New Delhi. The symbols of India: to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level The National Flag The National Animal "Tiger" The National Fruit" Mango" The National Flower "Lotus" (Nelumbo nucifera) The National Bird"Peacock" The National Tree" Banyan" The National Sport"hockey" The National Emblem The National Song'Vand Mtaram" National Anthem of India " Jana Gana Mana" Bollywood: Bollywood made films in India and films is have Hindi languages. Bollywood is biggest producer of films in India. Bollywood make action,comedy, and love films.
Dracaena draco draakonipuu Phoenix reclinata tara-datlipalm Phoenix canariensis kanaari datlipalm Phoenix sylvestris mets-datlipalm Phoenix roebelenii laose datlipalm Trachycarpus karuspalm Phoenix teaphrastiiv kreeka datlipalm Brahea edulis söödav brahheapalm Latania verschaffelti kollane laatanpalm Oryza sativa harilik riis Cocos nucifera kookospalm Troopika kasvuhoone: Ananas comosus harilik ananass Saccharum officinarum suhkruroog Citrus reticulata harilik mandariinipuu Coffea canephora kohvipuu Kaktuste maja: Aloaceae aloe Agavaceae Agave agaav
Veel erinevaid loomi: Amuuri tiiger (Panthera tigris altaica) Hiina alligaator (Alligator sinensis) Kaksküürkaamel (Camelus bactrianus) Hiina faasan (Phasianus colchicus) Loomade liigirikkus on väga suur, veel suurem on aga taimede liigirikkus, mis kasvavad Hiinas väga erinevate kliimadega aladel, mistahes maastikel. Erinevaid taimi: Bambus (Bambuseae) Ploomiõied (genus Prunus) Lootos (Nelumbo nucifera) Orhidee (Orchidaceae) Palju Hiina eluslooduse liike leidub ka mujal maailmas, kuid on ka suur arv liike, mis on ainult Hiinale iseloomulikud. Ülaltoodud näidetest on Eestis nii orhideesid kui ka amuuri tiigreid, hiina alligaatoreid (loomad on esinadtud Tallinna loomaaias). Punane panda (Ailurus fulgens) Punane panda elab mägistes metsades, ta on suhteliselt väike, tal on kohev saba ja taaruv kõnnak
Kookospalm e. Cocos nucifera Riik:Taimed Hõimkond: Õistaimed Klass: Üheidulehelised Selts: Palmilaadsed Sugukond: Palmilised Perekond: Kookospalm Liik: Harilik kookospalm Harilik kookospalm on palmilaadsete sugukonna kookospalmi perekonna ainus liik. Kookospalmi viljaks on kookospähkel. Soojade maade parkides tuntakse kookospalmi ilupuuna. Kodumaaks arvatakse olevat Vaikse ookeani keskosas asuvadPolüneesia saared. Ta on väga soojanõudlik taim
KOOKOSPÄHKEL Kookospähkel on kookospalmi (Cocos nucifera) vili. Botaanilises mõttes ei ole tegu mitte pähkliga, vaid luuviljaga. Kookospähkli kesta kutsutakse kookoseks.Pärast kookospähklite koristamist raiutakse luuvilja pealt kiudkiht ära. Paljastunud luukest meenutab tõesti pähklit ja et eurooplased on näinud tavaliselt just sellist puhastatud luuvilja, siis ongi nad hakanud seda kookospähkliks nimetama. Kookospähklid lüüakse pooleks ja pannakse päikese kätte kuivama
Vitis amurensis amuuri viinapuu Petroselinum crispum aedpetersell Lathyrus vicia sepium aedhiire-hernes Laurus azorica assoori looberipuu Foeniculum vulgare harilik apteegitill Lathyrus clymenum kahevärviline seaherne Laurus nobilis harilik loorberipuu Sees: Palmihoone: Trachycarpus karuspalm Phoenix teaphrastiiv kreeka datlipalm Phoenix reclinata tara-datlipalm Phoenix canariensis kanaari datlipalm Cocos nucifera harilik kookuspalm Ficus carica harilik viigipuu Phoenix dactylifera harilik datlipalm Oryza sativa harilik riis Chamaeropis humilis kääbuspalm Troopikakasvuhoone: Saccharum officinarum suhkruroog Ananas comosus harilik ananass Mandariinipuu -Citrus reticulata
Põhilise pistaatsiapähkli toodangu annavad Itaalia, Hispaania ja Kreeka.Pistaatsiapähkel sisaldab rohkelt valku ja kroomi, samuti eeterlikke õlisid.Pistaatsiapähkleid süüakse niisama maiusena, küpsetatult või kasutatakse kondiitritoodete valmistamisel. Neid ka röstitakse ja seejärel soolatakse. Samuti pressitakse neist pistaatsiaõli, mis leiab kasutust farmaatsia- ja parfümeeriatööstustes. KOOKOSPÄHKEL Kookospähkel on kookospalmi (Cocos nucifera) vili. Botaanilises mõttes ei ole tegu mitte pähkliga, vaid luuviljaga. Kookospähkli kesta kutsutakse kookoseks.Pärast kookospähklite koristamist raiutakse luuvilja pealt kiudkiht ära. Paljastunud luukest meenutab tõesti pähklit ja et eurooplased on näinud tavaliselt just sellist puhastatud luuvilja, siis ongi nad hakanud seda kookospähkliks nimetama. Kookospähklid lüüakse pooleks ja pannakse päikese kätte kuivama. Mõne aja pärast tõmbub kõvaks kuivanud toitekude luukesta
· Lathyrus undulatus Boiss laineline seahernes · Lathyrus nusolia oras-seahernes · Lathyrus clymenum kahevärviline seahernes · Petroselinum crispum aedpetersell · Malus domestica Borkh - aed-õunapuu · Laurus nobilis harilik loorberipuu · Lathyrus vicia sepium aedhiire-hernes · Lathyrus pisum sativum söögihernes · Laurus azorica assoori looberipuu Põllumajanduslikudtaimed sees: · Cocos nucifera harilik kookospalm · Phoenix sylvestris mets-datlipalm · Phoenix roebelenii laose datlipalm · Brahea edulis söödav brahheapalm · Phoenix dactylifera harilik datlipalm · Dracaena draco draakonipuu · Oryza sativa harilik riis · Latania verschaffelti kollane laatanpalm · Ficus carica harilik viigipuu · Phoenix teaphrastiiv kreeka datlipalm · Brachychiton discolor mitmevärviline pudelpuu
B rühma vitamiinidest sisaldavad sarapuupähklid tiamiini (B1). Sarapuupähkleid süüakse maiustusena ning kasutatakse laialdaselt kondiitriäris, näiteks kompvekkide, halvaa, pralinee ja sarapuupähklivõi valmistamiseks. Tavaliselt müüakse sarapuupähkleid, millelt on kõva koor juba eemaldatud. Küll katab pähklit veel tumepruun mõrkja maitsega kile. KOOKOSPÄHKEL Kookospähkel on kookospalmi (Cocos nucifera) vili. Botaanilises mõttes ei ole tegu mitte pähkliga, vaid luuviljaga. Kookospähkli kesta kutsutakse kookoseks. Pärast kookospähklite koristamist raiutakse luuvilja pealt kiudkiht ära. Paljastunud luukest meenutab tõesti pähklit ja et eurooplased on näinud tavaliselt just sellist puhastatud luuvilja, siis ongi
Samuti sisaldab B-rühma vitamiine ja E-vitamiini.B rühma vitamiinidest sisaldavad sarapuupähklid tiamiini (B1). Sarapuupähkleid süüakse maiustusena ning kasutatakse laialdaselt kondiitriäris, näiteks kompvekkide, halvaa, pralinee ja sarapuupähklivõi valmistamiseks. Tavaliselt müüakse sarapuupähkleid, millelt on kõva koor juba eemaldatud. Küll katab pähklit veel tumepruun mõrkja maitsega kile. Kookospähkel Kookospähkel on kookospalmi (Cocos nucifera) vili. Botaanilises mõttes ei ole tegu mitte pähkliga, vaid luuviljaga. Kookospähkli kesta kutsutakse kookoseks. Pärast kookospähklite koristamist raiutakse luuvilja pealt kiudkiht ära. Paljastunud luukest meenutab tõesti pähklit ja et eurooplased on näinud tavaliselt just sellist puhastatud luuvilja, siis ongi nad hakanud seda kookospähkliks nimetama. Kookospähklid lüüakse pooleks ja pannakse päikese kätte kuivama.
Söödavaid kastaneid kasutatakse 4 magustoitudes: kompvekkides, jogurtites, jäätistes, võietes jm. Eraldi magustoiduna müüakse suhkrustatud kastanilaaste. Kastan oma mitmekülgsuses kõlbab nii soolaste kui ka magusate roogade koostisse. 5 Kookospähkel Kookospähkel on kookospalmi (Cocos nucifera) vili. Botaanilises mõttes ei ole tegu mitte pähkliga, vaid luuviljaga. Kookospähkli kesta kutsutakse kookoseks. Pärast kookospähklite koristamist raiutakse luuvilja pealt kiudkiht ära. Paljastunud luukest meenutab tõesti pähklit ja et eurooplased on näinud tavaliselt just sellist puhastatud luuvilja, siis ongi nad hakanud seda kookospähkliks nimetama. Kookospähklid lüüakse pooleks ja pannakse päikese kätte kuivama
Lathyrus vicia sepium – aedhiire-hernes Achillea millefolium – harilik raudrohi Lathyrus pisum sativum – söögihernes Physalis alkekengi – harilik füüsalis Laurus azorica – assoori looberipuu Phyllostachys aureosulcata – triibuline lehistähikbambus Põllumajanduslikud taimed siseruumides: Cocos nucifera – harilik kookospalm Brachychiton discolor – mitmevärviline Phoenix sylvestris – mets-datlipalm pudelpuu Phoenix roebelenii – laose datlipalm Phoenix reclinata – tara-datlipalm Brahea edulis – söödav brahheapalm Chamaeropis humilis – kääbuspalm Phoenix dactylifera – harilik datlipalm Sabal – saabalpalm Dracaena draco – draakonipuu Trachycarpus – karuspalm
kaarroodsed sõrmjad või sulgjad liitlehed Õied: hüpogüünsed, arvukalt suurtedes liitõisikutes Õiekate: kolmetine, tavaliselt diferentseerunud 3 välimiseks tuppleheks ja 3 sisemiseks kroonleheks Õiekroon: aktinomorfne, peaaegu märkamatu, lahk- või liitlehine Tolmukad: 3+3; Viljalehed: 3; Sigimik: apokarpne või sünkarpne Vili: luuviljad või erinevat tüüpi marjad o Cocos nucifera Kookospalm Õisik - isasõied + emasõied o Elaeis guineensis ginea õlipalm o Datlipalm - Phoenix dactylifera Õisikus kuni 50 kg vilju Üheseemneline mari dattel Suhkrurikad ja tärkliserikad o Areca catechu areeka- ehk beetlipalm Beetlipähklid sisaldavad alkaloid arekoliini - tugeva stimulaatori
annaabi.ee 
