asetunud üksteise vastu kas: liibuvalt ja kumera kuni ahenenud tipuga (harilik, ida-, must, kanada, serbia, Glehni- Picea glehnii, korea kuusk- Picea koraiensis jt); kohevalt, kuna on lainelised, seemnesoomuste ülaserv on ahenenud või narmastunud ja seemnesoomused ei eemaldu kuivanud käbil üksteisest oluliselt (torkav, sitka, ajaani kuusk jt). Käbid ei pudene vaid jäävad pärast seemnete varisemist tühjana puule(NB! Nulgudel käbid lagunevad varisedes ja puule jäävad vaid püstised käbirootsud). Seeme on varustatud teda lusikjalt ümbritseva lennutiivaga. Vaigukäigud asuvad nii puidus, koores, kui ka okastes. Tüvekoor noorelt sile, üle 30 aastastel puudel moodustub soomusjas või väikeplaatjas korp. Kuuskede hulgas on väga varjutaluvaid liike (harilik kuusk) ja väga valgusnõudlikke liike (torkav kuusk). Üldiselt, mida sinakamad ja hallikamad on okkad, seda suurem on
Dendroloogia Okaspuude vastamine Paljasseemnetaimed - Gymnospermae Pinaceae - männilised · esimese aasta pikkvõrse (pungast, viimane aasta) · kõigil kuuskedel kühmuline vars · okkad lamedad, ühe või kahetahuline · kõikidel kuuskedel tuleb okas lahti koos näsaga, kui võrse on kuivanud, murdub okas ära · võrse tipus on alati pungad (kuuskedel pole vaigused, nulgudel on pungad vaigused) · mida rohkem õhulõhesid, seda heledam okas Picea abies - harilik kuusk · võrse piklik, kühmuline, roostepruun ja karvane · võrse tipus on alati pungad (pole vaigused) · okkad kahel poole kammitult, valguse käes olevad okkad püstisemad · okkad 4-tahulised, õhulõhesid vähe · okkad rohelised · kuuse käbide soomused võivad olla erinevad, kuid tavaliselt rombjad · võivad olla ka ümarad või väljavenitatud tipuosaga (terav)
Puitu kasutatakse laialdaselt ehitusmaterjalina, sellest valmistatakse tselluloosi, saematerjali, vineeri, mööblit, vaate, poste, voodrilaudu, uksi, aknaid, põrandaid jms. Ühtlaste aastaringide tõttu on ta oluline toormaterjal muusikariistade tööstuses, seda kasutatakse näiteks kannelde, viiulite ja kõlalaudade valmistamisel. Kuusk on ka väga populaarne jõulupuu eelkõige Põhja-Euroopas), kuigi tema okkad püsivad võrsetel vähem aega kui nulgudel. Küttepuuna pole kuusk eriti kõrgelt hinnatud.Harilik kuusk on väga populaarne aedades ja parkides kasvatatav ilupuu. Ulatusliku levila tõttu on tal üle 100kultivari. Puud taluvad hästi kärpimist, mistõttu harilikku kuuske kasutatakse sageli hekitaimena. Peale selle kasvatatakse puid tuule- ja tuisutõkete loomisel, eriti maanteede ja raudteede ääres. Linnades ja tööstuspiirkondades pole hariliku kuuse kasvatamine kuigi perspektiivikas, sest ta talub halvasti tahma ja heitgaase
Puitu kasutatakse laialdaselt ehitusmaterjalina, sellest valmistatakse tselluloosi, saematerjali, vineeri, mööblit, vaate, poste, voodrilaudu, uksi ja aknaid, põrandaid jms. Ühtlaste aastaringide tõttu on ta oluline toormaterjal muusikariistade tööstuses, seda kasutatakse näiteks kannelde, viiulite, kõlalaudade jms valmistamisel. Kuusk on ka väga populaarne jõulupuu (eelkõige Põhja-Euroopas), kuigi tema okkad püsivad võrsetel vähem aega kui nulgudel. Küttepuuna pole kuusk eriti kõrgelt hinnatud. Harilik kuusk on väga populaarne aedades ja parkides kasvatatav ilupuu. Ulatusliku levila tõttu on tal üle 100 kultivari. Puud taluvad hästi kärpimist, mistõttu harilikku kuuske kasutatakse sageli hekitaimena. Peale selle kasvatatakse puid tuule- ja tuisutõkete loomisel, eriti maanteede ja raudteede ääres. Linnades ja tööstuspiirkondades pole hariliku kuuse kasvatamine kuigi perspektiivikas, sest ta talub
Nulud on järjest laienev äriartikkel jõulupuudena. Kesk-, Lõuna- ja Lääne-Euroopas kasvatatakse sellel otstarbel laialdaselt jõulupuude istandustes euroopa, kaukaasia, korea ja hõbenulgu. Nulgude okkad püsivad kuivas toaõhus palju paremini puudel kui kuuskedel. Esimesed jõulupuude nuluistandused on rajatud ka Eestis, kuid seni asjatundmatult ja meie talvistesse oludesse sobimatute nululiikidega. Eestis on nulgudel peamiselt dekoratiivne väärtus. Neid kohtame mõisaparkides, maa-asulate haljastuses, metsaservades, talude haljastuses, teede äärtes, haljasaladel jm. Taluvad hästi kärpimist ja on kasutatavad hekkide rajamisel nuluperekonna seda omadust on meil seni vähe ära kasutatud. Nad taluvad võrdlemisi halvasti saastatud keskkonda (v. a. hall nulg) ja on vastuvõtlikud mehhaanilistele vigastustele. Seepärast on soovitav neid kasutada maapiirkondades, vähem linnades.
Võrsed: Tihedalt karvased; okaste servad Hõredalt karvased; okaste hõredalt hambulised servad tihedalt hambulised (hõõrumisel krigisevad) Pinus cembra Pinus koraiensis NB! Kikidel nulgudel on kbid psti kui knlad! Kunagi ei varise nad tervelt, vaid ksikute NULGUDE Abies MÄÄRAMINE OKASTE JÄRGI (abiks pungad) soomuste kaupa! OKKATIPP
DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 20 Võrsed siledad (v.a. Abies homolepis lühiokkaline nulg ja A. holophylla mandzuuria nulg). Käbid püstised, käbisoomused koos seemnetega varisevad peale käbide valmimist sügisel. Puule jäävad püstised rootsud. Kattesoomused on tugevalt arenenud, osal liikidel ulatuvad seemnesoomuste tagant välja. Seemned piklik-kandilised, vaigused, tiib ümbritseb suurema osa seemnest. Puit on nulgudel nagu kuuskedelgi küpspuiduline (ristlõike siseosa ei erine tervel puidul värvuse poolest välisosast), lülipuiduta, valkjas, väga kerge, tihedus 350...370-st (siberi nulg) kuni 480 kg/m3-ni (kaukaasia nulg). Kuna nulgudel on vaik paigutunud puu teistesse osadesse käbidele, seemnetesse, väliskoore alla, siis on puidus vaiku vähe vaigukäigud puuduvad, esinevad vaid vaigurakud. Nulu puit põleb halvasti ja on vähese vastupanuvõimega puidumädanikele (juurepess jt.)
Perekond Kuusk (Pícea A. Dietr.) ingl. Spruce; sks. Fichte; vn. . Kuuse perekonda kuuluvad liigid on tavaliselt suured koonusja võraga puud. Võrsete harunemine monopodiaalne ( võrse peatelg jätkab kasvu, teise järgu teljed tekivad allpool ladvapunga). Okkad on tavaliselt ristlõikes rombjad või harvem lamedad. Okkad kinnituvad võrsete kõrgendikele, mistõttu võrsed on rõmelised ehk siis konarlikud (NB! nulgudel kinnituvad okkad võrsele ketasjalt laienenud okkaaluse abil ja nulgude võrsed on siledad). Õied on ühesugulised ja puud ühekojalised. Kollased isasõied asuvad eelmise aasta võrsetel, neid on rikkalikult. Punased kuni purpurjad emasõied asuvad eelmise aasta võrsete tippudes, õitsedes püstised, hiljem rippuvad. Käbid valmivad sama-aasta sügisel, seemned varisevad talvel. Käbid ei pudene, vaid jäävad pärast seemnete varisemist tühjadena puule (NB
ehituskonstruktsioonides, tselluloosi- ja taaratööstuses. Koorest saadakse palsaminulul ja siberi nulul palsamivaiku, millist kasutatakse optikatööstuses, meditsiinis jne. Nulud on järjest laienev äriartikkel jõulupuudena. Kesk-, Lõuna- ja Lääne-Euroopas kasvatatakse sellel otstarbel laialdaselt jõulupuude istandustes euroopa, kaukaasia, korea ja hõbenulgu. Nulgude okkad püsivad kuivas toaõhus palju paremini puudel kui kuuskedel. Eestis on nulgudel peamiselt dekoratiivne väärtus. Neid kohtame mõisaparkides, maa- asulate haljastuses, metsaservades, talude haljastuses, teede äärtes, haljasaladel jm. Taluvad hästi kärpimist ja on kasutatavad hekkide rajamisel nuluperekonna seda omadust on meil seni vähe ära kasutatud. Nad taluvad võrdlemisi halvasti saastatud keskkonda (v. a. hall nulg) ja on vastuvõtlikud mehhaanilistele vigastustele. Seepärast on soovitav neid kasutada maapiirkondades, vähem linnades
Teatud maa arenguperioodidel oli CO2 kontsentratsioon atmosfääris piisavalt kõrge ja taimed olid sellega kohstunud, millest tulenes, et palju süsinikku seoti, millest on siis tekkinud fossiilsed kütused; 3.) veehulk- fotosünteesi üks lähteaine, veehulk 87 mõjutab õhulõhede seisundit (avatust/suletust); 4.) temperatuur- taime fotosüntees on võimlaik vahemikus -15 C kuni 80 C. Miinus 15 juures on nt Siberi nulgudel, kuid see on äärmiselt sümboolne protsess (vesi on praktiliselt seotud olekus), okaste õhulõhed on vaiguga kinni korgitud. Plus 80 juures on fotosüntees kuumavee-allikate vetikates. Meie taimede optimaalne fotosünteesi vahemik on 10 kuni 30 kraadi. Temperatuuri tõustes 10 kraadi võrra optimaalses vahemikus suureneb fotosünteesi saagis 1,5 2x. Lõunapoolt pärinevad taimed võivad vajada soojemaid temperatuure; 5.) kasvuperioodi pikkus- parasvöötmes määrav, aiedniku jaoks parim
Haue rajatakse ladva ja okste õhukese koore alla, nii lamavatele kui kasvavatele puudele. Paarituskojast lähtub kiirjalt mitu emakäiku. Vastsekäigud pikad, asudes tihedasti. Noormardikate küpsussööm on haudekohas koore all ja sinna jäädakse ka talvituma. Põlvkond on üheaastane. Kuusekahjurina on tavaline harilik võraürask (P. chalcographus). Lendlus algab mais ja kestab kesksuveni. Asustab peenemaid kiduraid puid, lisaks h. kuusele ka h. männil, nulgudel ,valgel männil ja lehistel. Väga sagedane on h. võraürask päikesepaistelistel kohtadel asuvate lamapuude võraosas ja okstel. Ühest paarituskojast lähtub 5.....9 kiirjat emakäiku. Noormardikad ilmuvad juba juulis. Küpsussööm ja talvitumine toimuvad haudekohal koores. Põlvkond on üheaastane. Tõrje sarnaneb kuuse-kooreüraski tõrjega, kasutatakse püünispuid, biotõrjet ja õigeid metsamajanduslikke võtteid. Männi-kooreürask (Ips sexdentatus) on 6,2....
annaabi.ee 
