4. Kindlustame kvaliteetse alg- ja põhihariduse andmise kodu lähedal. 5. Seame sihiks valikuterohke kvaliteetse gümnaasiumihariduse kättesaadavuse. Rajame riigigümnaasiumid Tartusse, Pärnusse, Jõhvi ja Võrru, jätkame ettevalmistustega riigigümnaasiumide rajamiseks Kärdlasse, Põlvasse ja Valka ning teistesse selleks valmisolekut avaldanud omavalitsustesse. 6. Algatame õpetajate alampalga läbirääkimiste vormiga sarnased kõnelused õpetajate kontakttundide soovitatava normkoormuse ning klassijuhatajatöö väärtustamise kokkuleppimiseks. 7. Jätkame õpetajate ametijärkude asendamist ühtse kutsesüsteemiga, seades sihiks enesetäiendamise motivatsiooni säilimise. Panustame õpetajahariduse arengusse, rõhutades koolivõrgu muudatustega kaasneva õpetajate täiend- ja ümberõppe tõhustamise vajadust. 8. Laiendame koolilõuna toetuse maksmist lisaks põhikooli õppureile ka gümnaasiumiõpilastele. 9
küllaldased ametioskused ja töökogemus? Tuleks järgida sobivaid kvaliteedijuhtimise abinõusid: töökindlusnõuete määratlused; organisatoorseid abinõud; kontroll projekteerimise, valmistamise, kasutamise ja hooldamise ajal. 6. Mida tähistatakse ehitusprojektis tähisega G? Alalise koormuse osavarutegur. 7. Mis on koormuse arvutusväärtus ja kuidas see leitakse? See on, suurus, mis on saadud normkoormuse korrutamisel osavaruteguriga, mis võtab arvesse koormuse võimalikku kõrvalekallet esindusväärtusest ebasoodsas suunas. 8. Defineerige mõiste piirseisund. Milliseid piirseisundeid käsitletakse ehituses? seisund, mille ületamisel konstruktsioon enam ei täida talle ettenähtud funktsioone Konstruktsiooniarvutusega kontrollitakse, kas ületatakse mingi piirseisundi tingimusi. Kontrollida tuleb kõiki võimalikke arvutusolukordi ja neile vastavaid võimalikke koormusjuhte
* läbipainded ja deformatsioonid, mis kahjustavad konstruktsiooni välimust, takistavad selle normaalset kasutamist või kahjustavad mittekandekonstruktsioone; * konstruktsiooni välimust või kestvust kahjustavate pragude tekkimine; * konstruktsiooni kestvust vähendavad surutud betooni kahjustused 24. Norm- ja arvutuskoormuse mõiste (p 1.5.2). Normkoormus on koormuse etteantud või mingi tõenäosusega määratud suurus (näiteks jõud Fk, Gk, Qk). Arvutuskoormus võtab arvesse normkoormuse võimalikku muutlikkust ebasoodsamas suunas. Ta saadakse normkoormuse korrutamisel koormuse osavaruteguriga , näiteks Fd = FFk, Gd = GGk, Qd = QQk. Koormuse osavarutegur on koormuse ebasoodsa toime korral alalisele koormusele G = 1,20 ja muutuvale koormusele Q = 1,5. 25. Betooni ja terase norm- ja arvutustugevused (p 1.5.3). Materjali normtugevus fk on mingi, tavaliselt 95%lise tõenäosusega tagatud tugevus. Materjali
normaalset kasutamist või kahjustavad konstruktsiooniga külgnevaid mittekandekonstrukt- sioone; − konstruktsiooni välimust või kestvust kahjustavate pragude tekkimine; − konstruktsiooni kestvust vähendavad surutud betooni kahjustused. 1.5.2. Norm- ja arvutuskoormused Normkoormus on koormuse etteantud või mingi tõenäosusega määratud suurus (näiteks jõud Fk, Gk, Qk). Arvutuskoormus võtab arvesse normkoormuse võimalikku muutlikkust ebasoodsamas suunas. Ta saadakse normkoormuse korrutamisel koormuse osavaruteguriga γF , näiteks Fd = γFFk, Gd = γGGk, Qd = γQQk. Koormuse osavarutegur on koormuse ebasoodsa toime korral alalisele koormusele γG = 1,2 ja muutuvale koormusele γQ = 1,5. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 30 1.5.3. Betooni ja terase norm- ja arvutustugevused
− mingi koormuse teatud esinduslik väärtus (sisuliselt suurim võimalik koormus). Statistilisel määramisel võetakse ta võrdseks väärtusega, mida etteantud tõenäosusega ei ületata ebasoovitavas suunas antud “baaspe- rioodi” kestel. Viimane lähtub süsteemi arvutuslikust tööeast ja arvutusliku olukorra kestusest. • Arvutuslik koormus /design value of an action/− − väärtus, mis saadakse normkoormuse või koormuse kombinatsiooniväärtuse korrutamisel koormu- se osavaruteguriga: Fd = γF F (Mõnel juhul võib olla sobiv määrata otseselt) ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 5 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE • Koormuse osavarutegur /partial factor for an action/− − tegur (≥ 1,0), mis sõltub valitud töökindluse tasemest ja arvestab ebasoovitavate kõrvalekalle-
4. Katendi töökindlustegur Ktk = 0,9 (vt. T6.1 Elastsete teekatendite projekteerimise juhendis); 5. Normhälbetegur t = 1,32 (vt. L1.T4 Elastsete teekatendite projekteerimise juhendis); 6. Variatsioonitegur v = 0,1(vt. L1.T4 Elastsete teekatendite projekteerimise juhendis); 7. Normkoormuseks on A tüüpi veoauto V1. Arvutusveok V1 veoauto, buss või troll, mõni muu maantee- või linnaliikluseks lubatud spetsiaalveok ja masin, mille rattakoormus on redutseeritud normkoormuse rattakoormuseks ning mille redutseerimistegur on 0,05; ligikaudu vastab sellele auto kogumassiga 75 kN. Sellest tulenevalt sõiduautod üldse ja reeglina väikebussid ning -veoautod pole arvutusveokiteks V1, mistõttu katendi tugevusarvutustes neid ei arvestata. Viimased kaks võivad osutuda arvutusveokiteks nende suure hulga (>500 auto ööpäevas) puhul, kui kogumass on 25kN. p=0,6 MPa ; d=37 cm 8. Ennustuslik koormussagedus katendi kasutusaja lõpus Q = 1000 autot/ööp ; 9
- katuse kaldenurk horisontaaltasandi suhtes; µi - katusele mõjuva lumekoormuse kujutegur. (2) Katuse lumekoormus leitakse p. 5(1) järgi lähtudes lumekoormuse kõige ebasoodsamast jaotusest. Projekteerimise alused 67 LISA D. Maapinna normatiivse lumekoormuse määramine (1) Lumekoormuse normsuuruseks maapinnal on selline koormus, mida võidakse ületada keskmiselt üks kord 50 aasta jooksul. Usaldusväärse normkoormuse saamiseks peaks lumekoormuse aegrea pikkus olema vähemalt kaks korda suurem, so. 100 aastat. Seda aegrida tuleb maapinna lumekoormuse normsuuruse saamiseks statistiliselt töödelda standardi ISO 4355-1981 lisa A järgi. Saadud normkoormuse suurus ümardatakse ülespoole koormuste reas 0,5 - 0,7 - 1,0 - 1,5 - 2,0 - 2,5 kN/m2. (2) juhul kui usaldusväärseid vaatlusandmeid on vähem kui p. (1) nõutud, võib maapinna lumekoormuse normsuuruse lihikaudseks
ja suuna fikseering: - piirseisund: seisund, mille ületamisel konstruktsioon enam ei täida talle ettenähtud funktsioone, - projekteeritud kasutusiga: (4) Koormustega seotud terminid: - alaline koormus (G): koormus, mis mõjub tõenäoliselt konstruktsiooni kogu arvutusolukorra vältel ja mille suuruse muutumine ajas on tühine või toimub kogu aeg kindlas suunas, kuni koormus saavutab teatud piirväärtuse; - arvutuskoormus (Fd ): suurus, mis on saadud normkoormuse korrutamisel osavarutegurigaF, - avariikoormus (A): reeglina kestuselt lühiajaline koormus, mille esinemise tõenäosus projekteeritud kasutusea vältel on väike. Avariikoormus võib põhjustada raskeid tagajärgi, kui ei võeta kasutusele eriabinõusid: - koormus: konstruktsioonile mõjuv jõud (otsene koormus) või välistingimustest põhjustatud deformatsioon (kaudne koormus). Kaudseks koormuseks on näiteks temperatuuri muutus, niiskuse mõju, vajumine jne.,
etteantud hooldamise tingimustes, kuid ilma olulise vältimatu remondita; - tugevus: materjali mehhaaniline omadus mida mõõdetakse tavaliselt pingeühikutes. (4) Koormustega seotud terminid: - alaline koormus (G): koormus, mis mõjub tõenäoliselt konstruktsiooni kogu arvutusolukor- ra vältel ja mille suuruse muutumine ajas on tühine või toimub kogu aeg kindlas suunas, kuni koormus saavutab teatud piirväärtuse; - arvutuskoormus (Fd ): suurus, mis on saadud normkoormuse korrutamisel osavaruteguriga F, - avariikoormus (A): reeglina kestuselt lühiajaline koormus, mille esinemise tõenäosus pro- jekteeritud kasutusea vältel on väike. Avariikoormus võib põhjustada raskeid tagajärgi, kui ei võeta kasutusele eriabinõusid: - dünaamiline koormus: koormus, mis annab konstruktsioonile või tema osadele märgatava kiirenduse, - kinniskoormus: kindla suuruse ja suunaga koormus, mille paiknemine konstruktsiooni ula- tuses on püsiv:
(OSB) Puitlaast- 1 0,30 0,45 0,65 0,85 1,10 plaat 2 0,20 0,30 0,45 0,60 0,80 Märkus: Kui konstruktsioonile mõjuvad erinevate kestusklassidega koormused, siis enamasti valitakse kmod lühema kestusklassi järgi. Koormuse kestusklassid Koormuse kestusklass Normkoormuse kestus Koormamise näited Alaline üle 10 aasta omakaal Pikaajaline 6 kuud – 10 aastat laokoormus Keskkestev 1 nädal – 6 kuud kasuskoormus, lumi Lühiajaline vähem kui 1 nädal lumi, tuul
normaalset kasutamist või kahjustavad konstruktsiooniga külgnevaid mittekandekonstrukt- sioone; konstruktsiooni välimust või kestvust kahjustavate pragude tekkimine; konstruktsiooni kestvust vähendavad surutud betooni kahjustused. 1.5.2. Norm- ja arvutuskoormused Normkoormus on koormuse etteantud või mingi tõenäosusega määratud suurus (näiteks jõud Fk, Gk, Qk). Arvutuskoormus võtab arvesse normkoormuse võimalikku muutlikkust ebasoodsamas suunas. Ta saadakse normkoormuse korrutamisel koormuse osavaruteguriga F , näiteks Fd = FFk, Gd = GGk, Qd = QQk. Koormuse osavarutegur on koormuse ebasoodsa toime korral alalisele koormusele G = 1,2 ja muutuvale koormusele Q = 1,5. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 30 1.5.3. Betooni ja terase norm- ja arvutustugevused
annaabi.ee 
