Seedeelundkonda kuuluvad suus, neel, sgitoru, magu, soolestik, hambad, keel, sljenrmed, maks khunre. Erituselundite abil vabaneb inimene mittevajalikest ja kahjulikest ainetest. Erituselundkonda kuuluvad neerud, kusejuhad ja kusepis. Munandites tekivad seemnerakud, munasarjas munarakud. Viljastumine on munaraku ja seemneraku hinemine. Loode areneb emakas. Munasarjad, munajuhad, emakas, tupp, munandid, seemnejuhad ning suguti kuuluvad suguelundkonda. Nrvissteemi osad on peaaju ja seljaaju. Peeaju paikneb hsti kaitstult koljus, seljaaju aga selgrookanalis. Nii peaajust kui ka seljaajust vljuvad nrvid. Need ulatuvad kikidesse kehaosadesse ja elunditesse. Nrvissteemi abil reageerib inimene kigele, mis teda mbritseb. Hormoonid mjutavad vere kaudu erinevate elundite td. Organismi terviklikkus on elundite ja elundkondade sobivus ning koost. Rakud: Kik elusolendid koosnevad rakkudest. Inimese kehas on niteks miljoneid rakke
erinevate elundkondade normaalne talitlus, vaid ka nende toimimise omavaheline kooskla. Tabel 1. Elundkonnad ehk organssteemid Elundkond Peamised elundid Peamised funktsioonid Kattessteem Nahk, juuksed, kned, higinrmed Mehaaniline kaitse, D-vitamiini eellaste sntees, eritus, termoregulatsioon Nrvissteem Pea- ja seljaaju, nrvid, ganglionid, retseptorid Peamine regulatoorne ssteem, kontrollib kiki fsioloogilisi ja intellektuaalseid funktsioone Endokriinssteem Endokriinnrmed Nrvissteemi krval teine oluline regulatoorne ssteem: ainevahetus, sigimine jms Skeletissteem Luud, khred, sidemed Mehaaniline kaitse, toestus, liikumine, vereloome, mineraalainete ladu Lihasssteem Lihased, klused Liikumine, kehaasend, termoregulatsioon Hingamisssteem Kopsud, hingamisteed Gaaside vahetus vere ja vliskeskkonna vahel, pH regulatsioon Sdame-vereringe ssteem Sda, veresooned, veri Toitainete, laguproduktide, gaaside ja hormoonide transport kehas, kaitsefunktsioon, termoregulatsioon Lmfi ssteem
kossteem koloogia eluta keskkond + elusloodus(muld hk kivi + kalad) Bioom biogeograafia suuremtmeline htlaseilmeline maa(tundra) Biosfr biosfripetus maasfriline kest, kus eksisteerib elu Bioloogia- teadus, uurib elu kiki ilminguid Humoraalne regulatsioon- organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahendusel Loodusseadus teaduslike faktide ldistus, mis vimaldab selgitada mitmeid loodusnhtusi(nende psiv korduvus) Neuraalne regulatsioon nrvissteemi vahendusel toimuv loomorganismi talitluste regulatsioon Prilikkus- eluslooduse ldine seadusprasus, mille kohaselt jrglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega Teaduslik fakt- teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine Teaduslik hpotees- probleemi eeldatav vastus Teaduslik meetod- probleemide lahendamise tee Teaduslik probleem- ksimus, millele vastus hetkel puudub Teooria- faktide ja seadusprasuste ldistus Elule iseloomulikud tunnused: 1
vesiniksidemeid, veega ei mrgu ja vees ei lahustu, nimetatakse hdroboobseteks ehk vett trjuvateks aineteks, nt.li. Hdrofiilseteks ehk vee-lembesteks nimetatakse selliseid aineid, millel esineb vastastikmju veega, esineb vime moodustada vesiniksidemeid, nad on vees mrguvad ja vees lahustuvad. Alkaanid lahustuvad hsti mittepolaarsetes lahustites (teised ssivesinikud vi nende segud). lkaanide aurud ja gaasilised alkaanid on kergesti sttivad, plahvatusohtlikud ja narkootilise toimega,kahjustades nrvissteemi ja mjudes suurtes kogustes isegi surmavalt. Nahaga kokkupuutes mjuvad alkaanid rritavalt ja loomadele tekitavad karvkatte kahjustusi. 4.) Miks on alkaanid keemilistelt omadustelt suhteliselt passiivsed ained ja mida tuleb teha, et nende keemilist aktiivsust tsta? Alkaanid on keemiliselt kige passiivsemad orgaanilised ained, kuna nende molekulides asuvad ksiksidemed on tugevad ja psivad. Alkaanid on toatemperatuuril psivad isegi tugevate oksdeerijate ja kontsentreeritud hapete ja leeliste suhtes
hendite N ATP koostises. Vvel- leidub osades aminohapetes ja vitamiinides. ***MIKROELEMENDID: naatrium na kaalium k- kaalium peamiselt rakusisene ja naatrium rakuvline element. osalevad nrviimpulsi moodustumises, veebilansi hoidmises, veres, raku tstoplasmas, transpordiprotsessid. kaltsium ca- luu ja khrkoe koostises, vere hbimine, lihastes, reguleerib vee hulka organismis. magneesium mg- kloroflli, luude, rakukesta koostises, nrvissteemi talitluseks. kloor cl- nrviimpulsside teke ja levik, mao soolhappe snteesiks. raud fe- seob O2 hemoglobiini koostises, raudphend heem annab verele punase vrvuse. jood I- vajalik kilpnrme hormoonide nt troksiini snteesiks. joodi puudusel kujuneb vlja kilpnrme haigus- struuma. *org ainetest on kige rohkem valke. *lipiidid ja sahhariidid on energiaallikateks. *nukleeinhapped dna ja rna. *kikide org ainete koostises on esindatud c, h, o. ***VEE OMADUSED: 1
PROTROMIINI TEKET KGIVILJA ROHELISED LEHED, SNTEESIVAD SOOLETRAKTI MIKROOBID VERE HBIMINE AEGLUSTUB. 40. MILLIST VIT. ON VIMALIK SNTEESIDA ORGANISMIS, MILLISTEL TINGIMUSTEL? D-vitamiini on vimalik inimeses ise snteesida, UV-kiirguse toimel. 41. THTSAMAD MINERAALAINED ORGANISMIS, NENDE L, SAAMISE ALLIKAD: AINE PEAMISED LESANDED KUS LEIDUB DEFITSIIDI SMPTOMIDCakaltsium Luude ja hammaste koostises, osaleb nrvissteemi reaktsioonides, sisaldub fermentides Piim, piimasaadused, juurvili, rohelised lehed TetaaniaP FOSFOR Luude ja hammaste koostises, osaleb energiavahetuses Piim, piimasaadused, liha, krrelised Luude nrgenemineMgMAGNEESIUM Luude koostises, osaleb nrvissteemi reaktsioonides, sisaldub fermentides Viljapead, liha, piim Neuroos, iiveldusNaNAATRIUM Osmootse rhu ja vee ainevahetuse regulatsioon, lihaskontraktsioon Keedusool Nrkus, apaatia,
torus). Neljanda harjutuse sooritamist alustage siis, kui hingamine on muutunud tiesti htlaseks. 4. PIKESETERVITUS Pikesetervitus on hingamisega snkroniseeritud joogaasenditest koosnev sari, mis annab energiat algavaks vi jtkuvaks pevaks. Pikesetervitus parandab keha ja liigeste painduvust, ergutab vereringet ning tstab kehatemperatuuri. Lisaks treenib see asendisari kohalolekut, mille tulemusena meel ja keha rahunevad ning hinevad tervikuks. Meele tasandil tehtavad harjutused mjuvad keha ja nrvissteemi vaigistavalt. Kik meie keha pinged saavad alguse meelest ja pingete teadvustamine on esimene samm nendest vabanemise poole. Pool-pikesetervitus, kus asendeid on vhem, sobib eelkige algajatele. Pool-pikesetervitus Me asend. Seisa sirgelt, jalad koos. Suru lad taha alla. Vaade ninaotsale. Me asend soodustab rahu, paigalpsimist ja teadlikkust keha keskpunktist. Asend petab seisma kindlalt, ilma vaimse vi fsilise kikumiseta. Sisse hingates vii ked krvalt les. Hoia lad all. Vaade pialdele.
reguleerivad organismi kasvu ja ainevahetust ning tugevdab haigustele vastupanu Vitamiinidega ledoseerimist pole karta A-vitamiin loomne ja tekib taimsest toidust B- vitamiin immuunsusteemi kontrolliv C- vitamiin ainevahetust kontrolliv D-vitamiin luustikku kontrolliv E-Vitamiin - reprodutseerimist kontrolliv MINERAALAINED Na- ainevahetuse regulaator Ca- luustiku tugevdaja K- Sdameregulaator P- luustikutugevdaja, energiavahetuses Fe- vere koostiselement S-valkude ja kudede ehituseks Mg- nrvissteemi regulaator J- kilpnrmetegevuse regulaator lejnud elemendid on mikroelemendid
• Sensoorne- 11 12 • Interneuron- Närvirakud, mis pole ei aferentsed ega eferentsed, vaid viivad informatsiooni ühest neuronist teise. • Ohuolukorras liigub info esmalt läbi Limbilise süsteemi- mandelkeha e amügdala, hüpotalamuse ja hipokampuse. Närvirakk Pilt pärineb: http://www.slideshare.net/biodigi/15nrvisstee-nrvissteemi-ehitus-ja- talitus-33126619 12 13 Dendriidid: On rakukeha suhtes aferentsed närvikiud, neid pidi liigub erutus rakukeha suunas. Ehk nii-öelda neuroni harunenud osad, mis võtavad vastu impulsse ja juhivad need rakukeha poole. Rakukeha: Neuroni osa, mis sisaldab raku elus püsimiseks ja funktsioneerimiseks vajalikku metaboolset masinavärki.
annaabi.ee 
