rannikul. USA üritas pidada võitlust Castro reziimiga, aga ebaõnnestus. Sellest sai innustust Hrustsov, kes paigaldas tuumaraketid Kuubale suunaga USA poole. Õnneks lahenes olukord rahumeelselt ja tuumasõda suudeti ära hoida. Olukord ei olnud pingeline mitte ainult rahvusvahelisel areenil, vaid ka sotsialismileeri siseselt. 1968. aastal toimusid Tsehhoslovakkias sündmused, mis mõjutasid kogu sotsialismileeri. Kompartei esimese sekretäri Antonin Novotnyga ei oldud rahul ja ta sunniti tagasi astuma. Uueks juhiks sai Alexander Dubcek, kes liikus palju vabama sotsialismi poole. Nõukogude Liit leidis, et see võib käivitada ahelreaktsiooni teistes riikides ja otsustas sekkuda. Praha tänavatele toodi tankid. Lõpptulemusena Dubcek kukutati ja võimule pandi Kremli-meelne Gustav Husak. Kogu toimunud sündmust nimetatakse Praha kevadeks. 1970. aastail hakkas vastasseis nõrgenema . Lääneriigid läksid oma arenguga
Nagu ka karikatuurilt näha, siis Vietnami sõda oli kui lihamasin. Mõistuse kaotanud ameeriklased tapsid lõpuks nii lapsi, naisi kui ka vanureid. Ainuüksi tsiviilisikuid hukkus üle 4 miljoni. 1968 Karikatuurilt võib näha, kuidas kaks nõukogude jahimeest peavad jahti Tšehhoslovakkia partei juhile ja tema liitlastele ehk jänestele. Tšehhoslovakkias oli tekkinud rahulolematus riigi presidendi A. Novotnyga. Parteid asus juhtima Dubcek, kes kuulutas välja uue kursi ehk inimnäolise sotsialismi. NSV Liidu juhtkond ei saanud kudiagi lubada, et tema võimualal asub piirkond, kus igaüks võib mõelda ja öelda, mida tahab. Niisiis otsustati tšehhoslovakkide eksperiment jõuga lõpetada. Sõjaväe saatis teele Brežnev, kuulutated, et NSV Liidul on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal ning et NSV Liit kavatseb teha seda ka tulevikus. Sellest tekkis Brežnevi doktriin
elutingimustega Vastuhakkajate poolt üle võetud asutusedvallutati tagasi. Kokku hukkus tuhatkond inimest RAHA KEVAD P Selles nähti ohtu Nõukogude Liidu Inimeste rahulolematus kompartei juhi püsivusele (revolutsiooniline idee). Antonin Novotnyga tõi kaasa uue partei NSVL tuli (Breznevi doktriin) ja surus juhtkonna, mille eesotsas oli Alexander selle jõuga maha ning juhtkond Dubcek. Tsehhoslovakkia uus juhtkond asendati uuega. hakkas inimestele lubama suuremaid õigusi(mingil määral turumajandus, kaotati tsensuur ja ideoloogiline järelvalve. UNGARI ÜLESTÕUS Kokkulepe NSVL vägede
USAS oli üldine poliitilise aktiivsuse tõus. Tekkis palju liikumisi: neeger-, geiliikumised. · Nixoni doktriin- arendada häid suhteid teistsuguse ideoloogiaga riikidega (kommunismiriikidega). 1972- algab vietnamiseerimine- USA sõduris Vietnamist välja. Praha kriis · 1968 a. · Osalejad: Tsehhoslovakkia, NKL+teised sotsialistlikud riigid va Rumeenia. · Põhjused: Rahulolematus kompartei esimese sekretäri ja ühtlase presidendi Novotnyga. Uus juht Dubcek ei meeldinud NKLile, kuna ta lisas kommunismi alustaladele mõned turumajanduse elemendid. · Sündmused: Breznevi doktriin- NKL otsustas Tsehhoslovakkias toimunu lõpetada jõuga. Brznev ütles, et NKLil on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal. Tankid ja sõjavägi tungis Prahhasse. NKL võitis. · Tagajärjed: Ungari uus valitsus, eesotsas Husak, lämmatati eelnev vabadus. Saadi teada et kommunism ei muutu kunagi mõistlikumaks
üleandmist lõunavietnamlastele), sellega paralleelselt rahuläbirääkimisi. 1973 a sõlmiti Pariisi rahuleping, mille alusel pidi sõjategevus lõppema ja ameeriklased lahkuma. Kodusõda kestis aga edasi. L-V sai lüüa, kehtestati jäik kommunistlik reziim. 1976 a ühendati V 2 osa. Praha kevad Tsehhoslovakkias oli tekkinud rahva hulgas rahulolematus partei esimese sekretäri ja ühtlasi riigi presidendi A. Novotnyga. Novotny sunnitigi tagasi astuma ja partei uus juhtkond, mille eesotsas seisis A. Dubcek, kuulutas välja uue kursi, nn inimnäolise sotsialismi rajamise. Sotsialismi alustalad pidid paika jääma, kuid neile lisati mõned turumajanduse elemendid, nt väikeettevõtlus, kaotati tsensuur ja ideoloogiline järelevalve. Ülestõusu ei toimunud. Kõik vastas 1960 aastate vägivallatule ja optimistlikule vaimsusele
Ameeriklased said sellest teada ning teavitasid sellest kogu maailma ning kuulutasid välja kontrolljoone merel. Kennedy nõudis raketibaaside likvideerimist ning kui seda ei täideta, siis USA ründab ning lõpuks andis Moskva järele. NSVL tunnustas kontrolljoont ning likvideeris raketibaasid, vastutasuks lubas USA, et nad ei ründa Kuubat. Castro reziim jäi siiski püsima. Praha kevad - 1968.aastal Tsehhoslovakkias olid rahulolematused presidendi Antonin Novotnyga. Novotny sunnitigi tagasi astuma, partei uus juhtkond, mille eesotsas seisis Alexander Dubeck, kuulutas välja uue kursi, nn inimnäolise sotsialismi rajamise paika Dubecki reformikava sisendas lootust,. Sotsialismi alustalad jäid, lisati aga näiteks väikeettevõtlus, kaotati tsensuur ning ideoloogiline järelevalve. Moskva otsustas aga Tsehhoslovakkia eksperimendid jõuga lõpetada. NSV Liidule ei meeldinud see, et tema võimualal asub
ennustanud, tulid kommunistid nüüd võimule ka Laoses ja Kambodžas, kusjuures viimases tõi see kaasa diktaator Pol Pothi koletu genotsiidi omaenda rahva vastu. Praha kevad, Brežnevi diktriin Põhimõttelise tähtsusega olid 1968. aastal Tšehhoslovakkias toimunud sündmused, mille mõju avaldus aastakümneid kogu sotsialismileeris. Tšehhoslovakkias oli nii rahva hulgas kui ka komparteis tekkinud tõsine rahulolematus partei esimese sekretäri ja ühtlasi riigi presidendi Antonin Novotnyga. Novotny sunnitigi tagasi astuma ja partei uus juhtkond, mille eesotsas seisis Alexander Dubćek, kuulutas välja uue kursi, nn inimnäolise sotsialismi rajamise. See tähendas, et sotsialismi alustalad (eeskätt riigi otsustab sõna majanduselu korraldamisel ja kompartei juhtiv roll) pidid paika jääma, kuid neile lisati mõned turumajanduse elemendid, näiteks väikeettevõtlus ning mis eriti oluline, kaotati tsensuur ja ideoloogiline järelevalve. Mingit ülestõusu ei