Kõige olulisem on aga see, et nad väldivad töödeldava pinna kuhjumist, mille tagajärjel langeb töötlemiskvaliteet ja tekivad kujuhälbed. Masinhõõritsad valmistatakse ühtlase sammuga. Käsihõõritsemisel kinnitatakse hõõrits pöördraua külge, määritakse ja pannakse auku, suunates seda juhtkoonusega nii, et hõõritsa ja augu teljed ühtiksid. Eriti vastutusrikastel juhtudel kontrollitakse hõõritsa asendit nurgikuga kahes risttasandis. Veendudes, et hõõritsa asend on õige, hakatakse aeglaselt pöörama päripäeva, surudes ühtlasi kergelt hõõritsat.Pöörata tuleb aeglaselt ja sujuvalt. Lubamatu on hõõritsat vastassuunas pöörata, kuna see võib kriimustada töödeldavat pinda ja murda hõõritsa lõikeserva. Hõõritsemist võib lugeda lõppenuks, kui hõõritsa tööosa on augu läbinud. Raskesti juurdepääsetavate kohtade hõõritsemisel kasutatakse pikendusvardaid
· lühike elevandiluust või kullast valitsuskepp, mis märgib hävimatut vaimset ülemvalitsust, võimu. · Skepter, millel kunagi arvati olevat võlukepikese võim, on falloslik sümbol. · Riigiõun ja valitsuskepp täiendavad teineteist ning sümboliseerivad mehelikkuse ja naiselikkuse ühendusest sündivat loovat jõudu. Sirkel · Renesseansiajal seostati sirklit arhidektuuriga. · Euroopa kunstis võib sümboliseerida ratsionaalset mõistust. · Koos nurgikuga vabamüürluse tähtsaimad sümbolid. Lootoseõis · Egiptuses, Indias, Hiinas ja Jaapanis levinud iidne sümbol. · Tähendab surma, kosmilist elu, jumalikkust, inimese spirituaalset kasvu nin hinge täiuslikkusele jõudmise potensiaali. · On puhtuse sümbol.
· jooteliide Rööpjoonte märkimine Rööpjoonte märkimiseks tuleb mõõtejoonlaud asetada tooriku märgitavale pinnale nii, et mõõdetud pikkuse jaotis langeks kokku tooriku otsaserva või joonega, mis on võetud märke lähteks (joon. 3). Seejärel tõmmatakse märkenõelaga joonlaua nulljaotise kohale kriips. Need märgid kantakse toorikule kahelt poolt ja ühendatakse siis sirgjoonega. Kui rööpjooni on võimalik tõmmata nurgikuga (joon. 4), siis tehakse ainult üks kriips, mis tunduvalt kiirendab märkimist. Joon. 3 Joon. 4 Ristjoonte märkimine Ristjooni on kõige lihtsam konstrueerida nurgiku abil (joon. 5). Ristjoonte tõmbamisel nurgiku abil lähtudes tooriku servadest, toimub nii nagu joonisel näidatud. Joon. 5 Plekkdetailide laialt kasutatav ühendusviis on neetimine. Neetimisel seatakse ühendatavad
Otspindu ja astmeid treitakse sirge ja painutatud välisteraga, astme ja otsatreiteraga. Madalate astmete treimisel töötab astmetera pikiettenihkega, kusjuures astmete treimine on välispinna treimise loomulik jätk. Tera lõikeserv peab sel juhul olema risti tooriku teljega. Serva asendit kontrollitakse nurgikuga. Otsa saab treida ka astmeteraga. Sellisel juhul seatakse tera lõikeserv otspinna suhtes väikese (5...10" ) nurga alla ja treitakse ristettenihkega tooriku telje poole. Sellisel juhul lõikab metalli tera abilõikeserv. On aga töötlusvaru suur, siis tekib telje poole suunatud ettenihkel jõud, mis püüab tera suruda tooriku otspinda ning see võib tulla nõgus. Puhastöötlemisel treitakse otspinda nõgususe vältimiseks ristettenihkega teljest eemale.
radoonitaseme alandamiseks kasutada eelpool kirjeldatud ventilatsioonisüsteeme. Radoon võib pinnasest eluruumi sattuda ka põrandatarindeid läbivate pragude kaudu. Siin on mõningad näited, kuidas radooni läbi pragude ruumi sattumist vältida. Joonisel 15 on näidatud välisseina ja põranda nurga tihendamine. Selleks freesitakse nurka soon, mis täidetakse elastse vuugitäitega ja kaetakse nurgikuga. Analoogiliselt toimitakse ka torude läbiviikude tihendamisel. Juhul, kui betoonpõrandas on betooni läbivaid pragusid, freesitakse prao kohal põrandasse soon ja täidetakse elastse vuugitäitega ning liimitakse peale radoonitõkkeriba (vt joonis 16). Põrandaalusega vanale puitpõrandale tuleks panna radoonitõkkekiht ja sellele uus põrandakate. Põranda radoonitõke peab tihedalt liibuma vastu seina
Toorikud kinnitatakse töölauale kas masinkruustangide või muude kinnitustarvikute abil. Sobivate tarvikute valik oleneb detaili mõõtmetest ja kujust. Väikeste mõõtmetega prismakujulised toorikud kinnitatakse freespingi töölauale masinkruustangide abil. Kõigepealt kinnitatakse külge kruustangid. Erikujuliste T profiiliga soonde, poldid aga nihutatakse kruustangide alusplaadi väljalõigetesse ning kinnitatakse mutritega. Enne mutrite lõplikku kinnikeeramist kontrollitakse nurgikuga kruustangide liikumatu paki asendit freesi pöörlemistelje (spindli ja torni telje) suhtes. Vajadusel seda nurka korrigeeritakse ja seejärel kinnitatakse kruustangid lõplikult. Tooriku kinnitamisel masinkruustangide vahele tuleb arvestada , et kruusatangi pakkide karestatud sisepinnad kahjustavad tooriku pinda. Ometi ei soovitata abipakke kasutada, sest need vähendavad kruustangide hoidetugevust. Juhul kui masinkruustangidesse soovitakse kinnitada silindrilisi või erikujulisi
painutatakse 900 nurga alla ja moodustatakse poolringi kujulised otsad või rõngad. Vedrud, mis valmistatakse kuni 8 mm läbimõõduga traadist, keeratakse külmalt, seejärel karastatakse ja noolutatakse. Vedrusid võib keerata kruustangide abil (joon. 99a,b), treipingil, revolverpingil või puurpingil (joon. 99c,d) Vedrude valmistamine: a...d vedrude keeramise viisid; e sanga valmistamine juhttornil; f otsa lihvimine; g vedru kontrollimine nurgikuga. joon. 99 Silindervedrudel eristatakse välisläbimõõtu Dv , keskmist läbimõõtu Do ja siseläbi- mõõtu Ds. Välisläbimõõdu järgi arvutatakse vedrud, mis töötamisel paiknevad aukudes, siseläbimõõdu järgi vedrud, mis asetsevad varrastel. Traadi pikkus vedru valmistamiseks leitakse valemiga L = Don mm, kus L on vedru valmistamiseks vajamineva traadi pikkus mm;
eluruumidesse tungimist ära hoida, tuleb radoonitaseme alandamiseks kasutada eelpool kirjeldatud ventilatsioonisüsteeme. Radoon võib pinnasest eluruumi sattuda ka põrandatarindeid läbivate pragude kaudu. Siin on mõningad näited, kuidas radooni läbi pragude ruumi sattumist vältida. Joonisel 15 on näidatud välisseina ja põranda nurga tihendamine. Selleks freesitakse nurka soon, mis täidetakse elastse vuugitäitega ja kaetakse nurgikuga. Analoogiliselt toimitakse ka torude läbiviikude tihendamisel. Juhul, kui betoonpõrandas on betooni läbivaid pragusid, freesitakse prao kohal põrandasse soon ja täidetakse elastse vuugitäitega ning liimitakse peale radoonitõkkeriba (vt joonis 16). Põrandaalusega vanale puitpõrandale tuleks panna radoonitõkkekiht ja sellele uus põrandakate. Põranda radoonitõke peab tihedalt liibuma vastu seina. Kui need meetmed ei anna rahuldavaid tulemusi, tuleb
annaabi.ee 
