ilukirjandus · Kirjanik kui rahvuslik kangelane (üle 130 autori) · 1950 loodi Rootsis Lundis Bernard Kangro algatusel Eesti Kirjanike Kooperatiiv (EKK) olulisim eesti kirjastus · Paguluses on ilmunud üle 2600 raamatu (1/3 ilukirjanduse uudisteosed) · 1950-1993 ilmus ajakiri Tulimuld (Kangro) · 1957-1999 ilmus ajakiri Mana (Ivar Grünthal) · Pagulaskirjandus nostalgilisem kui 1930. a looming · Sellega "raviti" kodumaast ilmajäetuse tunnet · Eestlaseks olemine oli tähtis · Kirjandus kui rahvusliku identiteedi kandja Luule · Rõhutati rahvusliku traditsiooni alalhoidmist (traditsiooniline vorm ja hoiak) · 3 avaldusviisi: 1. Lihtsalt kirjeldada oma seisundit 2. End lohutada 3. Kuulutada vastuhakku · Neutraalseid kirjeldusi vähe · Igatsusluuletused, mälestuspildid
Maurice Utrillo "La Belle Gabrielle Montmarte " Peenemaitseline varjundirohke värvitoredus ja maaliline pintslitöö iseloomustasid enamiku nn. Pariisi koolkonna maalijate, näiteks PIERRE BONNARD'i (1867-1947) loomingut. Pierre Bonnard "Valge kass" Ameerika Ühendriigid kunstis oli 1920-ndail aastail levinud küllalt traditsioonilise (realistliku) vormiga suunad ühiskonnakriitiline nn. SOTSIAALNE REALISM ja veidi romantilisem ja nostalgilisem REGIONALISM. 1930-ndail aastail hakati peamiselt valitsuse rahadega kunstnikelt tellima monumentaalkunsti teoseid ühiskondlikele hoonetele. Regionalist THOMAS HART BENTON (1889-1975). Inglismaa Kunstielus kujunes uuenduslikele vooludele soodus õhkkond. 1930-ndail aastail algas mitme silmapaistva skulptori loomingutee. Tähtsaim nende hulgas oli HENRY MOORE (1898-1986), kelle teostes on julgelt üldistatud ja deformeeritud inimkeha.
Maurice Utrillo "La Belle Gabrielle Montmarte " Peenemaitseline varjundirohke värvitoredus ja maaliline pintslitöö iseloomustasid enamiku nn. Pariisi koolkonna maalijate, näiteks PIERRE BONNARD'i (1867-1947) loomingut. "Valge kass" AMEERIKA ÜHENDRIIKID kunstis oli 1920-ndail aastail levinud küllalt traditsioonilise (realistliku) vormiga suunad ühiskonnakriitiline nn. SOTSIAALNE REALISM ja veidi romantilisem ja nostalgilisem REGIONALISM. 1930-ndail aastail hakati peamiselt valitsuse rahadega kunstnikelt tellima monumentaalkunsti teoseid ühiskondlikele hoonetele. Regionalist THOMAS HART BENTON (1889- 1975). Inglismaa Kunstielus kujunes uuenduslikele vooludele soodus õhkkond. 1930-ndail aastail algas mitme silmapaistva skulptori loomingutee. Tähtsaim nende hulgas oli HENRY MOORE (1898-1986), kelle teostes on julgelt üldistatud ja deformeeritud inimkeha. Mõnikord on kujudes läbiulatuvad avad.
Purism, sürrealism, naivism. Maailmasõdade vaheline aeg Prantsusmaa Maurice Utrillo, Amadeo Modigliani, Marc Chagalli, Pierre Bonnard. Ühiskonnakriitiline sotsiaalne realism ja nostalgilisem regionalism. USA Thomas Hart Benton, Diego Riviera. Inglismaa Henry Moore. Tegevusmaal, frontaalne pildiruumi tunnetus, kompositsiooni hülgamine, abstraktne
Kirjasõna muutus väga oluliseks eestlasi ühendasid ajalehed a ajakirjad ning ilukirjandus. Kirjanikust sai rahvuslik kangelane(üle 130 autori). 1950ndal aastal loodi Rootsis Lundis Bernard Kangro algatamisel Eesti Kirjanike Kooperatiiv(EKK) olulisim eesti kirjastus. Paguluses on ilmunud üle 2600 raamatu(1/3 ilukirjanduse uudisteosed). 1950 1993 ilmus ajakiri Tulimuld(Kangro). 1957 1999 ilmus ajakiri Mana(Ivar Grünthal). Paguluskirjandust oli palju nostalgilisem kui 1930.a looming. Nostalgiaga raviti kodumaast ilmajõetuse tunnet. Eestlaseks olemine oli tähtis. Kirjandus oli rahvusliku identiteedi kandja. Luule: Rõhutati rahvusliku traditsiooni alalhoidmist(traditsiooniline vorm ja hoiak) 3 avaldusviisi: 1) Lihtsalt kirjeldada oma seisundit 2) End lohutada 3) Kuulutada vastuhakku Neutraalseid kirjeldusi leidus vähe. Palju kirjutati igatsusluuletusi ja mälestuspilte. Kirjutati kodumaast idüllilisi värsse ja hümne.
Modigliani maalis väga palju õhulisi ja soojades toonides lihtsustatud portreesid, kus ta kujutas isikupäraseid naisi. Peenemaitseline varjundirohke värvitoredus ja maaliline pintslitöö iseloomustasid enamiku nn. Pariisi koolkonna maalijate, näiteks PIERRE BONNARD’i (1867-1947) loomingut. AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE kunstis oli 1920-ndail aastail levinud küllalt traditsioonilise (realistliku) vormiga suunad – ühiskonnakriitiline nn. SOTSIAALNE REALISM ja veidi romantilisem ja nostalgilisem REGIONALISM. 1930-ndail aastail hakati peamiselt valitsuse rahadega kunstnikelt tellima monumentaalkunsti teoseid ühiskondlikele hoonetele. Siin osalesid mitmesuguse laadiga kunstnikud, näiteks ka regionalistid THOMAS HART BENTON (1889-1975). Suurt mõju saavutasid aga MEHHIKO kunstnikud DIEGO RIVERA (1886-1957), JOSÉ CLEMENTE OROZCO (1883-1949) jt. Nad olid kodumaal loonud väga omapärase ja jõulise monumentaalstiili, kus liitusid vanaaegne Ameerika kõrgkultuur,
Modigliani maalis väga palju õhulisi ja soojades toonides lihtsustatud portreesid, kus ta kujutas isikupäraseid naisi. Peenemaitseline varjundirohke värvitoredus ja maaliline pintslitöö iseloomustasid enamiku nn. Pariisi koolkonna maalijate, näiteks PIERRE BONNARD'i (1867-1947) loomingut. AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE kunstis oli 1920-ndail aastail levinud küllalt traditsioonilise (realistliku) vormiga suunad ühiskonnakriitiline nn. SOTSIAALNE REALISM ja veidi romantilisem ja nostalgilisem REGIONALISM. 1930-ndail aastail hakati peamiselt valitsuse rahadega kunstnikelt tellima monumentaalkunsti teoseid ühiskondlikele hoonetele. Siin osalesid mitmesuguse laadiga kunstnikud, näiteks ka regionalistid THOMAS HART BENTON (1889-1975). Suurt mõju saavutasid aga MEHHIKO kunstnikud DIEGO RIVERA (1886-1957), JOSÉ CLEMENTE OROZCO (1883-1949) jt. Nad olid kodumaal loonud väga omapärase ja jõulise monumentaalstiili, kus liitusid vanaaegne Ameerika kõrgkultuur,
Modigliani maalis väga palju õhulisi ja soojades toonides lihtsustatud portreesid, kus ta kujutas isikupäraseid naisi. Peenemaitseline varjundirohke värvitoredus ja maaliline pintslitöö iseloomustasid enamiku nn. Pariisi koolkonna maalijate, näiteks PIERRE BONNARD'i (1867-1947) loomingut. AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE kunstis oli 1920-ndail aastail levinud küllalt traditsioonilise (realistliku) vormiga suunad ühiskonnakriitiline nn. SOTSIAALNE REALISM ja veidi romantilisem ja nostalgilisem REGIONALISM. 1930-ndail aastail hakati peamiselt valitsuse rahadega kunstnikelt tellima monumentaalkunsti teoseid ühiskondlikele hoonetele. Siin osalesid mitmesuguse laadiga kunstnikud, näiteks ka regionalistid THOMAS HART BENTON (1889-1975). Suurt mõju saavutasid aga MEHHIKO kunstnikud DIEGO RIVERA (1886-1957), JOSÉ CLEMENTE OROZCO (1883-1949) jt. Nad olid kodumaal loonud väga omapärase ja jõulise monumentaalstiili, kus liitusid vanaaegne Ameerika kõrgkultuur, uusaegne indiaani