Paljud tava-ja kirjeldused Voodoo veendumuste võib tunduda meile nagu päevakorras ebausk, aga siis, kujutage ette, uskumused kristlus inimestele, kes ei tea sellest midagi. Voodoo on maailma vanim religioon ja see on kindlasti üks neist, mida ka meil sobiks tundma õppida, eriti sellepärast, et meie senine teadmistepagas selles osas pärineb vaid Hollywoodi filmidest. Paljud inimesed peavad voodoo süngete nõidade tegevuseks, kes valmistavad zombisid, torkavad oma vaenlasi kujutavatele nukkudele nõelu kõhtu ja saadavad inimestele kurje needusi. See arvamus on tekkinud eelkõige meil senini liikunud Hollywoodi filmide põhjal, kus voodoo sellisena kujutatakse. Tegelikult aga on voodoo religioon, kus usklikud austavad oma jumalaid ja surnud esivanemaid, tuues neile väikesi ohvreid ning pidades religioosseid pühi, kus tehakse ka mitmesuguseid usuga seotud rituaale. Muidugi eksisteerib selle religiooni raames (nagu kõigis teisteski uskudes) ka nõidus. Tervendatakse
Tüdrukutel aga roosa tapeet, nukud ja riidekapid täis seelikuid ja kleite. Kõik see paneb aluse stereotüüpsele isiksusele ja loodakse arusaam mehest ja naisest kui vastandikest. See kandub edasi tulevikus teistes valdkondades. Läbi mängude süvenduvad stereotüübid. Poistel on tavaks olla liikuvad, mängida palli, olla agressiivsed ning joosta ringi. Tüdrukud sellistest tegevustest tihtipeale tõrjutakse ja nemad mängivad kodu- joodavad nukkudele teed, hoolitsevad nende eest ja pesevad nõusid. See tekitab stereotüübi, kus naine on pigem passiivne ja mees aktiivne. Tulevikus väljendub see kõik lahterdatud ,,naistetöödes" ja vastupidi ,,meestetöödes". Ilmselgelt on positiivne, kui naise-ja mehe kooselus toimubki süsteem, kus mõlematel on tööülesanded jaotatud ja selged. Paraku näitab aeg, et üks ei sobi teisele ja et oleks ka tore, et meessoost isik vahel teeks süüa ja
RETSENSIOON Käisin 3. veebruaril Nukuteatris vaatamas etendust "Ajarefrään". Tegemist oli monoetendusega, mis põhines Nukuteatri näitleja, Helle Laasi elulool. Lava kujundus oli väga tagasihoidlik ja lihtne, koosnedes vaid kõrgetest rippuvatest kardinatest ning ühest kastist, mida vastavalt ajale, kohale ja situatsioonile lavatüki käigus liigutati. Ehkki Helle Laas oli laval üksi, oli ta piisavalt "suur", et täita kogu lava. Lisaks nukkudele kasutati ka helilinti teiste näitlejate häältega, kellega Helle vahepeal dialoogi pidas. Etendus "Ajarefrään" tutvustas vaatajatele üsna detailselt nukunäitleja elu, kus igapäevasteks tegevusteks olid etendused, proovid, väljasõidud ja kohvik. Kohati tüdimust tekitav, kuid samas ikka ja alati uus ja huvitav tänu intriigidele, armastusele, sõprusele ja muule. Lisaks sain aimu nukunäitleja ja nuku vahelisest sidemest. Õige nukunäitleja on võimeline iga nuku elama panema
ÜKSIKMÄNG/ ROLLIMÄNG · Õues mängitakse liikumismängu ,,Hunt, hunt, mis kell on?". Sten kaotab mängu meelega, et ise hunt olla. ÜHISMÄNG/ LIIKUMISMÄNG · 5 last vaatavad lugemiskeskuses raamatuid. Sten näitab kahele lapsele pilte oma raamatust. MITTEMÄNGULINE TEGEVUS · Sten ja tüdrukud mängivad loovmängukeskuses. Sten on köögi osas- keedab suppi. Tüdrukud panevad nukkudele uneriideid selga ning loevad neile juttu. Vahetatakse küll mõned laused, aga Steni ja tüdrukute mängud ei ühti. KÕRVUMÄNG/ ROLLIMÄNG · Sten jalutab rühmas ringi ning jääb teaduskeskuse juurde teisi vaatama. PEALTVAATAJA · Lapsed teevad järgi hommikul lasteaias nähtud etendust. Kõik rühmas olijad saavad mängust osa- on näitlejad, piletörid, pealtvaatajad. Sten on piletör. ÜHISMÄNG/ ROLLIMÄNG · Sten paneb lõvimaski ette, et teisi hirmutama minna
* Elas 70.aastaseks. * Ta oli kuulus romaanikirjanik, näitekirjanik ja luuletaja. Kuid teda tuntakse eelkõige muinasjuttude järgi. PEREKOND *H.C.Andersen sündis lihtsas peres ja oli ainus laps. *Isa – Hans, kingsepp. Isa oli küll madala haridusega, kuid talle meeldis palju lugeda. *Ema - Anne Marie, pesunaine. LAPSEPÕLV * Hansu kütkestas fantaasiamaailm. Ta tundis kirglikku huvi nukuteatri, kirjanduse, laulu ja tantsu vastu. Ta ehitas endale väikese nututeatri, õmbles nukkudele ise riided ning lisaks luges ta läbi kõik näidendid, mida ta suutis laenata. Ta teadis peast nt Shakespeare näidendeid ning neid etendas oma puust nukkudega. Hans Christian Andersen unistas palju. Tal oli erakordne eneseusk, mis andis talle väga suure võimu. Ta tahtis olla kuulus, ta tahtis olla staar. ÕPINGUD JA TÖÖ * Kui Hans oli 11-aastane suri tema isa. Teda pidi hakkama endale ise elatist teenima. Ta oli õpipoiss kangru ja rätsepa juures ning sigaretivabrikus.
Viimased kaks aastakümmet on Nicole Farhi olnud üks juhtivamaid UK disainereid. Tema unikaalne segu kergusest, funktsionaalsest kohandamisest kooskõlas luksusega ning ihaldusväärsed riideesemed ja aksessuaarid on loonud lojaalsed järgijad UKs, USAs ja Jaapanis, kasvades aina rohkem ka mujal maailmas. Nicole Farhi sündis 25. juulil 1946 aastal. Tema vanemad on pärit Türgist, ta kasvatati üles Iznik'i linnas, kus ta ema endiselt veel elab. 12 aastaselt konstrueeris ta garderoobe enda nukkudele - suusatamiseks, tantsimiseks või õhtustamiseks. 15 aastasel hakkas ta käima spetsiaalses kunstiklassis, et arendada enda loovat poolt. Farhi karjäär algas Pariisis, kuhu ta kolis 1965ndal aastal kui oli 18 aastane, et õppida moejoonistust Studio Bercot'is. Pariisis töötas ta vabakutselise disainerina. Ta illustreeris Pierre D'Alby, Bianchini-Férier, Elle ja Marie-Claire haute couture kollektsioone. Mõned aastad hiljem töötas ta ka Itaalias.
Huvitav on leida meisterdamiseks vahendeid meid ümbritsevast loodusest ja kasutada ära erinevaid jääkmaterjale, andes fantaasia abil neile uue elu. Meisterdamine on nii mäng, looming, matkimine kui ka katsetamine. Lastele on käelises tegevuses kõige lähedasem paberist meisterdamine. Kunstikeskuses võivad lapsed näiteks pabernukke ise teha, see arendab kujutlusvõimet ja loomingurõõmu. Nukud annavad lastele jõudu. Nukkudele saavad lapsed rääkida oma tunnetest, hirmudest, rõõmudest, lootustest, kogemustest ja ideedest. See on kasulik kõigi laste vaimsele tervisele. Tegevusi planeerides mõtlen ma alati sellele, kuidas on võimalik lastele läbi muusika edasi anda teadmisi: koduloomadest, aastaaegadest, kultuuri- ja muusikasündmustest ning kasutada rahvakalendri tähtpäevi, mille tähistamine lastele mõistetaval viisil aitab süvendada rahvustunnet, Muusika ja laps neid kahte saab
Ning seda taas mitte ainult kükke või hüppeid sooritades, ent samal ajal sügavalt mõeldes strateegiale, millega mäng lõpuks võita. Samamoodi aitab selline mäng sotsiaalseid oskusi upitada, kuna mäng käib ühes teiste inimestega paaris või suisa võistkonniti. Lapse loovus saab minu meelest areneda just nii laiaks, kui palju infot ja võimalusi talle pakkuda. Siinkohal kaldun taas arvama, et kui „vanasti“ tähendas lapse jaoks mäng oma nukkudele tegevusstsenaariumi väljamõtlemisega, siis internet pakub selle kõrval sootuks suuremaid väljundeid oma silmaringi, loovuse ja maailmast mõistmise osas. Jah, olen nõus, et arvutite kõrval võiks säilida ka teatud osas siiski traditsiooniline mäng, mis ei ahelda last juhtmega monitori ja arvutihiire külge, kuid lapse maailmavaate kitsenemise ja fantaasia vähenemisega kindlasti nõus ei ole. Usun pigem, et kindlasti on äärmuslikke näiteid, kus
Selline tegevus pole talle muidugi lubatud. Sellega tuleb ka siin sisse turvalisest kodust lahkumise motiiv, mis sümboliseerib laste iseseisvumisotsinguid. Konflikti tüübiks tuleks pidada inimese konflikti talle ühiskonnas pealesurutud rolliga. See teema jääb aga edasise arenduseta, ning edasi jätkub lugu hoopis sellest, et asjadekultuses jäävad tõelised tunded kängu. Printsess pole kunagi suutnud oma arvukatele Barbie-nukkudele nimesid panna, mida külalapsed teha lubavad, andes üheks ööpäevaks vastu oma pulstis kaltsunuku Juta. Printsess õmbleb koledale nukule selga ilusad riided ja teeb ta muidu ilusaks, mille peale nukk temaga rääkima hakkab. Printsessiga pole tema Barbie-nukud kunagi kõnelenud. Täiskasvanu võib sellest teemaarendusest leida küll totaalse muutumise motiivi, mida ekspluateeritakse pigem naisteajakirjades ja tõsieluseriaalides
ka ahistavaid ja raskeid olukordi ja tundeid. Ta käsitleb mängides ka arenguga kaasnevaid kriise ja ette tulnud raskeid kogemusi, nagu mahajätmist, haigusi ja õnnetusi. Laps saab mängida sama mängu või kuulata sama juttu üha uuesti ja uuesti, kuni ta on tulnud selle asjaga toime. Mängu ja muinasjuttude kaudu saab ta siirata oma tundeid väljapoole, asjadesse, nukkudele, muinasjutuolenditele, teistele inimestele jne. Siis ei tundu nad nii hirmutavate ja keelatutena. Laps saab omal viisil nad läbi töötada, uurida ja mõista neid tundeid. Mängudes toob laps esile oma isiksuse eri tasemed, ka alateadliku poole. Mäng ei ole seotud reaalsusega. Seal on kõik võimalik. Laps saab mängu kaudu läbi elada unistusi, soove ja regressiivseid mõtteid
annaabi.ee 
