antud konkreetne olustik ammendubki; 4. nende liiki on võimalik tuvastada formaalse liigitunnuse alusel, mille nimetus (termin) sisaldab üldakti pealdises rekvisiidina: otsus, korraldus, käskkiri (suuline korraldus: käsund, käsk, lähteülesanne). § 2 Õigusaktide hierarhia õigusjõu alusel Igas riigis on oma rahvusriiklik õigusaktide hierarhiline süsteem. See hierarhia tuleneb õigusaktide õigusjõu subordineerituse alusest (vrdl. Normativistide teooria) ning riigi süsteemis 15 institutsioonide osalise subordineerituse alusest (täidesaatev riigivõim: (kesk) valitsus> keskametkonnad >regionaalne ning >lokaalne kohahaldus). Kaasaegse riigi õigusaktide süsteemi vundamendiks on konstitutsioonid või konstitutsioonilised aktid. Neile järgnevad õigusjõult seadused. Seejärel tulevad haldusaktid. Põhimõtteliselt on täidesaatva riigivõimu kõikidel õigusaktidel
§ 5. Õiguse teooriate paljusus 26 P.1. Antiikaja käsitused õigusest 26 P.2.Teoloogilised õiguse teooriad 27 P.3. Loomuõiguse teooriad 27 P.4. Ajaloolise koolkonna teooriad 28 P.5. Sotsioloogilised teooriad 29 P.6. Normativistide teooriad 29 Skeem nr 2 30 § 6. Põhilised suured õigussüsteemid 30 P.1.Suured õigussüsteemid 30 P.2.Kontinentaalne ehk romaani-germaani õigussüsteem 31 P.3. Anglo-ameerika ehk üldine ehk common law suur õigussüsteem 32 § 7. Õigusnorm üldises õigussüsteemis 33 P.1
1) kaitseb õigluse printsiipe õiguse eest 2) kaitseb igavesi ja üldisi väärtusi 3) loeb õiguseks peale õigusnormide ka õigluse printsiipe Õigusrealistide koolkond. 18. saj. II pool- 19. saj. lõpuni. Eitavad õiguse vahetut seost õigusnormi ja -aktiga. Õigus on õiglane õigus e. elamisõigus. Õigus on selle kohaldamine praktikas. Idealiseerivad elu. Pole oluline õigusvorm, vaid õiguse rakendamine kui tegevus. 9. Normativismi õiguse teooria: Normativistide koolkond. 19. saj. II pool. Rajaja Hans Kelsen. Arendas Artur Tõeleid Kliimann. Õigus tekib vaid iseendas. Aluseks on alusnorm e. õiglus e. printsiibinorm e. kõigi positiivse õiguse süsteemide vundament. A- norm- õiglus A- norm- põhiseadus a- norm- tavaseadused üksikaktid, määrused üksikaktid, mis jõuavad vastava ja iga üksiku isiku juurde
Alles kohaldades avaldub positiivse normi tegelik sisu. Positiivse õiguse norm ei ole veel kogu õigusnorm. Kohaldades täiendab nt kohtunik seda moraalinormi või printsiibinormiga, need kokku on siis alles tegelik norm. Õigusnorm avaldub täies mahus seega alles peale kohaldamist. Õigusrealism idealiseerib objektiivse õiguse õiglast kohaldamist kui õiglase käitumise akti. Oluline pole õigusnorm, vaid just õiguse rakendamine kui tegevus. Õigusrealistid eitavad kaasust. 14. Normativistide teooriad. Normativistide teoreetiline koolkond ja teooriad on tugevaima põhjenduse ja range loogilise süsteemsusega. Selle koolkonna rajaja ja silmapaistvaim esindaja on Hans Kelsen, Eestis aga omaaegne Tartu Ülikooli professor Artur- Tõeleid Kiimann. Normativistid on nn puhta õiguse ideoloogid. Nende arvates tekib õigus vaid iseendast, ei ole mõjutatud mingitest sotsiaalsetest faktoritest ega poliitilistest seisukohtadest. Kõige aluseks
· oma autonoomsed juhtimisstruktuurid; · oma kassa (fiscus). 26. Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis moodustab sellised põhimõtted ning normid, millega määratakse kindlaks: 1. riigi- ja õiguskorra põhialused; 2. kõrgemate riigiorganite moodustamise kord, ülesehitus ja pädevus; 3. isikute põhiõigused. Eelnevate põhimõtetega tutvumiseks tuleb alustada põhiseaduse lugemisest ning selle mõistmisest. Põhimõtteliselt antiikajast alates kuni klassikaliste normativistide doktriinideni on peetud riigile omaseks kolme põhitunnust: 1. territoorium ehk maa-ala, 2. rahvas (elanikkond) ning 3. suveränne riigivõim (avaliku võimu organisatsioon). Erialakirjanduses on viimastel aastakümnetel esitatud veel neljas riigi põhitunnus: tegelik võime olla täies mahus rahvusvahelise suhtlemise, st rahvusvahelise õiguse subjektiks. Seejuures riigi tõeliselt suveräänsest iseolemisest võime rääkida, kui on tagatud riigi suveräänsuse ehk riigi
5) kui ühtegi muud pidepunkti ei ole, siis valib õiguse realiseerija oma juriidiliste mõtiskluste ning kaalutluste alusel (õiguslik motivatsioon) ja personaalse õigusteadvuse mõjul ühe kahest normist ning välistab nüüd ja järgnevalt alatiseks teise - kollisiooni jääva normi (J.Liventaal). 24. Riigi tunnused: territoorium; rahvas; avaliku võimu organisatsioonid. Põhimõtteliselt antiikajast alates kuni klassikaliste normativistide doktriinideni on peetud riigile omaseks kolme põhitunnust: 1. territoorium ehk maa-ala, 2. rahvas (elanikkond) ning 3. suveränne riigivõim (avaliku võimu organisatsioon). 1. Riigi territoorium Territoorium ala, millel kehtivad riigi seadused ja riigil on õigus tagada (vajadusel sunnimeetmetega) seaduste täitmine ehk teostada tõhusalt riigivõimu (jurisdiktsiooni). Riigipiir ümbritseb reeglina riigi kontrolli all olevat ala, piir ulatub teoreetiliselt maapõues
2) võime moodustada teiste võrdväärsete subjektidega (resp riikidega) rahvusvahelisi ühendusi (näit ÜRO; NATO; EU; EC; WEU; EFTA), samuti teatud juhtudel sanktsioneerida siseriiklike subjektide ühenduste loomist (näit AER - Assembly of European Regions; CLRAE - Standing Conference of Local and Regional Authorities of Europe). 29 Põhimõtteliselt antiikajast alates kuni klassikaliste normativistide doktriinideni on peetud riigile omaseks kolme põhitunnust: 1) territoorium ehk maa-ala, 2) rahvas (elanikkond), 3) ning avaliku võimu organisatsioon. Erialakirjanduses on eriti viimastel aastakümnetel esitatud veel neljas riigi põhitunnus: tegelik võime olla täies mahus rahvusvahelise suhtlemise, st rahvusvahelise õiguse subjektiks. Seejuures riigi tõeliselt suveräänsest iseolemisest võime rääkida, kui on tagatud riigi suveräänsuse
annaabi.ee 
