minevikus juhtunu. Vaatluse all 19. sajandi viktoriaanliku ühiskonna abielu. Eesriide avanedes tundub Nora ja Torvaldi abielu plekitu, ideaalsena. Pikkamööda selgub Nora alavääristatud olek. 1. Teose pealkiri , teose žanr. „Nukumaja“ on näidend. See on lugu tahtekindlast naisest Norast, kes pärast 8-aastast abielu taipab, et tema perekonnaõnn on vaid illusioon ning tema ise egoistliku mehe mängukann. Sellest ka teose pealkiri: Nora on elanud nukuna nukumajas. 2. Teose tegevusaeg, sündmuskohad, peategelased Teose tegevusaeg on talv. Põhiliseks sündmuskohaks on Nora ja advokaat Helmeri kodu. Peategelateks advokaat Helmer (Torvald), tema naine Nora, doktor Rank, proua Linde ja juristkonsult Krogstad. 3. Milliseid probleeme teoses käsitletakse? Milline on autori sõnum? Teoses käsitletavateks probleemideks on valetamine ja lähedaste inimeste marionettidena kasutamine. Autori sõnum antud teoses võikski olla
Õuduskirjandus. Algus 19. saj romantismi ajal. Hakati viljelema põnevust ja seikluskirjandust. Eesmärk tekitada lugejas põnevus- ja hirmutunnet. Kujutatakse tavatuid tegevuskohti üksikud lossid, kummitavad majad ja öised surnuaiad. Tegelased väärastunud ja haiglased sarimõrvar, süütaja, vägistaja. Tegevuskohti, olukordi ja tegelaspsühholoogiat kirjeldatakse üksikasjalikult. Montague Rhodes James ,,Kummitused nukumajas" Utoopia. Teostamatu ideaalne ühiskond. ...Ehk olematu koht. Tuleb kreeka keelest tuletatud tehissõnadest: u-ei ja topos-koht. Tuli kasutusele inglise mõtleja ja kirjaniku Thomas More'i teose ,,Utoopia" kaudu, mis kirjeldab olematu Utoopia saare ühiskonda. Teose idee väljendada inimkonna unistust võrdsusel põhinevast õiglasest ühiskonnast. Karl Ristikivi ,,Imede saar" Jonathab Swifti ,,Gulliveri reisid" Teaduslik-fantastiline ehk ulmekirjandus.
saladused ning lõpplahendus on see, et Nora lahkub kodust, jättes lapsed mehele. Naine väsib, ta soovib elada iseseisvat elu, vabaneda perekondlikest kohustustest ja püüelda omaenese identiteedi loomise, oskuste arendamise ja unistuste poole. Samuti leiavad ühise tee Krogstad ning proua Linde. 2.Alateadvuse ja pärilikkusega seotud probleemid Nagu Ibsenile kohane on südmuste sõlmituspunkt minevikus. Tegelaste käitumist juhivad kunagi sõlmitud suhted ja tehtud teod. "Nukumajas" tiirleb pinge võltsitud allkirjaga paberi ümber. Tegelaste saatus ja tulevik on justkui ette määratud mingite kunagi juhtunud asjade kaudu. Siiski ei ole see tunnetamatu ettemääratus, vaid keskkonna sundus, antud näidendis ajas vaesus allkirja võltsima. Tegelased ei saagi nagu ise otsustada, mida teha, nende alateadvus teeb seda nende eest. 3. Pealkirja sümboolika Peategelane Nora on olnud terve oma elu justkui nukk. Elades koos oma isaga, tegi ta
valmis end teiste eest ohverdama. Vastu saavad nad tehtud heateo asemel väljapoole avatud ukse ja kaasa raskest olukorrast väljaaidatu kinganumbri, kuna on teise arvates saatnud korda midagi andestamatut. Loomulikult ei ole seaduse rikkumine õige, kuid inimese elul on rohkem väärtust kui hulgal valesti täidetud paberitel. Noor ema oli oma mehe mängukann. Talle isegi meeldis, sest ta ei osanud teisiti. Nende lapsed olid omakorda naise nukkudeks. Ja nii elati päevast-päeva oma nukumajas soovimata avada silmi mujal toimuva ees. Nora pidi särama oma mehe jaoks olles alati imearmas ja hoolitsetud. Tänapäeval võib iga sammul näha rikkurite käevangus astuvaid nukukesi, kes tantsivad teiste pilli järgi. Suur raha on see, mis paneb neid kaaslast ümmardana. Kallid juveelid, karusnahad, luksusautod ja viimase peal make up on see, mis räägivad enda eest. Raske on mõista, mis toimub nende linnukeste südames. Õnneks ei ole sõnaõiguseta moorid tänavapildis domineerivad
Nora oli siis raha laenamiseks võltsinud vekslil oma sureva isa allkirja. Aastaid on naine võlga maksmiseks lisatööga raha kogunud. Ta peab oma tegu õilsaks ega mõista meest, kes külvab sellest teada saades ta üle alandavate süüdistustega. Eriti valus on Norale aga mehepoolne ,,andestamine". See on teose kulminatsioonihetk, Nora muinasjutuloss variseb kokku. Ta ei taha olla nukumajas mänguasjaks, kelle arvamusest ei hoolita ja ei saa midagi ise otsustada. Nora peab õigeks sellest nukumajast lahkuda. Kui Helmer tuletab talle meelde kohustusi perekonna vastu, ütleb Nora, et tal on ka kohustused iseenda kui inimese ees. Nora jääb siiski koju. Kuid Ibsen ütles seejuures, et oli ,,Nukumaja" kirjutanud just oma esimese lõpu pärast, kus naine jätis oma perekonna ja lahkus.
usaldusväärne. Rank armastab Norat, on temasse alati armunud olnud. Proua Linde on Nora lapsepõlvesõbranna. Ta on väga realistlik ning ennast salgav naisterahvas, kes jättis armsama ning abiellus rikka mehega, sest tema ema ja kaks venda vajasid toetust. 6. Mida said teada nende minevikust? Kas nende käitumine on sulle mõistetav? Nora on naine, kelle areng täiskasvanuks saamiseni jäi pooleli. Ta elas kuni täiskasvanuks saamiseni isa juures nukumajas, kus temaga mängiti ning kutsutigi nukukeseks. Abielludes Nora iseseisvub ning jätab oma mehe, kellega elas kaheksa aastat, ja kolm last maha. Nora on isepäine, elav, lõbus naine. Abielludes, sai ta oma mehe hüpiknukuks, kes armastas seda, et ta oma naist armastab. Ta armastas, et tal on kodus laululinnuke, kes teeb tema jaoks kõike ning on koguaeg rõõmus ja ilus. Nora saigi suureks ning mina tema asemel ei oleks samuti
usaldusväärne. Rank armastab Norat, on temasse alati armunud olnud. Proua Linde on Nora lapsepõlvesõbranna. Ta on väga realistlik ning ennast salgav naisterahvas, kes jättis armsama ning abiellus rikka mehega, sest tema ema ja kaks venda vajasid toetust. 6. Mida said teada nende minevikust? Kas nende käitumine on sulle mõistetav? Nora on naine, kelle areng täiskasvanuks saamiseni jäi pooleli. Ta elas kuni täiskasvanuks saamiseni isa juures nukumajas, kus temaga mängiti ning kutsutigi nukukeseks. Abielludes Nora iseseisvub ning jätab oma mehe, kellega elas kaheksa aastat, ja kolm last maha. Nora on isepäine, elav, lõbus naine. Abielludes, sai ta oma mehe hüpiknukuks, kes armastas seda, et ta oma naist armastab. Ta armastas, et tal on kodus laululinnuke, kes teeb tema jaoks kõike ning on koguaeg rõõmus ja ilus. Nora saigi suureks ning mina tema asemel ei oleks samuti
inimeste vastu. Järgnevad proosavormis kirjutatud näidendid on kaasajateemalised, psühholoogilis-sotsiaalse suunitluseda, neis vaadeldakse inimese ja ühiskonna suhteid, mehe ja naise asendit ühiskonnas, perekonnaküsimusi. Kui satiirilise ja mõnevõrra didaktilise näidendi ,,Ühiskonna toed" sündmustik keskendub ärimeeste, ,,lugupeetud ühiskonnatugede" moraalile, valgustades nende tegevuse hämaraid külgi ja mitmed naistegelase aatus jääb kõrvalteemaks, siis ,,Nukumajas" tõuseb naine juba esiplaanile. Draama ,,Nukumaja" käsitleb abieluteemat. See on teose kulminatsioonihetk, Nora muinasjutuloss variseb kokku. Ta ei taha enam olla nukumajas mänguasjaks, kelle arvamusest ei hoolta ja kes ei saa midagi ise otsustada. Kui ta oli laps, otsutas tema eest isa, nüüd mees. Nora peab õigeks sellest nukumajast lahkuda. Kui Helmer tuletab talle meelde kohustusi perekonna vastu, ütleb Nora,
meestega, filmirollide sooviksite oma lastele tihti elukohta. valikud ja ka paljud ka seda ametit?" Esimene ülesastumine muud sündmused, mis Proua Collins: "Ei teatrilaval oli 9-aastaselt meediakära pälvinud.. soovitaks, sest olles kehastades poissi Naisel on kolm last, näitleja tuleb olla Ibseni ,,Nukumajas". keda ta on üritanud koguaeg heas vormis kui Esimese filmikogemuse võimalikult palju ise isegi sind ei võeta hea sai ta 1951. aastal kasvatada, et mitte sisuga filmidesse. Tekib ,,Leedi Godiva ratsutab kahetseda nendega suur stress, kui sulle jälle". Kokku on Joan
Bernick tunnistab avalikult oma eksimusi. See annab Ibsenile võimaluse edasi anda olulised sõnad, mis kujunevad ka tema järgnevate teoste ideeks: Tõe vaim ja vabaduse vaim need on ühiskonna toed. Järgmine näidend ,,Nukumaja" valmis 1879. aastal, mida võib nimetada Euroopa kaasaja draama sünniaastaks. ,,Nukumaja" on psühholoogilis-sotsiaalne draama, mis käsitleb abielu ja naise seisundit kodanlikus ühiskonnas. Draama tekitas palju pahameelt. ,,Nukumajas" käsitletakse naise õigusetut olukorda kodanlikus ühiskonnas, perekonnas. Noor abielunaine Nora tõstab mässu ühiskonna vastu, kes keeldub talle inimväärikat elu võimaldama. Nora ei taha nukumajas nukuks olla. Näidendi pealkiri on sümboolne, see viitab tõsiste suhete puudumisele inimeste vahel, sellele, et unustatakse kõige olulisem: inimese isiksus ja tema sisemine väärikus. Oma idee tõestuseks valib Ibsen pealtnäha
piimameheks saada. Mari ütleb kõik ära, ootab vaid ühte kosilast, küla seppa, aga see ei tule, sest ei taha sellise lisaga naist. Mari otsustab lapsed kaasa võtta ja linna elama minna. Kui kremer sellest teada saab, tahab mari toetada, aga tahab vastu teeneid marilt. Mari keeldub, heidab vana elu ahelad ja läheb uuele elule vastu. Euroopalik nurk naise iseseisvumisele, suudab enda eest seista, subjekt. Pole vaid meeste mängukann, suudab iseseisvat elu elada. Nii selles kui nukumajas mõlemad ohverdavad end mehe nimel, aga lõpuks lahkuvad. Tuglas ,,Inimese vari" 1. Novellis teatavasti keskendutakse ainult ühele sündmusele. Millisest hetkest saab selles novellis sündmustik alguse? Kui poeg jõuab koju. Kui ema ootamisel on lõpp ja ema hakkab taipama, et poeg pole selline nagu varem oli olnud. 2. Millisel hetkel jõuab kätte sündmuste pingearenduse haripunkt ehk kulminatsioon? poja surm. Haual võõras mees hakkab rääkima. 3
annaabi.ee 
