Fraktsioonkoostis: EN ISO 3405 Aurustunud 70 °C juures EN 12177 suvine mahu% 20...48 EN 14517 talvine mahu% 22...50 Aurustunud 100 °C juures mahu% 46..71 Aurustunud 150 °C juures mahu% min 75 Keemise lpptemperatuur °C max 210 Jääk mahu% max 2 Auruluku indeks suvine ei normita talvine 1200 Solvent-uhutud vaikude mg/100cm3 max 5 EN ISO 6246 sisaldus Induktsioonperiood min. min 360 EN ISO 7536 Korrosiivsus klass klass 1 EN ISO 2160 vaskplaadikatsel Pliisisaldus mg/l max 5 EN 237 Küllastunud aururõhk EN 13016-1 suvine kPa 45...70
..4,50 talvine mm2/s 1,50...4,00 Määrimisvõime m 460 EN ISO 12156-1 Oksüdatsioonikindlus g/m3 max 25 EN ISO 12205 Leekpunkt °C üle 55 EN ISO 2719 Hägustumispunkt EN 23015 suvine °C ei normita talvine °C max -16 Filtreeritavuspunkt EN 116 suvine °C max -5 talvine °C max -26 Koksiarv massi% max 0,30 EN ISO 10370 Tuhasisaldus massi% max 0,01 EN ISO 6245
Praegu: o sihikindel ja otstarbekohane keelekorraldus, o ulatuslik terminoloogiatöö. korraldatud kirjakeel = ulatuslik ühiskondlik kokkulepe ja ühtse keelenormi aktsepteerimine (normikeel lähtub kokkuleppelistest reeglitest). Keelekonverentsid 20. saj alguses o omavaheline suhtluskeel haritlastel eesti keel o Kultuurielu koondus linnadesse Ilma ühtse kirjakeele normita oli raske kirjakeelt õpetada (ulatuslik keelekasutus tõi õigekirjutusliku mitmekesisuse – probleemiks koolihariduses) mõte: korraldada üle-eestiline keelekoosolek 30. mai 1908 Tapal – häälduselt täpne 1909 konverents Tartus kirjaviis muudab kirjakeele liiga h küsimus, keeruliseks (Eesti Kirjanduse Selts, üksiksõnad: katuksed – katused, kullassep – Eestimaa Rahvahariduse Selts) kullassepp
nimetatakse posistoriks. Kui temperatuuri suurenedes takistus väheneb on r märgiga ja teda nimetatakse termistoriks. Termotakisiti takistus sõltub oluliselt ka temale rakendatud pingest, sest pinge määrab takistit läbiva voolu (pinge voolu korrutis võimsusena) takisti temperatuuri. Põhiparameetrid Nimitakistus e. Rn. on termotakisti takistus vähima hajuvõimsuse korral. Posistoride nimitakistust ei normita vaid antakse takistuskordsus. (Rmax / Rmin) ja seda temperatuuri vahemikus _r on positiivne. Vähim hajuvõimsus Pmin. on võimsus millele vastav vool soojendab termistori sedavõrd vähe, et tema takistus ei muutu üle 1% ümbrustemperatuuril 20° c. Suurim hajuvõimsus Pmax. - on võimsus millele vastav vool kuumutab termotakisti kõrgeima lubatava temperatuurini t_max. Kuid termotakisti ise asub +20° c
6 4 2 1 0,6 0,4 0,2 Termistor 0, CT3-17 1 0,0 Termistor CT1-17 6 0,0 4 0,01 t co -60 -40 -20 0 20 40 60 80 100 120 Posistor CT6-3 Posistor CT6-1A Põhiparameetrid: 1. Nimitakistus (teatud kindla temperatuuri juures) - termistori takistus vähima hajuvõimsuse puhul. Posistoride nimitakistust ei normita vaid antakse takistuskordsus Rmax/Rmin, kus R>0 on positiivne. 2. Vähim hajuvõimsus Pmin on võimsus, millele vastav vool soojendab termistori niivõrd vähe, et tema takistus ei muutu üle ühe protsendi ümbrustemperatuuril 20°C 3. Suurim hajuvõimsus Pmax see on võimsus, millele vastav vool kuumutab termotakisti kõrgeima lubatava temperatuurini t max kui termotakisti asub 20°C keskonnas. 4
või negatiivseks. Kõlari summutamise teguri (Fd = Rk / Rv) arvutamisel tuleb arvestada ka juhtmete takistust. Nimisisendtakistusteks on kõlaritel 4 ja 8 ning kuularitel 16 . Kuularite takistused võivad olla ka 8, 100, 200, 300, 600, 1000, 2000 ja 4000 . Võimendi kuulari takistus peab olema 120 +/- 20% ja võimsus selles väljundis vähemalt 0,1W ehk 100mW. Kui võimendi väljundvõimsus on alla 10W, siis kuulari väljundi takistust ei normita. Stereovõimendite eriparameetrid Kanalite võimendused ei või erineda omavahel rohkem kui 2 dB vähem nõidlikkel, mitte rohkem kui 3 dB, helitugevusregulaatori mistahes asendi puhul. Ka kanalite sagedustunnusjooned ei või erineda teineteisest üle 2 dB, vähemnõudlikkel mitte üle 3 dB, tämbriregulaatori mistahes asendi puhul. Kanalite vaheline sumbumus sagedusel 1000 Hz peab olema vähemalt 40 dB, vähemnõudlikkes vähemalt 30 dB. Võimendi astmete nõutavad parameetrid
on ta ka teovõimeline, kuid olemas ka deliktivõime. 39. Subjektiivne õigus objektiivne õigus: Subjektiivne õigus on võimalus/eeldus selleks, mis tekib õigusnormi alusel ning kooskõlas õigusnormiga. Subjektiivsed õigused on samas ka objektiivsed. Õigussuhte subjektiivsed õigused: 1) Kuuluvad kõigile ja igaühele. 2) Õigus eristada õigusnormidest või õiguskogumist - objektiivne õigus. Subjektiivne õigus ei saa tekkida ilma vastava objektiivse õiguse normita. Objektiivne õigus on alati subjektiivse õiguse aluseks. Mõlemad õigused üksnes eeldus ja alus. Subjektiivne õigus eeldab teise poole vastu kohustuse olemasolu. Subjektiivse õiguse sisu seisneb õigustatud subjekti teatava käitumise võimaluses. 40. Õigussuhete objekt, sisu ning õigussubjektsus: Õigusliku reguleerimise objeki nähtused, mida riik mõjutab. Kui õigusnorm õigussuhetes realiseerub ongi tagatud isiku õiguspärane käitumine. Kui subjekt
Tähtsaim parameeter on ajaühikus pumbatud nafta kogus. 1.2. Nafta ja naftasaaduste tihedus, tiheduse mõõtühikud, absoluutne ja suhteline (relatiivne) tihedus, API kraadid Nafta tihedus: väiksem kui 830 kg/m3 - kerge nafta 830 kg/m3...860 kg/m3- keksmine nafta üle 860 kg/m3- raske nafta Naftaproduktide tihedused: autobensiinid - 720 kg/m3...775 kg/m3 lennukibensiinidel - ei normita, aga kontrollimine kohustuslik, tsiviilreaktiivkütustel (Jet A ja Jet A1) - 775 kg/m3-840 kg/m3, Jet B - 751 kg/m3-802 kg/m3 diislikütustel 820 kg/m3...845 kg/m3 kergetel kütteõlidel max 860 kg/m3 raskel kütteõlil- max 1020 kg/m3 Tiheduse väljendamise viisid: 1. Absoluutne e aine tihedus - ühetaolise aine ruumala ühiku mass valitud temperatuuril. Tiheduse mõõtühikuks SI süsteemis on kg/m3 kohta. Praktikas on kasutusel
pikad õlivahetusvälbad, mootori rasked töötingimused (mootor töötab madalatel pöörlemissagedustel), väike õlivanni mahtuvus, mootoriõli madal kvaliteet, kütuse madal kvaliteet Kõik nimetatud sadestused häirivad masinate, eriti mootorite tööd, takistavad detailide jahtumist, põhjustavad ummistusi ja suurendavad kulumist. Õlidel, mida kasutatakse sõlmedes, kus temperatuur ei ületa 50...100°C, stabiilsuse näitajaid ei normita. Mootoriõlide stabiilsust hinnatakse veel termilise stabiilsuse näitaja ja pesevate omaduste kaudu. Termilise stabiilsuse näitajaks on aeg minuteis, mille vältel õliproov 250°C juures muutub elastseks lakikileks, mille purustamiseks on vaja jõudu 10 N (l kgf). Mootoriõli pesemisvõime peab tagama koostöötavate pindade puhtuse. Mootoriõli oksüdeerumisel tekkivad õlisse väikesed hõljuvad osakesed. Need osakesed kleepuvad omavahel ja sadestuvad pindadele. Väga halb mõju on lakil
pikad õlivahetusvälbad, mootori rasked töötingimused (mootor töötab madalatel pöörlemissagedustel), väike õlivanni mahtuvus, mootoriõli madal kvaliteet, kütuse madal kvaliteet Kõik nimetatud sadestused häirivad masinate, eriti mootorite tööd, takistavad detailide jahtumist, põhjustavad ummistusi ja suurendavad kulumist. Õlidel, mida kasutatakse sõlmedes, kus temperatuur ei ületa 50...100°C, stabiilsuse näitajaid ei normita. Mootoriõlide stabiilsust hinnatakse veel termilise stabiilsuse näitaja ja pesevate omaduste kaudu. Termilise stabiilsuse näitajaks on aeg minuteis, mille vältel õliproov 250°C juures muutub elastseks lakikileks, mille purustamiseks on vaja jõudu 10 N (l kgf). Mootoriõli pesemisvõime peab tagama koostöötavate pindade puhtuse. Mootoriõli oksüdeerumisel tekkivad õlisse väikesed hõljuvad osakesed. Need osakesed kleepuvad omavahel ja sadestuvad pindadele. Väga halb mõju on lakil
inimeste konventsioon nende tähenduste teemal. Järgnevalt kirjeldame praktilise keelekorralduse vastuolulist suhtumist sellesse küsimusse. 28.2 Korraldamise põhimõtted Keelekorraldajatel on rida üldisi põhimõtteid, mida aeg-ajalt ka sõnastatakse, kuid millega needsamad korraldajad ise oma praktilises korraldustegevuses mõnikord arvestamata jätavad ja/või mis ise on sellises segaduses pooldatava alusteooria suhtes, et see juba praktilisi probleeme tekitab. Tähendusi ei normita Eesti üldkeelekorralduses valitseb põhimõte, et tähendusi normida ei ole võimalik, mida siiski läbivalt ei järgita: sõnavara korraldus põhineb küll kohati seisukohal, et tähendus on sõna juures oluline omadus. Näiteks ei üritata anda ühest vastust küsimusele, kumb on õige, kas drell või trell, mis on täiesti mõistlik. Seda vastust ei saagi anda. Oleme harjunud, et trell tähistab tööriista ja drell riidesorti,
annaabi.ee 
