18 Kirderannikumurre sõnadel puudub palatalisatsioon, puudub vältevaheldus. Paiguti puudub sise- ja isegi lõpukadu ning on säilinud vokaalharmoonia. Erinevad ainsuse ja mitmuse osastavad vormid. P-Eesti murderühm jaguneb neljaks: 1) Saarte murre, mida räägitakse Saare- ja Hiiumaal, Muhus ja Kihnus, iseloomustab kääshäälikuühendi puudumine sõna algul (raav kruvi), ö esinemine õ asemel, seesütlev kääne (nurkas,selgas) 2) Läänemurret kõneldakse Lääne- ja Pärnumaal. Ühisjoooned saarte murdega (võrkus, paatis (seesütlev)), v tähe asemel b täht (kõba kibi), harva hi muutumine he-ks (kuhe, vaheb), de-mitmus (õladel, linnudele) 3) Keskmurre (Põhja-Eesti, Viljandi- ja Tartumaa põhjaosa). S tähe asemele KS (vareksed katuksel), si-lõpuline või a-tunnuseline mitmuse osastav (eitesi, padasi, konta), nd-tunnusega kesksõna, nt sand, istund, viind. 4) Idamurre (Virumaa, Peipsi
arenes keskajal. Eestis hakkasid tekkima uued, võimamad ja vastupidavamad linnused, kui enne keskaega ehitati linnusi puidust siis keksajal hakkati Eestis neid ehitama paekivist ja telliskivist. Paekivist ehitati peamiselt Põhja-Eestis, sest seal oli see kergemini kättesaadavam ja Lõuna-Eestis ehitati linnuseid peamiselt telliskivist. Linnuse tüüpe oli keskajal Eestis kolm. Esimeseks tüübiks oli Kastell linnus, mis oli korrapärane nelinurkne linnus, kus igas nurkas oli torn. Teiseks linnuse tüübiks oli linnus, mille müür järgis looduslikku küngast. Kolmandaks linnuse tüübiks oli tornlinnus. Eestisse hakati ka keskajal ehitama esimesi linnasid. Eestis oli üheksa linna, millest neli neist olid Hansa Liidus: Tallinn, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Tallinn, mis oli ehitatud 1248, Vana Pärnu 1251, Tartu 1262, Haapsalu 1279, Viljandi 1283, Paide 1291, Rakvere 1302, Uus Pärnu 1318 ja Narva 1345. Linnades
· Rõhutute vokaalide madaldumine: eela õhta · Algupäraste diftongide järelosis alaneb Q2-s: sõitma: sõedab, saun: saanad · Ainsuse osastavas pikemates sõnades kaasrõhulise silbi järel d-tunniseline: kandjad (kandjat). Keskmurde liigendus: · Ühelt poolt Eesti põhjaosale ühised jooned (mies, tüö, kerst, kerves), teiselt poolt mitmed lõunaeesti murrete jooned (kavva, ühessa) · Lääne- (tugevaastmeline seesütlev, (nurkas), nõrga astme üldistumine (kurv:kurva), mb mm, e esinemine liidetes (abilene)) ja idaosa (o-õ (kõdar), kaudse kv mit 3-p. nuvad (tantsinuvad), diftongid kaasrõhulises silbis (küsimuisi, pikkameisi). Keskmurde murrakurühmad 1. Looderühm harjumaa murrakud Ühisjooned läänemurde põhjapoolsete murrakutega, soomepärasused, eestirootsi mõjud Loode-Harju murrakutes (õ asemel ö,e) 2. Edelarühm Põhja-Viljandimaa murrakud
Nud->nd Nt: näinud - näind · Idamurre (Põhja-Eesti, Peipsi järvel) Venemaa mõjutus O->õ St ->ss · Lääne- ja saartemurre (Lääne-Eesti, saared) Rootsi mõjutus Sõna algul ei ole kaashäälikuühendit. Nt: kraav->raav Õ->ö Seesütlev kääne tugevaastmeline. Nt: nurgas nurkas V->b Hi->he 3)Lõuna-Eesti murre Ks->ss Tk->kk Vokaalharmoonia Palatalisatsioon I-mitmus. Nt: lehtedel lehil · Tartu murre · Mulgi murre (Võrtsjärve) · Võru murre (Lõuna-, Kagu-Eesti, Põlva,Värska) Venemaa mõjutus väike Laen- ja tehissõnad Saab laenata teistest keeltest
Nii tänapäeval kui varem on nendeks kirjandus, muusika, kujutav kunst, reisimine, looduse nautimine, sport, mood, ühiskondlik edevus ja meeltejoovastus. IV Armastuse vormid 119: Antiigaeg oli laulnud armastuse igatsusest ja valudest.Antiikaja kurva lõpuga armuloos ei loonud meeleolu rahuldamata iha, vaid juba ühinenud armastajate dramaatiline lahutamine surma poolt (Cephaluse ja Procrise , Pyramuse ja Thisbe juhtumil). Kurbustunne ei asunud erootilises rahuldamatuses, vaid nurkas saatuses. Alles trubaduuride kurtuaasses armastuses on peaasjaks saanud rahuldamatus. Oli loodud erootiline mõttevorm, milles oli eetiline sisu, kuid samas ka loomulik armastus naiste vastu. Meelelisest armastusest arenes naiste teenimine. ..... Uus pööre. Dante ja dolce stil nuovo jõudsid äärmuseni. Petrarca on kurtuaasse armastuse ideaali ja uue inspiratsiooni vahel. Erootilise mõtte areng kurtuaasse luul kõrgõitsengust alates ei kulgnenud seal lihtsalt....
· Rõhutute vokaalide madaldumine: eela õhta · Algup. Diftongi järelosis alaneb Q2-s: sõitma : sõedab, saun:saanad · Ains os pikemates sõnades kaasrõhulise silbi järel d-tunnus: kandjad 'kandjat' Keskmurde liigendusi Ühelt poolt Eesti põhjaosale ühised jooned (mies, tüö, kerst, kerves), teisely poolt mitmed lõunaeesti murrete jooned (kavva, ühessa ütessä, 'istu 'istuda') Lääne- (tugev seesütlev (nurkas), nõrga aste üldustumine (kurv:kurva), mb>mm ('(h)ammad), e esinemine liidetes (abilene)) ja idaosa (o>õ (kõdar), st-transl (east köstrest), i- imperfekt (kuulid 'kuulsid'), mitm 3p vad (naerivad), kaudse kv mitm 3 p nuvad (tantsinuvad), diftongid kaasrõhulises silbis (küsimuisi, pikkameisi) Keskmurde murrakurühmad Looderühm Harjumaa murrakud: ühisjooni läänemurde põhjapoolsete murrakutega, soomepärasusi: ohr'oder'
(tuisk); Noorik nutab nurga taga (tuul kiunub). A3a3. Substantiiv (+ verb) + kohamäärang, mille koosseisus atributiivlaiend: Isa poja peos (aiateivas ja vits); Mets lihamäe pääl (juuksed); Ingel istub hiire pesas (küünal lühtris); Tihane tiksub raudse linna all (looma kaelakell). A3a4. Atributiivlaiend subjekti poolel: Hiire teerada ümber toa (räästatilgad); Hõbeleht ukse all (prees); Hall härg möirab nurkas (käsikivi); Valged lambad hüppavad meres (herned pajas). A3a5. Atributiivlaiendid mõlemal poolel: Kuldõun hõbevaagna pääl (päike); Punane pull kasteheina kütkes (jõhvikas); Must härg müirab tampse tõrre sees (õpetaja kantslis); Punane poisike magab rohelise palaka pääl (murakas). A3a6. Numeraale (ja atributiivlaiendeid) sisaldavaid vorme: Kaks meest ühe kübara all (härjad ikkes); Koda kolme nuka pääl (vokk); Neli auku niidikeras (lehma udar); Kümme kitse söövad ühe
rõhutute vokaalide madaldumine: eela õhta; algup. diftongi järelosis alaneb Q2-s: sõitma : sõedab, saun : saanad; ains osastavas pikemates sõnades kaasrõhulise silbi järel d-tunnus: kandjad ‘kandjat’; Keskmurde liigendus 1. Ühelt poolt Eesti põhjaosale ühised jooned (mies, tüö, kerst, kerves), teiselt poolt mitmed lõunaeesti murrete jooned (kavva, ühessa ~ ütessa, `istu ‘istuda’). 2. Lääneosa: (tugevaastmeline seesütlev (nurkas), nõrga astme üldistumine (kurv : kurva), mb > mm (`(h)ammad), 5 e esinemine liidetes (abilene)) idaosa: > õ (kõdar), st-transl (east köstrest), i-imperfekt (kuulid ‘kuulsid’), mitm 3 p -vad (naerivad), kaudse kv mitm 3 p -nuvad (tantsinuvad), diftongid kaasrõhulises silbis (küsimuisi, pikkameisi);
annaabi.ee 
