keskonna saatamise pärast suureks probleemiks. praegu on jaapan hästiarenenud riik. edusammude taga on rande kord ja jaapanlaste pingeline töö , riiklik poliitika, jaapan ei pea tegema suuri kaitsekulutusi. 1951 sölmiti usa-ga julgeolekupakt , mille alusel USA söjaväebaasid on jaapani territooriumil. Peale 2.MS oli välispoliitika suunatud koostöö arendamisele USA-ga ja normaalsete suhete loomisele Aasia riikidega. 1950 palju vastavaid leppeid Kagu- ja Löuna-Aasia maaga. 1960 normaliseerusid suhted Koreaga. vaenulikud suhted Pöhja-Korea ja Hiinaga. 1950-60 USA-Hiina vastasseis ei lasknud jaapanil hiinaga suhelda. 1970 Jaapani-Hiina koostöö arendamine. lahendamatud probleemid NSVL ja venemaaga. 1956 diplomaatilised suhted , rahuleping allakirjutamata. siiski alates 1950 aastate löpust alates venemaaga majanduskoostöö. aktiivne majanduspoliitika 1960-90 ja katsed maailmas uusi turge höivata muutsid pingeliseks suhted Lääne-Euroopa ja USAga. Jaapanlaste uus
*Rahu maailmas oli kõige ohustatum 1953a puhkenud Berliini ülestõusu ajal avalik vastuhakk NSVL võimule, massimeeleavaldus rahutused haarasid kogu IdaSaksamaa lääneriigid ei osanud abi anda meeleavaldused aeti NSVL poolt jõuga laiali meeleavaldus suruti küll maha, kuid lõppu sellele siiski teha ei suudetud *Kesk ja IdaEuroopa kriis: 1956a stalinismi hukkamõistmine NSVl ja Jugoslaavia suhted normaliseerusid 1955a NSVL viis oma väed Austriast välja 1956a algasid Poolas streigid W. Gomulka tõus Poola valitsuse etteotsa *Ungari ülestõus: 1956a meeleavaldus Poola toetuseks "Molotovi kokteilid" I.Nagy valituses etteotsa nimetamine, kes lubas üles ehitada demokraatia 4.nov 1956a ründas NSVL Budapesti Ungari ülestõus suruti maha Nagy poodi 1958a *Suessi kriis: 1956a konflikt LähisIdas
1952 Eisenhower presidendiks 1960-1963 - Kennedy ,,uute rajajoonte poliitika" (õiglasem ühiskond, kosmosesse jõudmine, vaesuse kaotamine nihutades niimoodi enda ja kogu ühiskonna rajajooni) 1963 Lyndon B. Johnson ,,suur ühiskond" mõistuse. Teaduse ja sallivuse abil tasandatakse kuristikud eri klasside ja rasside vahel nii, et kõik hõlmatakse ühtsesse ühiskonda. 1969 Nixon presidendiks : eesmärk heade suhete loomine NSVL-i ja Hiinaga. Tegi lõpu Vietnami sõjale, normaliseerusid suhted Pekingiga. 1974 Watergate'i skandaal Konservatiivne revolutsioon majanduspoliitliseks aluseks on monetarism riigi otsesel sekkumisel majanduspoliitikasse on tavaliselt negatiivsed tagajärjed Reiganoomika Piirata riiklikku sekkumist majandusellu Piirata eraettevõtluse riiklikku reguleerimist Toetada tegevust, mis on suunatud rahamassi kasvutempo hoidmisele sellisel tasemel, mis pidurdaks inflatsiooni. Isiku.ja ettevõtte tulumaksu määrade vähendamine.
Ida-Saksamaaga. 14. Iseloomusta ümberkorraldusi sõjajärgses Jaapanis sisepoliitikas, majanduses, sõjanduses. San Fransico rahuleping. Maareform. Võimude lahusus. Rahvusvaheliste tüliküsimuste loobumine sõjalisel teel. Maad anti talupoegadele. 15. Iseloomusta Jaapani välissuhteid USA, NSVL ja Hiinaga. NL palju lahendamata probleeme, rahulepingu mitte sõlmimine. Hiina 1970 sõlmiti rahu-ja sõprusleping. Ennem olid suhted teravad, seoses sealse kommunismiga. USA- suhted normaliseerusid. 16. Loetle tegureid, millel põhines Jaapani majandusime. USA reformid, majanduslik abi, väikesed sõja- ja kaitsekulutused, riiklik poliitika, ettevõtluse toetamine, distsipliin. 17. Nimeta kolm tunnust, mille alusel võib väita, et Jaapan on konstitutsioonilise monarhiaga riik. Võimude lausus (SV-kahekojaline parlament, TV-valitsus) Riigipeaks on päritavavõimuga keiser. Mitmeparteisüsteem. Ettevõtluse toetamine. 18. Võrdle Põhjamaade välispoliitilist arengut pärast II ms
4. Millised olid pingelõdvenduse põhjused, kuidas muutusid pingelõdvenduse ajal USA- NSVL, USA-Hiina RV suhted, milles seisnes Helsingi nõupidamise tähtsus? Pingelõdvenduse (detente) põhjusteks olid uus tase ja tasakaal tava- ja tuumarelvastuses, uute võtmeisikute võimulolek, välispoliitiliste doktriinide muutmine ning majanduskriis. USA-NSVL suhted paranesid oluliselt, loodi tuumarelvastuse piiramise lepingud (1972, 1979). USA-Hiina RV suhted normaliseerusid. Helsingi nõupidamise (Helsingi protsessi) tähtsus seisnes selles, et loodeti parandada idabloki ja lääneriikide vahelisi suhteid. 5. Millal, kelle vahel toimus, milles seisnes, kuidas lõppesid: Berliini blokaad, Korea sõda, Kuuba kriis, Vietnami sõda, Afganistani sõda? Berliini blokaad Korea sõda Kuuba kriis Vietnami sõda Afganistani sõda 1948-49 1950-53 1962 1964-73 1979-89
kuulekad NSV Liidule: Hiina, Jugoslaavia, Põhja-Korea, Albaania, 1975 lisandus Laos. 1948. aastal tekkis Moskval konflikt Jugoslaaviaga. Jugoslaavia liidri Josip Broz Tito isepäine käitumine, Marshalli plaani raames abi vastuvõtmine ja Moskvaga kooskõlastamata välispoliitika teravdasid Nõukogude Liidu ja Jugoslaavia suhted äärmuseni. Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam kui sotsialistlikku riiki. Alles Stalini surma järel normaliseerusid Moskva ja Belgradi suhted. Nõukogude Liit leppis Jugoslaavia sõltumatuse ning eripärase arenguga sotsialismileeris. Terav vastasseis kujunes 1960. aastatel välja ka sotsialismileeri suurimate riikide, Nõukogude Liidu ja Hiina vahel. 1969. aastal kasvas vastasseis üle isegi relvastatud piirikonfliktiks. Nii eristusid sotsialismileeri raames riigid (lisaks Jugoslaaviale ka Albaania ja Põhja-Korea), mis jäid
Läänel jõud ja et tuleb õppida sellega koos eksisteerima. Esimestena asusid NSVL ja teiste sotsialismimaadega suhteid parandama Euroopa riigid. Ühendriikide välispoliitikat muutis 1969. aastal presidendiks valitud vabariiklane R. Nixon. Nixoni doktriin poliitika nurgakiviks heade suhete loomine suurte sotsialistlike riikidega NSV Liidu ja Hiina Rahvavabariigiga. Sellise poliitika tulemusel lahkusid Ühendriigid Vietnamist, normaliseerusid suhted Pekingiga ja algas pingelõdvendus Euroopas. Sotsialistlik riik riik, kus on kehtestatud tootmisvahendite riiklik omand (eraomand kaotatud). Poliitika ja majanduse vallas on range riiklik regulatsioon eesmärgiga ühiskondlikku rikkust võrdsemalt jaotada. 20. sajandi Ida-Euroopa riigid, kus oli võimul kommunistlik partei. Liiduvabariik sotsialistlike riikide (nt NSVL) esimese järgu haldusüksus.
kasvu. Pärast kohanemisperioodi toimus Hiinas majandusbuum ja aastatel 1981-1986 tööstustoodang peaaegu kahekordistus. Detsembris 1978 loobuti riigi enesevarustamise poliitikast. Hiina hakkas võtma laene ja lubama riiki välisinvesteeringuid ning ühines Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapangaga. Probleemiks kujunes meeletu rahvastiku kasv, mis tõi kaasa selle ,et 1979. aastal võeti vastu range ühelapsepoliitika. Normaliseerusid suhted USA-ga. Tiananmeni veresaun 1989. aasta aprillis suri rahva poolt demokraatia pooldajaks peetud Hu Yaobang südamerabandusse. Pekingi üliõpilased korraldasid tema mälestuseks meeleavaldusi, protesteerides samal ajal riigivalitsemises lokkava korruptsiooni ja onupojapoliitika ning üliõpilaste lõpetamisjärgsele töökohavalikule uute piirangute kehtestamise vastu. Pinge hakkas veelgi kasvama, kui mõned Tiananmeni väljakule
USA astub Vietnami sõtta (1964) Richard M. Nixon Detente ja Nixoni doktriin Detente ehk pingelõdvendus. NSV Liit hakkas suhteid parandama teiste Euroopa riikidega, ntks Prantsusmaaga ja Poolaga. Nixoni doktriin lubas lõpetada ''lubaduste inflatsiooni'' ning muute Ühendriikide välispoliitika realistlikuks. Heade suhete nurgakiviks oli suhete parandamine NSV Liidu ja Hiina Rahvavabariigiga. Selle tulemusena lahkusid Ühendriigid Vietnamis, normaliseerusid suhted Pekingiga ja algas pingelõdvendus Euroopas. Shanghai kommünikee (1972) Nixon külastas Pekingit, kes kinnitas seal, et Hiina ja USA hakkavad looma uut ja paremat maailma. Teatasid, et kummagi eesmärk pole Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas oma võimu maksma panna ning et nad ei lase seda ka üheldi teisel riigil teha, saates sellega otsese hoiatuse NSVL'ile. Strateegilise relvastuse lepingud (1972) Esimene leping puudutas raketitõrjesüsteemide rajamist
mittekommunistide vahel 4. 1955 sõlmiti NSVL'i ja lääneriikide vahel nn Austria lepingud, mille kohaselt lõpetati okupatsioon, taastati suveräänsus ning Austria kohustus edaspidi säilitama neutraliteeti 5. muutus poliitika Soome suhtes: tunnustati Soome õigust eksisteerida neutraalse kapitalistliku riigina 6. muutus Jugoslaavia poliitika: tunnustati Jugoslaavia õigust eksisteerida neutraalse puhverriigina Idabloki ja NATO vahel 7. normaliseerusid suhted Saksa Liitvabariigiga; 1955 kehtestati diplomaatilised suhted 8. 1955 toimus Genfis NSVL'i, USA, UK ja PRM valitsusjuhtide kohtumine 9. muudeti ametlikku poliitilist retoorikat rahvusvaheline koostöö ja pingelõdvendus 1955 toimunud Bandungi konverentsil: · hakkas kujunema mitteühinemisliikumine · võeti kasutusele mõiste Kolmas Maailm
annaabi.ee 
