kest vastu vidurtiku. Ainult asjasse phendatuile on teada, et naasnud on Richard Lvisdame truu kaaskondlane Wilfred Ivanhoe. Nd on jlle lootust. Pruuskavad hobused, vlkuvad mgad, vaprad rtlid likivates sjardes - niisugused pildid kerkivad silmade ette, kui juttu tuleb keskajast. Ivanhoe sai valida endale mne kauni daami Ilu ja Armastuse kuningannaks. Ta valis selleks Rowena. Rahvas oli hullunud ja neile oli imelik, et krooniti saksi printsess, mitte normannist printsess. Prints John oli pahatahtlik. Turniiri esimene pev oli lppenud. Teisel turniiripeval oli asi hullem. Oli karm vitlus. Ivanhoe oli peaaegu alla andmas, kui talle tuli appi Must Rtel, kes ka kohe kadus. Ivanhoe vitis jlle. Rowena pani Ivanhoele krooni phe. Seal pidi ka Ivanhoe paljastama ennast ja teda tundisid ra nii Rowena kui ka Cedricu. Kui ta sai krooni phe, siis ta kukkus kokku, sest tal oli kehas oda ots sisse murdunud. Ivanhoe viidi hte lossi, mida keegi ei teadnud.
Viikingite retkede põhjusteks olid suur iive ja maa puudus Retkede peasuunad/viikingite rajatud riigid väljaspool Skandinaaviat. Läänetee (taanlased, norralased) Inglismaale, Lääne Euroopa rannikule ja sealt Vahemerre; Idatee (rootslased) läbi Venemaa Bütsantsi, avastasid IX saj. Islandi, X saj. Avastas Erik Punane Gröönimaa ja Leif Eriksson jõudis Põhja Ameerikasse Vinlandia Vana-Vene riik riigi teke: *normannistlik slaavlased kutsusid 3 normannist venda valitsema *antinormannistlik eitas normannistlikku teooriat, pidas russideks Ida Slaavlasi Ristiusu vastuvõtmise tähtsus *tugevdas riiklikku ühtsust ja suurvürsti võimu *paranes suhtlemine teiste maadega *soodustas kultuuri arengut Austasid loodusjõude, surnud esivanemaid, majavaime. Lagunemine *tülid ülemvõimu pärast, mis viisid killustamiseni *uue rändrahva polovetside rüüsteretked Ristiusu kirik: a) katoliku kirik, mis allus Rooma paavstile
Vastuolus on vanaaegne, väärikas vs. uus, labane. Kokkuvõttes on kompromiss, lahendus. "Ivanhoe" Aeg on 12.saj Inglismaa. Anglosaksid ja normannid on vastasseisus. Autor pooldas õiglast kuningat, kuid kuningas Richard oli normann. Teda pooldati tema julguse ja vapruse poolest. Ta vend prints John on egoistlik, teda ei huvita rahva saatus, rahvas teda ei poolda, sest ta oli ebaõiglane. Peategelane on Ivanhoe, kelle suhted oma isa Cedricuga ei ole head, sest Ivanhoe läks normannist Richardi juurde teenistusse. Must Rüütel (Richard) ja Päranduseta Rüütel (Ivanhoe). Leedi Rowena- Ivanhoe mõrsja, õilis aadlidaam. Athelstane- saksi kuningate viimane võsu, Cedricu arvates peaks troon talle kuuluma, Cerdic õhutab teda, et tast kuningas saaks, kuid Athelstane on laisk, mugav. Richard saab teada, et John on ebaõiglane, kogub enda ümber väesalga, annab teada, et ta on kuningas. Selle väesalga toel saab ta trooni tagasi. Ivanhoe ja Cedric lepivad lõpuks
ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine,pühadesse seisustesse pühitsemine. 17.Selgita lühidalt paavstiriigi teket. Paavstiriik kujunes 756 aastal, kui Pippin Lühike korraldas kaks Itaalia-sõjakäiku, mille tulemusel loovutasid langobardid paavstile mõne oma Rooma lähipiirkonna ning tekkiski Paavstiriik. 18.Võrdle normannistlikku ja antinormannistlikku teooriat . *normannistlik – slaavlased kutsusid 3 normannist venda valitsema *antinormannistlik –eitas normannistlikku teooriat, pidas russideks Ida – Slaavlasi 19.Kuivõrd on Vana-vene riik kultuurilises sõltuvuses Bütsantsist? Peale ristiusu vastuvõtmist suurenes Bütsantsi mõju väga palju.Bulgaariast võeti üle glagoolitsa ja kirillitsa; peagi muutus valitsevaks kirillitsa. Bütsantsist pärines ka kirikukirjandus, kroonikad. 20. Mille poolest on tähtsad aastad 882 ja 988? (Vana-vene riik) 882.-tekkis Vana-Vene riik 988
- Lõunaslaavlased bulgaarlased, serblased, horvaadid, sloveenid 2. Idaslaavlased - Põlluharijad, karjakasvatajad - Läbi nende ma kulges viikingite tee Bütsantsi - Rändrahvaste survel liikusid põhja, mistõttu soomeugrilased sulasid venelaste hulka 3. Vana Vene riigi teke 882 a. - Munk Nestor pani kirja kroonika "Jutustus möödunud aegadest" - 2 teooriat riigi tekkest: normannistlik slaavlased kutsusid 3 normannist - Rjurik, Severus, Truvor - (Russid) venda valitsema antinormannistlik (eriti populaarne nõukogude ajal) eitas normannistlikku teooriat, pidas russideks Ida Slaavlasi Dnepri lisajõe Rossi kaldalt 4. Muinasusund ja ristiusu vastuvõtmine 988 a. - Austasid loodusjõude, peajumal: piksejumal Perun - Austasid surnud esivanemaid, kalmetel ühissöömingud ja joomingud - Annetati majavaimudele e. DOMOVOIDELE
Antud pretsedent kujundas bütsantslaste suhtumise ladina rüütlitesse ning kui sama aasta suvel tõeline ristisõjavägi kogunes Bütsantsi aladel, ristikäigu jaoks, suhtuti nendesse nagu võimalikesse vaenlastesse. Ega tegelikult nende tegumood ei erinenud eelmisest salgast palju. Samamoodi rüüstati oma liitlase asulaid. Niisiis kiirustaski keiser üllaid sõdijaid, kelle seas olid ka vanad Bütsantsi vaenlane normannist Apuulia Hertsog, kiiremas korras Süüriasse üle viia. Ristisõja eelne ja aegne vasilevsi poliitika oli suunatud türklaste poolt hõivatud alade tagasi vallutamisele, mis oli kõige kasulikum suund riigi tervenemise teel. Kuid ristisõdijate sekkumise tagajärjel, kaldus Aleksiuse poeg Ioan II, isa poolt märgistatud radast ning suunas riigi napid jõud Süüria ja Antiookia tafasi vallutamisele, mis osutus riigile saatuslikuks. Uusloodud
Tänapäeva Põhjamaad on kõrgeltarenenud heaoluühiskonnad, mida ühendavad omavahel ühine tihe ajalugu ja tihe koostöö väga paljudel elualadel. Viikingiaeg allikad ALLIKAD: Ruunikivide tekstid Luule Kohanimed ja isikunimed Arheoloogilised leiud Andmed maastiku-, ilmastiku ja taimestiku kohta Viikingiaeg - dateering VIIKINGIAJASTU ALGUS: Varem 793. a. Lindisfarne`i kloostri rüüstamine ehk ca 800. a. VIIKINGIAJASTU LÕPP: 1042. a. suri viimane Inglismaa normannist kuningas Hardeknud või 1066. a. kui Normandia hertsog vallutas inglismaa. Viikingiaeg viikingite mõju Dublinis, mille asutasid viikingid, oli nende mõju tuntav veel 12. saj.; Orkney saartel, Shetlandil, Mani saarel ja Hebriididel veelgi kauem. Viikingiaeg kirjalikud allikad Viikingeid on traditsiooniliselt peetud vähearenenud barbariteks, kuid tänapäeval päris nii enam ei arvata. Hoolimata kõlalisest sarnasusest oli viikingite päritolumaailm väga mitmekesine
annaabi.ee 
