kasutada joonele märkimist hoone kahe nurgapunkti abil. Märktarad tuleks pagaldada mullatööde pirkonnast kaugemale, et need kahjustada ei saaks ning märktaradele märgitakse punktid, mis jäävad hoone nurgapunktidega ühele joonele. Kui kõik kaeviku küljed on niimoodi taradele märgitud, siis märgitud punktid nt märknööriga ühendades saame nende lõikumiskohtadesse kaeviku nurgad. Niimoodi on igal ajal võimalik kontrollida kaevetööde õigsust. Lihtsalt maapinnale kaeviku nurgapunktide märkimine värvi või vaiadega ei ole otstarbekas, sest need märgistused hävinevad kiiresti ja on vajalikud uued märkimised. Otse maapinnale märkimist kasutatakse, kuid märktarade kasutamine vähendab kordusmärkimisi. Ühe märkimisega on põhimõtteliselt olemas kaeviku ja tulevase hoone nurkade asukoht. Kaevik tehakse üldjuhul natuke suurem ehitustööde lihtsustamiseks. Vundamendivaiade märkimisel võib samuti kasutada märktarasid, Vaiad asuvad
gimused, mis võimaldavad saavutada nõuetekohase kvaliteedi ja tööohutuse. Enne töö alustamist tehakse kindlaks valitsevate ilmaolude mõju plokkmüü- ritöödele. Tagatakse elektri- ja veevarus- tus, piisav valgustus ja töökoha puhtus. Mõõtmine 8. Vundamendi asukoht mõõdetakse välja suundnööride järgi loodi abil või objekti mõõtpunktide järgi mõõdulindi või op- tilise mõõteseadmega. Nurgapunktid märgitakse alustarindile. Nurgapunktide järgi märgitakse müürijooned. Müüri- joonte märkimisel tuleb arvesse võtta tarindi pinnaviimistluseks vajalikku varu. 9. Valmis kihilatid seatakse algkõrgusele. Müüri vertikaalsust ja kihtide kõrgust jälgitakse kihilattide või juhtlaudade abil. Kui kasutatakse juhtlaudu, kantakse kihi kõrgus püstlaudadele jaotuslati abil.
Surve ´pz määramiseks vertikaalteljel, mis läbib koormatud ristkülikukulise pinna keskpunkti on tuletatud valem ´pz = *q t , kus q t - tihendav koormus (lisasurve) alusele (kPa) - survejaotustegur pinnases (vt tabel konspekti lõpus) , mis sõltub suhetest n = L / B ja m = 2*z / B; L ja B on ristküliku pikkus ja laius; z - vaadeldava punkti sügavus tallast. NURGAPUNKTIDE MEETOD. Surve ´pz määramiseks vertikaalteljel, mis läbib koormatud ristküliku nurka, on tuletatud valem ´pz = ´*q t , kus ´ on survejaotustegur pinnases. Tegur ´ = / 4 ( vt tabel konsp.lõpus). ´ sõltub kahest parameetrist n = L / B ja m = z / B. Nurgapunkide meetodi abil on võimalik määrata pinge aluspinna mistahes punkti läbival vertikaalteljel. Selleks jaotatakse koormatud pind reaks
Kõigepaelt määratakse kaardil trassi suund, seejärel tähistatakse maastikul trassipunktid (algus PK0, pöördepunktid NP1 jne. ja trassi lõpppunkt). Nende punktide asukohad määratakse topograafilise kaardi järgi lähtudes riikliku geodeetilise põhivõrgu punktidest. Edasi määratakse sirglõikude pikkused ja mõõdetakse pöördenurgad (näitab, kui palju pöördub trass sirgest sihist kõrvale). Trassi punktid tuleb maastikul kindlustada, eriti oluline on nurgapunktide kindlustamine. Trassi piketeerimine seisneb tulevase ehitise teljele iga 100m tagant piketipunktide märkimises (tähistatakse vaiaga kuhu on kirjut. piketi nr.). Reljeefi isel. murdekohad pikettide vahel mõõdistatakse vahe- e. pluss punktidena PK 34 + 28.5 st. plusspunkt asub 34. piketist 28.5 m kaugusel. Kaldeparandus liidetakse mõõdetava joone pikkusele, kui kalle ületab 3o. Pöördenurga ja valitud raadiuse kaudu määratakse ringi kõvera elemendid. Nende
Kõigepaelt määratakse kaardil trassi suund, seejärel tähistatakse maastikul trassipunktid (algus PK0, pöördepunktid NP1 jne. ja trassi lõpppunkt). Nende punktide asukohad määratakse topograafilise kaardi järgi lähtudes riikliku geodeetilise põhivõrgu punktidest. Edasi määratakse sirglõikude pikkused ja mõõdetakse pöördenurgad (näitab, kui palju pöördub trass sirgest sihist kõrvale). Trassi punktid tuleb maastikul kindlustada, eriti oluline on nurgapunktide kindlustamine. Trassi piketeerimine seisneb tulevase ehitise teljele iga 100m tagant piketipunktide märkimises (tähistatakse vaiaga kuhu on kirjut. piketi nr.). Reljeefi isel. murdekohad pikettide vahel mõõdistatakse vahe- e. pluss punktidena PK 34 + 28.5 st. plusspunkt asub 34. piketist 28.5 m kaugusel. Kaldeparandus liidetakse mõõdetava joone pikkusele, kui kalle ületab 3o. Pöördenurga ja valitud raadiuse kaudu määratakse ringi kõvera elemendid. Nende
Selle tulemusena on vaatekiir paralleelne projektjoonega. Seejärel lüüakse joonele AB vahepealseid punkte nii palju, kui töö tegemiseks on vaja, igas punktis lüüakse vaia nii kaua maasse kuni lugem vaiale asetetud latilt võrdub h'ga. Suurte kallete asemel kasutatakse nivelliiri asemel teodoliiti. 3. HORISONTAALSE JA KALDVÄLJAKU MÄRKIMINE Horisontaalse väljaku märkimiseka tuleb kõige pealt välja märkida nurgapunktide asukohad, seejärel tuuakse reeperist ükskõik millisesse väljaku punkti projektkõrgus. Selleks tehakse edasi-tagasi nivelleerimiskäik. Olgu selleks väljaku nurk A. 1 2 jaam II Nivellir pannakse ülesse kas väljaku keskele jaam I A B või ühele küljele jaam II. Seejärel seatakse nivelliiri 3 loodi ja tehakse punktis A asuvalt latilt lugem.
Otstarbekam on kohe mahumass korrutada raskuskiirendusega ja kasutada arvutustes selliselt saadud suurust mahukaalu = g. Vundamendi laiuse mõju (EMÜ v) Tõlge(joonise alune txt): Maksimaalsete survepingetega vundamentide all erinevate taldmiku pindalade jaotus. Kus s - vajum; B - vundamendi laius; q surve vundamendi talla all; qy pinnase roome piir. 25. Summeerimismeetod. Seletage lahti nurgapunktide meetod ja selle kasutuskohad. Summeerimismeetod - Idee jaotada vundamendi talla alla jääv pinnas piisavalt õhukesteks kihtideks, arvutada neis kihtides pinged, pingete kaudu leida iga kihipaksuse vähenemine ning kihtide deformatsioonide summeerimise teel arvutada vundamendi vajum. Enamasti arvutatakse pinged Boussinesq' järgi ja piirdutakse ainult vertikaalsete normaalpingete mõju arvestamisega vajumile. On inseneripraktikas enamkasutatav. Tavalise
Kõigepaelt määratakse kaardil trassi suund, seejärel tähistatakse maastikul trassipunktid (algus PK0, pöördepunktid NP1 jne. ja trassi lõpppunkt). Nende punktide asukohad määratakse topograafilise kaardi järgi lähtudes riikliku geodeetilise põhivõrgu punktidest. Edasi määratakse sirglõikude pikkused ja mõõdetakse pöördenurgad (näitab, kui palju pöördub trass sirgest sihist kõrvale). Trassi punktid tuleb maastikul kindlustada, eriti oluline on nurgapunktide kindlustamine. Trassi piketeerimine seisneb tulevase ehitise teljele iga 100m tagant piketipunktide märkimises (tähistatakse vaiaga kuhu on kirjut. Piketi nr.). Reljeefi isel. Murdekohad pikettide vahel mõõdistatakse vahe- e. pluss punktidena PK 34 + 28.5 st. plusspunkt asub 34. Piketist 28.5 m kaugusel. Kaldeparandus liidetakse mõõdetava joone pikkusele, kui kalle ületab 3 o. Pöördenurga ja valitud raadiuse kaudu määratakse ringi kõvera elemendid
Kõigepaelt määratakse kaardil trassi suund, seejärel tähistatakse maastikul trassipunktid (algus PK0, pöördepunktid NP1 jne. ja trassi lõpppunkt). Nende punktide asukohad määratakse topograafilise kaardi järgi lähtudes riikliku geodeetilise põhivõrgu punktidest. Edasi määratakse sirglõikude pikkused ja mõõdetakse pöördenurgad (näitab, kui palju pöördub trass sirgest sihist kõrvale). Trassi punktid tuleb maastikul kindlustada, eriti oluline on nurgapunktide kindlustamine. Trassi piketeerimine seisneb tulevase ehitise teljele iga 100m tagant piketipunktide märkimises (tähistatakse vaiaga kuhu on kirjut. Piketi nr.). Reljeefi isel. Murdekohad pikettide vahel mõõdistatakse vahe- e. pluss punktidena PK 34 + 28.5 st. plusspunkt asub 34. Piketist 28.5 m kaugusel. Kaldeparandus liidetakse mõõdetava joone pikkusele, kui kalle ületab 3o. Pöördenurga ja valitud raadiuse kaudu määratakse ringi kõvera elemendid
Puurauk peab ulatuma vähemalt 5 m turbalasundi lamamiks olevatesse mineraalsetesse setetesse. Mineraalpinnase proovid võetakse kõigist litoloogilistest erimitest, kusjuures määratakse lõimis ja filtratsiooni koefitsient. Veeproovidest määratakse vee keemiline koostis (lühendanalüüs) ja füüsikalised omadused. Mineraalpõhja proovidest määratakse nende lõimis ja filtratsioonikoefitsient. VARU ARVUTAMISE NÕUDED Uuringuala pindala määratakse ringpiiri nurgapunktide koordinaatide alusel. Selle piires määratakse varuplokkide, laugaste jt. veekogude ning kaitsetsoonide pind. Pinnad määratakse täpsusega 0,01 ha. Keskmised paksused määratakse sondeerimispunktides saadud paksuste aritmeetilise keskmisena täpsusega 0,05 m varuplokkide lõikes. Arvestatakse ka sondeerimisandmete alusel interpoleeritud paksustega ploki piiril. Keskmistest paksustest arvestatakse maha sugekiht. Vähe- ja hästilagunenud turba keskmised paksused arvutatakse eraldi.
Näiteks ristküliku küljel asuva punkti D all (joon. 6.7) B C A D F E Joonis 6.7 Pinge leidm in e vundam endi serva all nurgapunkti m eetodiga saab leida pinged ristkülikute ABCD JA AEFD nurgapunktide all tekkivate pingete summana. Joonisel 6.8 toodud juhul C B E A F D I G H Joonis 6.8 V ertikaalpingete m ääram ine nurgapunkti m eetodiga p unkti D all
pingeringid. Kuna mõlema pingeringi puhul peapinged on sellised, mis gruppi - jämeterised ja peenterised pinnased. Esimestel on osakesi pinged on vaja määrata ja summeerida nendest põhjustatud pinged. põhjustavad purunemise, siis peab piirjoon olema neile puutujaks. Puutuja läbimõõduga üle 0,075 mm rohkem kui 50% ja teistel vähem kui 50%. Esimene Nurgapunktide meetod võimaldab leida pinged ka punktide all, mis joonestamise järel saame määrata tugevusparameetrid c ja . grupp jaguneb omakorda kruusadeks ja liivadeks olenevalt 4,75 mm asuvad koormatud ristküliku kontuurist väljapool. Suurema pinnaga Olenevalt proovi dreenimistingimustest, kasutatakse kolme erinevat jämedamate terade hulgast
annaabi.ee 
