13-sajandil rahvaesinduskogude teke 1215 Magna Charta Libertatum 1265 Inglismaa Parlament ! 1302 Prantsusmaa parlament ehk generaalstaadid 1337-1453 100-aastane sõda Inglismaa-Prantsusmaa vahel Inglismaa kaotas alad Prantsusmaal Tulirelvastuse kasutuselevõtt rüütliväe ja linnuste tähtsuse langus, nn, rüütliajastu lõpp palgaarmee kasutamine Keskaegne maaimapilt Allumine kõrgema võimule Aadel,valitseja,kirik/paavst Seisuslik ühiskond allumine saatusele nurisemine oli patt vähe ülestõuse kiriku mõju kogu ühiskonna üle heliotsentrilisuse eitamine, uute ideede pidurdamine teadus pidi vastama piiblile-skolastika vaimulik haridus -Toom- ja kloostrikoolid -Vaimulike ettevalmistus Sakraalne arhitektuur ja kiriku mõju kunstis 11.-12. Saj. Romaani ja 13.-14. Saj. gooti stiil Ümagrugsed tornid Teravad tipud Paksud seinad Õhuline Kitsad aknad Vastuolude rõhutamine ( Jumal-Saatan)
maha kukkus, tõsteti see üles ja anti suud. Leivakõrvasena tarvitati soolasilku, jahusuppi ehk körti. Tehti tangu-või jahuputru. Toiduks tarvitati ka naerist. Liha söödi väga harva. Sügisel kui tapeti loomi või suuremate pühade või pidustuste ajal. Toidu kõrvale rüübati kalja või hapupiima. Pidupäevadeks tehti õlut. Kevadeti kasutati joogiks kasemahla. Toitu saadi suure vaeva ja raske tööga. Seega oldi leiva ja toidu eest tänulikud. Toidu üle nurisemine oli taluperes kehtivate tavade juures mõeldamatu. 19. sajandi algul Eestis alanud uuendused puudutasid ka hariduselu. Kirikuõpetajate eestvedamisel avati mitmeid koole ja anti välja eestikeelseid raamatuid. 1802. aastal avati Tartus taas ülikool . Enamik üliõpilasi pärines baltisaksa aadlike peredest. Ülikooli pääsesid siiski ka mõned eestlased. Enamik haridust saanud eestlastest saksastusid, kuid oli ka üksikuid noori, kes ei häbenenud oma eesti päritolu
Seetõttu peeti toiduvarude üle range arvestatust, et ots otsaga kokku saaks. Oli selge, et "kui sügisel on suured söömad, siis kevadel teed teised". Tõnisepäeval, 17. jaanuaril, kui talv oli "harja peal", pidi olema "leib pooleks ja põhk pooleks." Leib Leivasse kui kogu toidu sümbolisse suhtuti suure vaeva ja raske tööga ja selle saamine polnud sugugi kindlustatud. Seetõttu oldi leiva ja toidu eest tänulikud. Toidu üle nurisemine, toidu kallal norimine või selle arvustamine oli vanasti taluperes kehtivate tavade juures mõeldamatu. Tolle aegne retsept leiva küpsetamiseks: 1. too aidast jahu. 2. järgmisel päeval oli vaja jahu ja kartulipudru taignasse sõtkuda. 3. kui on sõtkutud, tuleb jätta tainas kerkima 4. mõne aja pärast oli vaja ahjus erinevaid süsisid 5. siis tuleb tuua suured pannid ja neid ükshaaval ahjusuus tulepaistel hoida ning hõõruda
· Hapu vedelik, mis peale tõusis, joodi kartulite ja leiva kõrvale, mõnikord anti ka lastele TOIDUSSE SUHTUMINE: · Eestlastel oli tähtsaim see mis tal seljas on, mitte see mis tal kõhus on · Peamised toidud: karask, sool, silk, leib, kört · Söödi 1kord päevas · Toidukorral alla läheb see, kui söögi kõrvale oli midagi juua · ,,silk sirutab, kali kasvatab" · Ei tohtinud süüa 2 kõõrsust korraga · Leivaga käidi pühalikult ümber · Toidu üle nurisemine ei olnud, sest toitu polnud palju · Enda tehtud leib oli alati kõige maitsvam · Pigem leib soolane kui mage MODERNE EESTI KÖÖK: · Vanasti tehti kama hapupiimaga, nüüd aga keefiiriga · Magustoite hakati alles eelmise saj. alguses valmistama · Varem makarone eriti ei tarvitatud ÕLU JA KALI: · Vana-Ida kultuurirahvad jõid ka õlut · Juba 3000 eKr jõid egiptlased õlut · Õlle valmistamine: linasest kuumutamine · 15. Saj. oli Tlns õllekandjateks eestlased
Leidmata selleks muid vahendeid otsustas ta aadlikelt hakata tagasi võtma maid. Riigipäeval Rootsis võeti vastu otsus alustada reduktsiooni mõlemas kubermangus, mis tõi esile aadlite vastuseisu, kes arvasid, et nende õigusi on jämedalt rikutud. Reduktsiooni alla kuuluvateks loeti kõik mõisad ja valdused, mis oli aadlikele annetatud Rootsi ajal. Eriti suurt pahameelt tekitas teade reduktsioonist just Liivimaal, sest seal oli palju rohkeim selliseid valdusi. Selline nurisemine ja pahameel ei meeldinud aga omakorda kuningale ja kättemaksuks kuulutas ta reduktsiooni alla ka need maad, mis olid annetatud aadlitele enne Rootsi võimu kehtestamist. Kuid hoolimata oma nurinast olid kohalikud aadlid jõuetud kuningavõimu vastu. Liivimaal taasriigistati peaaegu 80% kõigist mõisaist. Eestimaal ja Saaremaal olid need näitajad märksa väiksemad. Eestimaal läksid riigi valdusesse natuke üle poole mõisatest ja Saaremaal ainult 1/3
teadvusta, et tegemist on agressiivsusega. Nt õpetaja, kelle jaoks on iga viga täisviga. Kuritarvitatakse oma ametivõimu ja selle käitumise põhjused peidetakse iseenda ees ära. Nad ei teadvusta seda. Kord on hea, aga pedantsus ei ole enamasti posiitvne. Selle juures on inimvaenulik moraal. 4) Venitamine, otsustusvõimetus Eriti sellisel juhul, kui see teist närvi ajab 5) Otsene norimine ja lõputu nurisemine 6) Selle isiku idealiseerimine, kelle vastu agressiivsus oleks suunatud Temast tehakse nagu puutumatu isik Sageli nende inimeste puhul, keda lapsena on emotsioonide näitamise eest karistatud, hakkavad n-ö seljataga enda agressiivsust väljendama. See on selline salakaval agressiivsus. Kui see hirm selle karistuse ees on olnud väga suur, siis võib juhtuda, et inimesel ei arenegi korralikult välja võime oma keha tunnetada
teadvusta, et tegemist on agressiivsusega. Nt õpetaja, kelle jaoks on iga viga täisviga. Kuritarvitatakse oma ametivõimu ja selle käitumise põhjused peidetakse iseenda ees ära. Nad ei teadvusta seda. Kord on hea, aga pedantsus ei ole enamasti posiitvne. Selle juures on inimvaenulik moraal. 4) Venitamine, otsustusvõimetus Eriti sellisel juhul, kui see teist närvi ajab 5) Otsene norimine ja lõputu nurisemine 6) Selle isiku idealiseerimine, kelle vastu agressiivsus oleks suunatud Temast tehakse nagu puutumatu isik Sageli nende inimeste puhul, keda lapsena on emotsioonide näitamise eest karistatud, hakkavad n-ö seljataga enda agressiivsust väljendama. See on selline salakaval agressiivsus. Kui see hirm selle karistuse ees on olnud väga suur, siis võib juhtuda, et inimesel ei arenegi korralikult välja võime oma keha tunnetada
otsimine võib olla eluterve nii kaua, kui kolleegid väldivad konstateeringut „mul pole selle konkreetse klassi või õpilasega mingeid probleeme“ või vastupidi kõikide õpilaste See küsimus puudutab üksikisiku ja klassi käitumist eesmärgiga, et kõik saaksid oma õigusi süüdistamist ja liigitamist kellekski, kellega „on võimatu töötada“. Igasugune nurisemine nautida (ja need oleksid kaitstud) ning et kõik täidaksid oma individuaalseid ja ühiseid kohustusi. 166 167 Sellist avatud klassikoosolekut korraldades on alati võimalus, et mõned pahatahtlikud õpilased kasutavad avatud mõttevahetust selleks, et õpetajale „ära panna“. Kui on väikseimgi kahtlus, et
juutide tagakiusamine vms). · Ülemäärane korrektsus - Seda juhtub üsna sagedasti ja enamasti inimesed seda endale ei teadvusta, et tegemist on agresiivsusega. Nt õpetaja, kelle jaoks on iga viga täisviga. Kuritarvitatakse oma ametivõimu ja selle käitumise põhjused peidetakse iseenda ees ära. · Venitamine, otsustusvõimetus Eriti sellisel juhul, kui see teist närvi ajab · Otsene norimine ja lõputu nurisemine · Selle isiku idealiseerimine, kelle vastu agressiivsus oleks suunatud Temast tehakse nagu puutumatu isik Sageli nende inimeste puhul, keda lapsena on emotsioonide näitamise eest karistatud, hakkavad n-ö seljataga enda agressiivsust väljendama. See on selline salakaval agressiivsus. Kui see hirm selle karistuse ees on olnud väga suur, siis võib juhtuda, et inimesel ei arenegi korralikult välja võime oma keha tunnetada
tegemist on agressiivsusega. Nt õpetaja, kelle jaoks on iga viga täisviga. Kuritarvitatakse oma ametivõimu ja selle käitumise põhjused peidetakse iseenda ees ära. Nad ei teadvusta seda. Kord on hea, aga pedantsus ei ole enamasti posiitvne. Selle juures on inimvaenulik moraal. 4) Venitamine, otsustusvõimetus Eriti sellisel juhul, kui see teist närvi ajab 5) Otsene norimine ja lõputu nurisemine 6) Selle isiku idealiseerimine, kelle vastu agressiivsus oleks suunatud Temast tehakse nagu puutumatu isik Sageli nende inimeste puhul, keda lapsena on emotsioonide näitamise eest karistatud, hakkavad n-ö seljataga enda agressiivsust väljendama. See on selline salakaval agressiivsus. Kui see hirm selle karistuse ees on olnud väga suur, siis võib juhtuda, et inimesel ei arenegi korralikult välja võime oma keha tunnetada. See, et
valitsejad. (Autori märkus.) 2 Landmeister -- maavalitseja. Neid oli Saksa ordu-riigis kõigest kaks: üks Preisimaa, teine Liivi- ja Kuramaa jaoks. Nad olid orduriigi ülema valitseja hoch-meistri järel kõige kõrgemad riigiametnikud. (Autori -märkus.) 128 ja tema juures enesele mõõga teha lasknud, millega, nagu mitmed tahtsid näinud olla, rauda laastudeks võidi raiuda. Sepp tegi kõige peenemaid töid ja võttis nende eest rikaste käest ka head hinda. Tingimine ja nurisemine ei aidanud mitte põrmugi -- oli sepp kord hinna nimetanud., siis oli ta vähema põkkumise vastu kurdim kui surnu pealuu. Vägivald, mis sel ajal meie maal kõiki asju õiendas, ei olnud siin ka mitte kohane, sest sepp ja tema kolm selli olid kõvad mehemürakad ja mõistsid üksi seda nalja, mida nalja pärast tehti; pealegi seisis sepp vägeva komtuuri ja landmeistri enese kaitse all. Viljandi lossi tarvis tegi ta maksuta tööd, ja mõnel talutaadil kabjarauda
annaabi.ee 
