Notariaaltoimingud – arvestus 2017 1. Notari tegevus pärimismenetluses Kui notarile on esitatud pärimismenetluse algatamiseks avaldus teeb ta koheselt pärimisregistrisse selle kohta kande. Lisaks pärimisregistri kandele avaldab notar teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Igaühel on võimalik tutvuda teadaannete lehel avaldatud teadetega aadressil http://www.ametlikudteadaanded.ee/. Notar saadab teated ka teistele võimalikele pärijatele, kelle andmed on talle esitatud, et nad saaksid otsustada, kas nad soovivad pärida või soovivad pärandist loobuda. Kui ei ole teada, kas pärandajal oli sugulasi, kellel oleks õigus pärida või pärija aadress ei ole teada, siis avaldab notar väljaandes Ametlikud Teadaanded nende andmete saamiseks üleskutsemenetluse. Pärandaja õiguste ja kohustuste kohta teeb notar «Pärimisseaduse» § 167 lõike 2 alusel päringu: 1) ab...
ja vahekohtu tegevuse korraldamine; notarite elektroonilise infosüsteemi haldamine ja arendamine. Järelvalvet Notarite Koja tegevuse üle teostab justiitsminister ja tegevust ei finantseerita riigieelarvest, vaid peamiselt notarite poolt makstavatest liikmemaksudest. Notarite Koda ei tegele notariaaltoimingutega, samuti ei saa Notarite Kojas registreeruda notari vastuvõtule ega notarit koju kutsuda; Notarite Kojal ei ole andmeid notarite poolt tehtud konkreetsete notariaaltoimingute kohta; Notarite Koda ei lahenda notariaaltoimingute tegemisel tekkinud õiguslikke vaidlusi ega anna notaritele konkreetsete notariaaltoimingute tegemiseks kohustuslikke juhtnööre; Notarite Koja juures ei säilitata ametist lahkunud notarite poolt tõestatud avalikke dokumente ega notariaalregistreid, mis kuuluvad üleandmisele riigiarhiivile (teatud juhtudel võivad need olla ajutiselt Notarite Koja valduses seoses üleandmise ettevalmistamisega); Notarite
7 6 Notariaadi ajalugu Eestis 1918-1998. I Esimene iseseisvuse periood - Eesti Vabariik 1918-1940. Arvutivõrgus, kättesaadav: http://www. notar. ee/491 . 7 Notariaadi ajalugu Eestis 1918-1998. Nõukogude periood1940-1991a. Arvutivõrgus, kättesaadav: http://www. notar. ee/492 . 7 Lisaks võimule muutus sellel ajal riigi ja notariaadi korralduse süsteem. Notariaaltoimingute tegemise õigus anti riiklikele notariaalkontoritele, lisaks neile oli õigus notariaaltoiminguid teostada ka linnade, alevite ja valdade rahvasaadikute nõukogudel (kohalik täitevvõim). Notariaaltoimingute eest laekuv tasu kanti riigituludesse, riik omakorda kandis notarite ja nende kaastöötajate tasud ning kontorite ülalpidamise kulud. Riiklikel notaritel ei olnud lubatud peale notariameti pidada teisi riigiameteid, samas võis notar olla nn valitaval
3. Avalik-õiguslik korporatsioon Liikmeskonna alusel organiseeritud õigusvõimeline avalik-õiguslik ühendus, mis on varustatud avaliku võimu volitustega ja täidab riikliku järelvalve all riigi haldusülesandeid. KOV – täidavad haldusülesandeid. Juhivad iseseisvalt kohalikku elu, lähtudes elanike õigustatud vajadustest ja huvidest, arvestades kohalikke iseärasusi. 27 NOTARITE KODA – notariaaltoimingute praktika ühtlustamine, notarite ametitegevuse koordineerimine, järelevalve ametikohustuste täitmise osas, väljaõppe korraldamine, notarite valik jne. ADVOKATUUR – advokaadieksamite korraldamine, järelvalve tegevuse üle, väljaõppe korraldamine. VÄHEMUSRAHVUSTE KULTUURIOMAVALITSUS – omavalitsus kultuurialaste õiguste teostamiseks – keeleõppe korraldamine, kultuuriasutuste moodustamine, ürituste korraldamine, hariduse ja kultuuri edendamine, fondide asutamine jne.
Sisaldab endas ka demokraatlikke elemente. 3. Avalik-õiguslik korporatsioon Liikmeskonna alusel organiseeritud õigusvõimeline avalik-õiguslik ühendus, mis on varustatud avaliku võimu volitustega ja täidab riikliku järelvalve all riigi haldusülesandeid. KOV täidavad haldusülesandeid. Juhivad iseseisvalt kohalikku elu, lähtudes elanike õigustatud vajadustest ja huvidest, arvestades kohalikke iseärasusi. NOTARITE KODA notariaaltoimingute praktika ühtlustamine, notarite ametitegevuse koordineerimine, järelevalve ametikohustuste täitmise osas, väljaõppe korraldamine, notarite valik jne. ADVOKATUUR advokaadieksamite korraldamine, järelvalve tegevuse üle, väljaõppe korraldamine. VÄHEMUSRAHVUSTE KULTUURIOMAVALITSUS omavalitsus kultuurialaste õiguste teostamiseks keeleõppe korraldamine, kultuuriasutuste moodustamine, ürituste korraldamine, hariduse ja kultuuri edendamine, fondide asutamine jne
Sisaldab endas ka demokraatlikke elemente. 3. Avalik-õiguslik korporatsioon Liikmeskonna alusel organiseeritud õigusvõimeline avalik-õiguslik ühendus, mis on varustatud avaliku võimu volitustega ja täidab riikliku järelvalve all riigi haldusülesandeid. KOV täidavad haldusülesandeid. Juhivad iseseisvalt kohalikku elu, lähtudes elanike õigustatud vajadustest ja huvidest, arvestades kohalikke iseärasusi. NOTARITE KODA notariaaltoimingute praktika ühtlustamine, notarite ametitegevuse koordineerimine, järelevalve ametikohustuste täitmise osas, väljaõppe korraldamine, notarite valik jne. ADVOKATUUR advokaadieksamite korraldamine, järelvalve tegevuse üle, väljaõppe korraldamine. VÄHEMUSRAHVUSTE KULTUURIOMAVALITSUS omavalitsus kultuurialaste õiguste teostamiseks keeleõppe korraldamine, kultuuriasutuste moodustamine, ürituste korraldamine, hariduse ja kultuuri edendamine, fondide asutamine jne
iseärasusi (KOKS § 2 lg. 2). Avalik-õiguslike korporatsioonide hulka kuulub ka notarite koda. Notariaadiseaduse § 34 1. lõike järgi on notarite koda juriidilise isiku õigustega avalik õiguslik ühendus. Nimetatud seaduse § 33 lg. 1 alusel kuuluvad notarite koja koosseisu kõik ametisse nimetatud notarid, seega on ta õigusvõimeline, kindla liikmeskonnaga ühendus. Tema põhiliste ülesannete hulka kuulub notariaaltoimingute tegemise praktika ühtlustamine ja notarite ametitegevuse koordineerimine, meetmete rakendamine notarite poolt oma 36 ülesannete täielikuks ja kohusetruuks täitmiseks ning notaritele selleks abi osutamine, osavõtt notarite väljaõppest ja valikust, nende kvalifikatsiooni tõstmisest ning muudest notariaadi kaadrialaste küsimuste lahendamisest. Notarite koda osaleb notarite tegevuse üle järelevalve teostamisel ning notarite kutse-eetika nõuete järgimise kontrollimisel jne. (NS
iseärasusi (KOKS § 2 lg. 2). Avalik-õiguslike korporatsioonide hulka kuulub ka notarite koda. Notariaadiseaduse § 34 1. lõike järgi on notarite koda juriidilise isiku õigustega avalik õiguslik ühendus. Nimetatud seaduse § 33 lg. 1 alusel kuuluvad notarite koja koosseisu kõik ametisse nimetatud notarid, seega on ta õigusvõimeline, kindla liikmeskonnaga ühendus. Tema põhiliste ülesannete hulka kuulub notariaaltoimingute tegemise praktika ühtlustamine ja notarite ametitegevuse koordineerimine, meetmete rakendamine notarite poolt oma 36 ülesannete täielikuks ja kohusetruuks täitmiseks ning notaritele selleks abi osutamine, osavõtt notarite väljaõppest ja valikust, nende kvalifikatsiooni tõstmisest ning muudest notariaadi kaadrialaste küsimuste lahendamisest. Notarite koda osaleb notarite tegevuse üle järelevalve teostamisel ning notarite kutse-eetika nõuete järgimise kontrollimisel jne. (NS
otseseks seadusest tulenevaks ülesandeks nõukogude õiguse kohaselt ja hiljemgi, praktiliselt kuni Pärandaja kohustuste ülemineku ulatusest lähtuvalt tehakse vahet piiratud vastutusel, kus pärija pärimisseaduse alusel justiitsministri poolt 20. detsembri 1996.a. määrusega nr 34 kinnitatud vastutus on piiratud pärandvaraga (intra vires) ja piiramatul vastutusel (ultra vires), kus pärandaja ,,Pärimisseadusest tulenevate notariaaltoimingute tegemise korra" jõustumiseni. Viimasest jäeti võlakohustuste ees vastutab pärija lisaks pärandvarale veel ka enda varaga. vastavad sätted välja. Piiramatu vastutuse põhimõtte kohaselt ei eristata kaht varamassi pärija vastutab isiklike