Greete-Lisette Maasik 11.kl Viirused(Vira; ladina sõnast virus 'mürk') on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Üksikut viiruse isendit nimetatakse virioniks. Viiruste osakesed - virionid - omavad hoolimata oma erinevast päritolust mõningast ehituslikku sarnasust. Enamasti sisaldab virion valkudest koosnevas kestas (nukleokapsiidis) ühe või mitu molekuli nukleiinhapet. Nukleokapsiid võib koosneda ühesugustest valgu molekulidest, või olla üsna keerulise ehitusega. Mõnikord ümbritseb nukleokapsiidi veel peremeesraku rakumembraanist lipiidkest. Mõnede viiruste pinnavalkude või polüsahhariidide ülesandeks on seonduda peremeesraku pinnaretseptoritega . On ka viirusi, mis omavad virionis paljunemiseks või rakku tungimiseks vajalikke ensüüme, isegi ribosoome. Vastavalt päriliku info kandjale
-virales, sugukondade nimed lõpu -viridae, ja perekonnad lõpu -virus. Liikide puhul ei rakendata ladinakeelset binaarset nomenklatuuri (liigi nime, mis koosneb perekonna nimest ja liigiepiteedist), nimedes võib kasutada ka kreeka tähti ja numbreid (nt faag, SV40). Viiruste ehitus Viiruste osakesed - virionid - omavad hoolimata oma erinevast päritolust mõningast ehituslikku sarnasust. Enamasti sisaldab virion valkudest koosnevas kestas (nukleokapsiidis) ühe või mitu molekuli nukleiinhapet. Nukleokapsiid võinb koosneda ühesugustest valgu molekulidest, või olla üsna keerulise ehitusega. Mõnikord ümbritseb nukleokapsiidi veel peremeesraku rakumembraanist lipiidkest. Mõnede viiruste pinnavalkude või polüsahhariidide ülesandeks on seonduda peremeesraku pinnaretseptoritega (vt retseptor- vahendatud endotsütoos). On ka viirusi, mis omavad virionis paljunemiseks või rakku
· Viiruste algne definitsioon oli seotud nende väiksusega (enamasti alla 0,1 m), mistõttu nad olid valgusmikroskoobis nähtamatud ja läbisid väikeste avadega filtreid, mis pidasid kinni ka väikseimaid tuntud baktereid · Sellest tuletati ka nende algne nimetus "filtreeruv mürk" (virus filtrans) · Viirused tuvastati kui "haigusi tekitav toimeaine, mis läbib bakterifiltreid" Viiruste ehitus: · Enamasti sisaldab viirus valkudest koosnevas kestas ehk nukleokapsiidis ühe või mitu molekuli nukleiinhapet (RNA või DNA) · Mõnikord ümbritseb nukleokapsiidi veel peremeesraku rakumembraanist lipiidkest · On ka viirusi, mis omavad paljunemiseks või rakku tungimiseks vajalikke ensüüme ja isegi ribosoome Viiruste elutegevus: · Viiruste elutegevuses on kaks olulist etappi: 1. eluetapp on peremeesrakus, mida ta nakatab 2
virales, sugukondade nimed lõpu -viridae, ja perekonnad lõpu -virus. Liikide puhul ei rakendata ladinakeelset binaarset nomenklatuuri (liigi nime, mis koosneb perekonna nimest ja liigiepiteedist), nimedes võib kasutada ka kreeka tähti ja numbreid (nt faag, SV40). Viiruste ehitus: Viiruste osakesed - virionid - omavad hoolimata oma erinevast päritolust mõningast ehituslikku sarnasust. Enamasti sisaldab virion valkudest koosnevas kestas (nukleokapsiidis) ühe või mitu molekuli nukleiinhapet. Nukleokapsiid võib koosneda ühesugustest valgu molekulidest, või olla üsna keerulise ehitusega. Mõnikord ümbritseb nukleokapsiidi veel peremeesraku rakumembraanist lipiidkest. Mõnede viiruste pinnavalkude või polüsahhariidide ülesandeks on seonduda peremeesraku pinnaretseptoritega (vt retseptor- vahendatud endotsütoos). On ka viirusi, mis omavad virionis paljunemiseks või rakku
Viirused mõmm :) 05/06 Paramüksoviirused Hõlmab morbilliviiruse (leetrid), paramüksoviiruse (paragripp, mumps), pneumoviiruse (RSV ja metapneumoviirus) perekonda. Ühine morfoloogia, valgulised komponendid, võime indutseerida rakk-rakk fusiooni (süntsüütsiumite ja multituumsete hiidrakkude teket). Struktuur ja replikatsioon. Üheahelaline –RNA helikaalses nukleokapsiidis, mida ümbritseb 156…300 nm ümbris. Genoom segmenteerumata. Perekonniti erineb valku kodeerivate regioonide järjekord genoomis. Nukleokapsiidis –RNA koos nukleoproteiiniga, polümeraas-fosfoproteiin (P), ja suur (L) proteiin. L on RNA polümeraas, P võimaldab RNA sünteesi, NP aitab säilitada genoomset struktuuri. Virioni ümbrise sisemuses M-proteiin, millega nukleokapsiid seostub. Ümbrises kaks glükoproteiini – F fusiooniks ja HN (paragripp,
Üksikut viiruse isendit nimetatakse virioniks. Viiruste tekke kohta puudub ühtne seisukoht, ning on tõenäoline, et erinevad viiruste rühmad pole ka ühesuguse päritoluga. Kuna viirused pole ilmselt ühisest "alg-viirusest" põlvnevad olendid, samuti mitte suguluses teiste elusolenditega, on kaheldud viiruste jaoks klassikalise bioloogilise taksonoomia reeglite kasutamise võimalikkuses ja mõttekuses. Enamasti sisaldab virion valkudest koosnevas kestas (nukleokapsiidis) ühe või mitu molekuli nukleiinhapet. Kõik viirused on elusorganismide siseparasiidid. Nad sisenevad peremeesorganismi rakku, või sisestavad sinna oma nukleiinhappe. Eeltuumsed Prokarüoot ehk prokarüont on eeltuumne rakk. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure kui eukarüootidel. Prokarüoodid on jagatud kahte domeeni: bakterid ja arhead.
· Viiruste algne definitsioon oli seotud nende väiksusega (enamasti alla 0,1 m), mistõttu nad olid valgusmikroskoobis nähtamatud ja läbisid väikeste avadega filtreid, mis pidasid kinni ka väikseimaid tuntud baktereid · Sellest tuletati ka nende algne nimetus "filtreeruv mürk" (virus filtrans) · Viirused tuvastati kui "haigusi tekitav toimeaine, mis läbib bakterifiltreid" Viiruste ehitus: · Enamasti sisaldab viirus valkudest koosnevas kestas ehk nukleokapsiidis ühe või mitu molekuli nukleiinhapet (RNA või DNA) · Mõnikord ümbritseb nukleokapsiidi veel peremeesraku rakumembraanist lipiidkest · On ka viirusi, mis omavad paljunemiseks või rakku tungimiseks vajalikke ensüüme ja isegi ribosoome. Viiruste elutegevus: · Viiruste elutegevuses on kaks olulist etappi: 1. eluetapp on peremeesrakus, mida ta nakatab 2
resistentseks. Kombineerituna NRTI-de ja NNRTI-dega areneb resistentsus aeglasemalt. Suukaudselt väikese aktiivsusega, kuid toiduga paraneb. Võetakse suures koguses, kuna seostub hästi plasmavalkudega. Trecovirsen on antisens ravim, koosneb 25 nukleotiidist ja hübridiseerub mRNA-ga, mis on pärit HIV gag-geenist. Seeläbi pärsitakse HIV valgusünteesi, kuid toksilisuse tõttu ei kasutata. Gripiviiruse sisenemine rakku Gripiviiruse nukleokapsiidis on ssRNA ja RNA polümeraas, ning membraanümbrises on kaks viiruse glükoproteiidi neuraminidaas (NA) e sialidaas ja hemaglutiniin (HA). C viirused ei muteeru, B-d muteeruvad aeglaselt ja A-d iga aasta. Viirusel tuleb läbida rakke ümbritsev lima, mis koosneb siaalhapet sisaldavatest glükoproteiinidest ja -lipiididest. NA katalüüsib siaalhappejäägi eemaldamist glükoproteiinidest, mille tulemusena limakiht laguneb j viirus saab epiteelkoeraku pinnale.
2) Duplikatsioon- kromosoomilõik on kahekordistunud. 3) Iversioon- geenide järjestus on muutunud ümberpaiknemise tõttu. 4) Translokatsioon- geenide asukoht on muutund ümberpaiknemise tõttu. Nii võib tekkida näiteks skisofreenia. 33. Viiruste ehitus Viiruste osakesed - virionid (üksik viiruse isend)- omavad hoolimata oma erinevast päritolust mõningast ehituslikku sarnasust. Enamasti sisaldab virion valkudest koosnevas kestas (nukleokapsiidis) ühe või mitu molekuli nukleiinhapet. Nukleokapsiid võib koosneda ühesugustest valgu molekulidest, või olla üsna keerulise ehitusega. Mõnikord ümbritseb nukleokapsiidi veel peremeesraku rakumembraanist lipiidkest. Mõnede viiruste pinnavalkude või polüsahhariidide ülesandeks on seonduda peremeesraku pinnaretseptoritega. On ka viirusi, mis omavad virionis paljunemiseks või rakku tungimiseks vajalikke ensüüme, isegi ribosoome (nt Ebola viirus)
teistest segmentidest. 3.4.3. Geeniekspressioon ja replikatsioon Reoviiruste replikatsiooni protsessist taimes on teada väga vähe, enamus andmeid pärineb putukarakkude (leafhopper) kultuuris toimuvast replikatsioonist. Taimede reoviiruste infektsioon vektorirakkudes on mittetsütopatogeene. Replikatsioon toimub rakkude tsütoplasmas ja replikatsioon skeem on sarnane loomade reoviirustele ja dsRNA genoomsetele bakteriofaagidele: a) nukleokapsiidis asuvalt dsRNA-lt transkribeeritakse mRNAd; b) mRNAdelt sünteesitakse nukleokapsiidi/polümeraase kompleksi valgud, mis moodustavad prokapsiidi; c) 12 (või 10) erinevat mRNAd (vastavalt segmentide arvule) pakitakse prokapsiidi; d) sünteesitakse teine RNA ahel (selleks on olulised segmentide inverteeritud järjestused). Võib järgneda uus transkriptsiooniraund või toimuda virionide lõplik moodustumine. Replikatsioonitsükli iseärasused on tingitud dsRNA genoomist - ühelgi viiruse
annaabi.ee 
