nimetus. Germaanlaste vallutatud aladest kujunes hiljem Inglismaa. Anglosakside survel läks osa kelte tagasi mandrile.Vt. mõni näide keldi aladest ja keeltest: Iiri, kõmri jt. 9.saj. Inglise kuningriik. Anglosaksid kasutasid keldi orje. Ristiusk. Iirimaal oli ristiusk mõnevõrra varem, kloostrid. 8. saj. taanlaste vallutus,Inglise kuningas Alfred võitles nendega. Taani õiguse ja Alfredi õigusega seotud probleemid. Anglosakside edu võitluses normannidega, kujunema hakkas inglise rahvas. Norralased ründasid Sotimaad. Taanlased 10. saj. taas! Siis jälle anglosaksid. NB! Prantsusmaalt, Normandiast tuli Inglismaale 1066 William Vallutaja ja võitis Hastingsi lahingu( ta on viikingite järeltulija, esialgu prantsuse keele mõjud eriti õukonnas tugevad. Hiljem pääses mõjule inglise keel .
talv ning vaenlased, koos varustusega olid üle jäätnud mere Pärnust Muhu alla tulnud ning veristama hakanud. Kuid saarlased ning sealhulgas ka muhulased olid sitked ning sõjameelsed ega andud ning kergesti alla. Saaremaa oli juba muistse vabadusvõitluse ajal (XIII sajand) sissetungijate hirm ja arm. Saare maakond oli erakordselt tugev Eesti maakond, kus elanikkonna tihedus oli tõenäoliselt suurim Eestis. Ka olid nad otsapidi seotud viikingite (normannidega) ja omasid tugevaid sõjalisi traditsioone. Andekate meremeestena olid saarlased tuntud ka kui võimekad kauplejad ja õnneks/kahjuks ka kui mereröövlid. Arvestades kõike eeltoodut, ei pane meid ilmselt imestama Saarlaste tuntud isepäisus ja püüdlus iseolemise suunas. Ning ega me ka kindlad saa olla selles, millise riigi koosseisu Saaremaa kuuluks, kui ajalugu oleks kergelt vääratanud. Liiga palju seoseid oli Saaremaal erinevate ümbritsevate
(vanakreeka kultuur ja kirjandus) VANA-VENERIIK Vene rahvas on suurim slaavirahvas. Slaavlased jagunevad lääne-, oda- ja lõunaslaavlasteks. 6.saj hakkasid slaavlased oma asualasid laiendama. Lääneslaavlaste järeltulijad: poolakad, slovakid, tsehhid, sloveenid. Lõunaslaavlastel serblased. Idaslaavlastel: venelased, ukrainlased, valgevenelased. Vana-Veneriigi teke See on seotud Normannidega ehk varjaagidega. Dnperi äärde kujunes mitmeid kaubalinnu, kus slaavlased kauplesid viikingitega, nt: Pihkva, Novgorod. 19. saj jäid mitmed viikingi sõdalased põhja-Venemaa kaubalinnadesse valitsema (Rjurik sai aastal 862 Novgorodis võimule). Pärast Rjuriku surma valitses Novgorodis Oleg. Ta võttis ette sõjaretke ja vallutas 882 aastal Kiievi ja tegi selle oma võimukeskuseks. Vana-Veneriiki valitses Kiievi suurvürst, kellele allusid väikesed
(vanakreeka kultuur ja kirjandus) VANA-VENERIIK Vene rahvas on suurim slaavirahvas. Slaavlased jagunevad lääne-, oda- ja lõunaslaavlasteks. 6.saj hakkasid slaavlased oma asualasid laiendama. Lääneslaavlaste järeltulijad: poolakad, slovakid, tsehhid, sloveenid. Lõunaslaavlastel serblased. Idaslaavlastel: venelased, ukrainlased, valgevenelased. Vana-Veneriigi teke See on seotud Normannidega ehk varjaagidega. Dnperi äärde kujunes mitmeid kaubalinnu, kus slaavlased kauplesid viikingitega, nt: Pihkva, Novgorod. 19. saj jäid mitmed viikingi sõdalased põhja-Venemaa kaubalinnadesse valitsema (Rjurik sai aastal 862 Novgorodis võimule). Pärast Rjuriku surma valitses Novgorodis Oleg. Ta võttis ette sõjaretke ja vallutas 882 aastal Kiievi ja tegi selle oma võimukeskuseks. Vana-Veneriiki valitses Kiievi suurvürst, kellele allusid väikesed
Suure rahvaarvu tõttu tekkis palju linnu. Neis hakkas arenema käsitöö ja kaubandus. Peagi jäi aga Euroopa väikseks. Tolle aja kuulsaimad kaubanduslinnas Pisa, Genova ja Veneetsia otsustasid turgu laiendada. Pisa võttis saratseenidelt Sardiinia ja tegi väikseid vallutusi Aafrika põhjaosas. Veneetsia võttis enda võimu alla Aadria mere. Just Veneetsia oli sild, mis ühendas Euroopat Aasiaga. Veneetsia oli nimelt aidanud võidelda Bütsantsil normannidega ning seetõttu said Veneetsia kaupmehed soodustusi. Algselt toimetati ju Aasia kaubad Euroopasse Bütsantsi vahendusel. Et vabaneda Bütsantsi vahetalitusest , tahtsid Euroopa kaupmehed luua Vahemere idarannikule toetuspunkte, mille kaudu oleks teostunud kaugete idamaade turgude vallutamine. Sellest tekkisid aga kokkupõrked. Kristlased uskusid, et sõda uskmatutega on püha ja eriti tähtsaks loeti selle maa vallutamist, kus Kristus oli olnud
V:Ise nim. Viikingiteks, Slaavlased-nim. Varjaagideks, läneeuroopa nim.- normannideks. Mida tead skandinaavlaste muinasusundist? Millised jumalad ? V: Jumalatele toodi ohvreid,usuti et lahingus langenud sõdalased lähevad püha paikka Valhallasse. Loomulikult surnuna läksid surnuteriiki,kus valitses nälg ja kurbus. Odin-inimeste isa, sõdalaste, kaupmeeste kaitsja.Valdas tarkuse ja nõiduse kunste.Thor-piksejumal. Kuidas lahendas Prantsuse kuningas probleemi ründavate normannidega? V:Prantsuse kuningas andis normannidele lääniks poolsaare Põhja- Prantsusmaal.Nirmannid rajasid sinna enda kuningriigi-Normandia. Kuidas on varjaagidega seotud Vana-Vene riigi ajalugu? V:Mitmed varjaagid olid Kiievi ja Novgorodi vürstid. Kaugemad punktid, kuhu skandinaavlased jõudsid? V: Island,Gröönimaa lõunarannik,Põhja-Ameerika rannik Miks peetakse Ameerika avastajaks Columbust mitte Leif Erikssoni? V: Sest Columbus kirjutas Ameerikast raamatu.
Normannid hõivasid kogu Inglismaa ja kehtestasid seal tsentraliseeritud kuningriigi (mandrieuroopa põhimõte minu vasalli vasall ei ole minu vasall Inglismaal ei kehtinud). Inglismaa õukonnakeeleks sai prantsuse keel. Domesday Book 1806 William Vallutaja tellimusel koostatud maarevisjon, mis hindas tema enda ja tema feodaalrentnike varasid( maavalduse suurus ja aastane sissetulek) . Selle alusel sai muuta maksustamisseadusi. Ürik näitab kui suurel osal olid inglise maaomanikud asendunud normannidega. Raamat toob ka esile kui suurel määral kohaliku keskkonna üksikasjad mõjutasid asustuse struktuuri ja majanduslikku ülesehitust. Domesday Book'i alusel kutsus William Vallutaja kõik feodaalisandad enda juurde truudusevannet andma. DB koosneb kahest köitest (nn Suur DB ja nn. Väike DB). Suurest Domesday Book'ist on siiski väja jäänud sellised maakonnad nagu Durham, Cumberland, Northumbria, Westmorland, Lancashire, Norfolk, Suffolk ja Essex, eelkõige selle pärast, et normanni
Normannid hõivasid kogu Inglismaa ja kehtestasid seal tsentraliseeritud kuningriigi (mandrieuroopa põhimõte minu vasalli vasall ei ole minu vasall Inglismaal ei kehtinud). Inglismaa õukonnakeeleks sai prantsuse keel. Domesday Book 1806 William Vallutaja tellimusel koostatud maarevisjon, mis hindas tema enda ja tema feodaalrentnike varasid( maavalduse suurus ja aastane sissetulek) . Selle alusel sai muuta maksustamisseadusi. Ürik näitab kui suurel osal olid inglise maaomanikud asendunud normannidega. Raamat toob ka esile kui suurel määral kohaliku keskkonna üksikasjad mõjutasid asustuse struktuuri ja majanduslikku ülesehitust. Domesday Book'i alusel kutsus William Vallutaja kõik feodaalisandad enda juurde truudusevannet andma. DB koosneb kahest köitest (nn Suur DB ja nn. Väike DB). Suurest Domesday Book'ist on siiski väja jäänud sellised maakonnad nagu Durham, Cumberland, Northumbria, Westmorland, Lancashire, Norfolk, Suffolk ja Essex, eelkõige selle pärast, et normanni
keskaegne katoliku kiriku süsteem. Kogu seda süsteemi finantseeriti eeskätt kirikukümnisest üle kogu Euroopa. Pärast 13. saj tulid Saksamaa asemele suurvõimudeks Inglismaa ja Prantsusmaa. Prantsusmaa oli 10.saj lõpul killustatud. 11-12.saj kuningad kindlustasid oma domeeni seda oluliselt laiendamata, ei saa rääkida Prantsusmaast kui tsentraliseeritud riigist. Inglismaal läks asi teistmoodi, killustatuse perioodi pea et ei olnudki, varakeskajal oli probleemiks võitlus normannidega. Nüüd sai uueks probleemiks 1066a Normandia normannide sissetung mida juhtis William Vallutaja, kes tõusis Inglismaa valitsejaks, ta kehtestas esmakordselt läänisüsteemi Inglismaal kehtestas selle klausliga mida mujal Euroopas ei olnud ,,Kuningas on kõikide vasallide ülim senjöör". Inglastel oli ka valdusi mandril, ning sellest tulid ka nende ja prantslaste vaenulikud suhted. Inglased suutsid endale hankida valdava osa Lääne- ja
Ravenna ekstrahaadist (langobradid vallutasid selle Bütsantsilt alles 749) ja Pentapolisest koosneva Kirikuriigi. Kirikuriik oli Frangi riigi koosseisus, kusjuures paavst allus kuningale. Pärast Karl Suurt ja Frangi riigi lagunemist oli paavsti võim oma riigis nõrk. 962 kui Kirikuriiki ohustas Itaalia (= langobardide) kuningas Berengar II, aitas paavsti hädast välja Saksamaa kuningas Otto I, kes allutas Kirikuriigi Saksa-Roomale. Liidus Lõuna Itaalia normannidega suutis paavst Gregorius VII (1073-1085) Kirikuriigi Saksa-Rooma alt iseseisvaks saada, seda küll ajutiselt, aga tema järglased suutsid Kirikuriigi iseseisvuse investituuritüli jooksul välja kaubelda. Sellest peale sai Kirikuriigist Saksa-Rooma peamine rivaal Euroopa ühendamisel. Paavstide eesmärgiks sai ilmalik ja vaimulik võim kõigil kristlikel aladel. Innocentius III saavutas 1201 Saksamaa kuningalt Otto IV-lt Kirikuriigi sõltumatuse tunnistamise. Samuti
9. saj Beowulf ka kangelaslauluna käsitletav. Rein sepp eesti keelde tõlkinud. Sündmused arenevad Rootsis. Normannid e viikingid tungivad igale poole lõunasse bütsantsini välja 9. 11. saj. Hõivavad prantsusmaa, Itaalias ka mõningad alad. Germaani keelte sissetung prantsuse keelde, hääldus jms kujunes tugevasti ümber. Normanni vallutaja William 1066. Tungiti ka Iirimaale. Vanad keerulised keeled peavad taanduma ja kaasaegsed lihtsad keeled pannakse valitsema. Normannidega lõpeb vanim inglise kirjanduse ajajärk. Old English lõpeb, tuleb Middle English. 14. saj algab uus rahvuslik tõus ja uus moodne inglise keel hakkab kuju võtma. 11. 13. saj kangelaslaulud 11 13 saj islandi laulud. Snorri XIII, kellele omistatakse ka noorem edda. Üleminek pärgamendilt paberile 11. saj. Teosed saavad paremini levida. 1054 kiriku lõhenemine rooma- ja kreeka-katolikuks kirikuks. 12. saj alguses Umar Hajjam. Araabia kirjandus Euroopas
(langobradid vallutasid selle Bütsantsilt alles 749) ja Pentapolisest koosneva Kirikuriigi. Kirikuriik oli Frangi riigi koosseisus, kusjuures paavst allus kuningale. Pärast Karl Suurt ja Frangi riigi lagunemist oli paavsti võim oma riigis nõrk. 962 kui Kirikuriiki ohustas Itaalia (= langobardide) kuningas Berengar II, aitas paavsti hädast välja Saksamaa kuningas Otto I, kes allutas Kirikuriigi Saksa-Roomale. Liidus Lõuna Itaalia normannidega suutis paavst Gregorius VII (1073-1085) Kirikuriigi Saksa-Rooma alt iseseisvaks saada, seda küll ajutiselt, aga tema järglased suutsid Kirikuriigi iseseisvuse investituuritüli jooksul välja kaubelda. Sellest peale sai Kirikuriigist Saksa-Rooma peamine rivaal Euroopa ühendamisel. Paavstide eesmärgiks sai ilmalik ja vaimulik võim kõigil kristlikel aladel. Innocentius III saavutas 1201 Saksamaa kuningalt Otto IV-lt Kirikuriigi sõltumatuse tunnistamise
annaabi.ee 
