0) -Rööpliikumiseks nim jäiga keha sellist liikumist, mille puhul iga kehaga muutumatult seotud sirge jääb liikumise kestel oma algsihiga paralleelseks. §8 -Pöörlemiseks nim jäiga keha sellist liikumist, mille puhul mingi kehaga muutumatult seotud sirge jääb liikumatuks. Seda liikumatut sirget nim pöörlemisteljeks. -Keha nurkkiirendust iseloomustab kenanurkkiiruse muutumist aja vältel. §9 -Ühtlaselt muutuvaks nim keha sellist pöörlemist, mille puhul keha nurkkiirendus on konstantne. -Ühtlaseks nim keha sellist pöörlemist, mille puhul keha nurkkiirus on konstantne. -Pöörleva keha punkti kiiruse moodul võrdub keha nurkkiiruse ja pöörlemisteljest arvatud kauguse korrutisega. -Pöörleva punkti puutekiirenduse (a tau) moodul võrdub keha nurkkiirenduse ja pöörlemisteljest arvatud kauguse korrutisega.
osaliselt või täielikult siseenergiaks. Pärast põrget kehad kas liiguvad ühesuguse kiirusega või jäävad paigale. Kehtib vaid impulsi jäävuse seadus. Energia jäävuse seadus ei kehti (peame teadma soojushulka Q), vaid summaarne energia. Ep+Ek alguses = Ep+Ek+Q · Mis on jõuõlg? Kuidas avaldub jõumoment, teades jõuõlga ja kehale mõjuvat jõudu? Jõu mõjusirge kaugus pöörlemisteljest. M=rf*sina · Mis on inertsmoment ja millest ta sõltub? On suurus, mis arvestab, et nurkkiirendust mõjutab nii pöörleva keha mass kui ka massi jaotus pöörlemistelje suhtes. Sõltub massikeset läbiva telje ja sellele paralleelse esialgse telje kaugusest ja keha massist. Steineri teoreem: I=I0 + ma2, I= M · Kas silindri inertsmoment muutub, kui muutub pöörlemistelje suund, kuid pöörlemistelg läbib endiselt keha masskeset? Ei, pöörlemistelje kaugus masskeset läbivast teljest ei muutu · Kuidas on seotud inertsmoment ja jõumoment? I= M
16) dt Nurkkiirenduse ühikuks on radiaan sekund ruudus: [ ] = 1 rad2 . s Koos võrrandiga (2.5) moodustab (2.16) see pöördliikumise võrrandite süsteemi: (t) = (t) . (2.17) (t) = (t) Erijuhuna käsitleme veel ühtlaselt muutuvat pöördliikumist, kus = const . Siis liikumisvõrrandis, mis võimaldavad esialgset pöördenurka 0 , esialgset nurkkiirust 0 ja nurkkiirendust teades arvutata pöördenurga ja nurkkiiruse väärtused suvalisel ajahetkel t: 2 t (t ) = 0 + t + 2 . (2.18) (t ) = + t 0 Kontrollida iseseisvalt, et võrranditest (2.18) ajalise tuletise võtmisel saame tõepoolest võrrandid (2.17). Kõrvutades võrrandeid (2.18) ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise võrranditega 2
jõudude mõju lakkamist. Elastsusteguriks nim suurust, mis sõltub keha materjali omadustest. Elastselt deformeeritud kehal on teatud energia varu, st ta võib teha tööd. Saame elastse E 2 deformatsiooni energia arvutamiseks valemi- W p = V , kus on keha suhteline 2 pikenemine ja V keha ruumala. Jäiga keha pöörlemine. Jõumoment Nurkkiirendust mõjutab nii keha mass kui ka massi jaotus pöörlemistelje suhtes. Suurust mis arvestab mõlemat asjaolu nim keha inertsimomendiks pöörlemistelje suhtes. Seega tuleb pöördliikumise juures vaadelda kaht suurust- jõumomenti ja inertsimomenti. Jõumoment punkti suhtes avaldub valemi järgi M = [ rF ] , kus jõu F moment M on vektoriaalne suurus, kus r on keskpunktist jõu rakenduspunkti tõmmatud raadiusvektor. Vektorkorrutise
arvutada kasutades nurkkiirendust. 31. Mis on töö ja võimsus? Andke valemid.
mõõtühikuks radiaani sekundis? 141. Nurkkiirus ja nurkkiirendus jäiga keha pöörlemisel ümber kinnistelje. Siht? Suund? Moodul? Nurkkiirus näitab pöörlemissuunda. Nurkkiirusvektor on selline vektor, mille moodul on võrdne absoluutväärtusega pöördenurga tuletisest aja järgi, mis on suunatud alati mööda pöörlemistelge sinnapoole, kust poolt vaadates pöörlemine toimub vastupäeva (kruvireegel). Keha nurkkiirendust võib samuti kujutada vektorina, mille suund on piki pöörlemistelge. Seejuures ühtib nurkkiirenduse vektor nurkkiiruse vektori suunaga, kui keha pöörleb kiirenevalt, ja on vastupidine aeglustuva pöörlemise puhul. 142. Jäik keha pöörleb ümber kinnistelje. Kuidas arvutada keha punktide kiirusi, normaal-, tangensiaal- ja kogukiirendusi? Kuhu on need vektorid suunatud? 143. Kuidas on suunatud nurkkiirus ja nurkkiirendusvektorid jäiga keha pöörlemisel ümber
mõõtühikuks radiaani sekundis? 141. Nurkkiirus ja nurkkiirendus jäiga keha pöörlemisel ümber kinnistelje. Siht? Suund? Moodul? Nurkkiirus näitab pöörlemissuunda. Nurkkiirusvektor on selline vektor, mille moodul on võrdne absoluutväärtusega pöördenurga tuletisest aja järgi, mis on suunatud alati mööda pöörlemistelge sinnapoole, kust poolt vaadates pöörlemine toimub vastupäeva (kruvireegel). Keha nurkkiirendust võib samuti kujutada vektorina, mille suund on piki pöörlemistelge. Seejuures ühtib nurkkiirenduse vektor nurkkiiruse vektori suunaga, kui keha pöörleb kiirenevalt, ja on vastupidine aeglustuva pöörlemise puhul. 142. Jäik keha pöörleb ümber kinnistelje. Kuidas arvutada keha punktide kiirusi, normaal-, tangensiaal- ja kogukiirendusi? Kuhu on need vektorid suunatud? 143. Kuidas on suunatud nurkkiirus ja nurkkiirendusvektorid jäiga keha pöörlemisel ümber
(2.4c) sest jõudude W ja Q õlad punkti A suhtes on l - r , jõudude P ja 1 õlad aga l - 2r . Võrrandist (2.4a) on esimene reaktsioonijõu komponent Y A kohe käes, see tuleb antud juhul null. Ülejäänud kaks tundmatut Z A ja M A peaksime leidma vastavalt võrranditest (2.4b) ja (2.4c), aga takistab see, et me ei tea veel ei kiirenduse a väärtust ega ka nurkkiirendust . Muidugi, kinemaatikast on teada, et antud juhul a = r (2.4d) z1 aga jääb ikkagi tundmatuks. N Selle leidmiseks tõstame mootori 2 koos alusega 3 ja
momendist Mi koosnevat süsteemi asendada masskeskmest kaugusele h nihutatud vektoriga Fi, mis ongi resulteeriv inertsjõud. Kaugus M I h= i = s , ...(a) Fi m as kusjuures vektor Fi peab pöörama lüli ümber massikeskme vastu nurkkiirendust (Moment Fi h peab asendama momendi Mi). 3.2.2. Asendatavate masside meetod Lüli asendamisel n punkmassiga (joon 16) peab dünaamilise asenduse korral olema täidetud järgmised tingimused n m j =m ...(c ) j =1 n m j x j =0 ...(d)
Nurkkiirenduse ühikuks on radiaan sekund ruudus: [ε ] = 1 rad2 . s Koos võrrandiga (2.5) moodustab (2.16) see pöördliikumise võrrandite süsteemi: ω (t ) = ϕ& (t ) . (2.17) ε (t ) = ω& (t ) Erijuhuna käsitleme veel ühtlaselt muutuvat pöördliikumist, kus ε = const . Siis liikumisvõrrandis, mis võimaldavad esialgset pöördenurka ϕ 0 , esialgset nurkkiirust ω 0 ja nurkkiirendust ε teades arvutata pöördenurga ja nurkkiiruse väärtused suvalisel ajahetkel t: εt 2 ϕ (t ) = ϕ 0 + ω 0 t + 2 . (2.18) ω (t ) = ω + εt 0 Kontrollida iseseisvalt, et võrranditest (2.18) ajalise tuletise võtmisel saame tõepoolest võrrandid (2.17). Kõrvutades võrrandeid (2.18) ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise võrranditega
annaabi.ee 
