veelkord. Kolvi täitmist jätkasin konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täitsin kolvi märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee mahu mõõtsin mõõtesilindri abil. Fikseerisin katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuuri ja õhurõhu laboris. Katseandmed: Gaasi molaarruumala tavatingimustel Vm = 22,4 dm3/mol o Normaaltemperatuur T = 273,15 K (0°C) Normaalrõhk Po= 101325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Õhu keskmine molaarmass 29g/mol Mass m1 (kolb, kork, õhk kolvis) m1= 150,26 g Mass m2 (kolb, kork, CO2 kolvis) m2= 150, 37 g Kolvi maht(õhu maht, CO2 maht) V= 318 ml = 0,318 dm3 Õhutemperatuur to= 21 oC = 294,15 K
Saku õlletehas Tartu õlletehas Viru Õlu Saare õlu Õlle serveerimine Õlu peab olema võimalikult värske , enne serveerimist tuleks hoida jahedas ja hämaras ruumis. Õllet serveerides tuleb õlle valada õlle kannu või pilsneri klaasi. Klaasi tuleb hoida 45 kraadi nurga all kuni klaas on peaaegu täis , kõige lõpus keeratakse klaas sirgeks , et tekiks peale vahumüts. Mida heledam õlu seda külmemalt serveeritakse. 7 kraadi normaaltemperatuur heledal õllel. Nisuõlle serveerimise temp. 8-9 kraadi. Tume õlle toatemperatuuril serveerida. Õlleklaasi puhtus väga tähtis serveerimisel. Lauda viiakse kandikul pannakse klinedele ette. Reklaam kliendi poole , õllealused alla ,et ei määri lauda. Kui õllet ostetakse piisavalt siis menüüse vaadiõlu. Vaadiõlu eitohi liiga kaua seista 2 kuud umbes. Restoranis õllepudel avada laua kõrval. Õlu ja toit
Kolvi täitmist jätkasin konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täitsin kolvi märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee mahu mõõtsin mõõtesilindri abil. Fikseerisin katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuuri ja õhurõhu laboris. Katseandmed: Gaasi molaarruumala tavatingimustel Vm = 22,4 dm3/mol o Normaaltemperatuur T = 273,15 K (0°C) Normaalrõhk Po= 101325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Õhu keskmine molaarmass 29g/mol Mass m1 (kolb, kork, õhk kolvis) m1= 150,26 g Mass m2 (kolb, kork, CO2 kolvis) m2= 150, 37 g Kolvi maht(õhu maht, CO2 maht) V= 318 ml = 0,318 dm3 Õhutemperatuur to= 21 oC = 294,15 K
Katse nr Keemistem. (oC) 1 77,2 2 77,0 Järeldused: Keemistemperatuuriks nimetatakse temperatuuri, mil aine hakkab aurustuma (normaalrõhul)- läheb ühest agregaatolekust teise (vedelik gaas). Tetraklorometaani tegelik keemistemperatuur on 76,72oC (wikipedia andmetel), seega eeldatavasti katse tegemisel me märkasime keemistemperatuuri liiga hilja. Kuid kuna keemistemperatuur sõltub ka välisrõhust, võib erinevus ka sellest tingitud olla (normaaltemperatuur on 20oC, kuid klassiruumis oli kindlasti soojem). Aga ma siiski usun, et pigem on tegu inimliku mõõtmisveaga. Aga kuna meie katsete viga ei olnud väga suur, võib järeldada, et selline keemistemperatuuri määramine on küllaltki täpne viis.
•Vedeliku rõhu äkiline suurenemine torustikus. •Tingitud tihti voolava vedeliku inertsist. Vooluteesulgemisel püüab vedelik jätkata liikumist ning avaldab takistusele survet. 23. Kavitatsioon (protsessi seletus, näide) 24.Gaaside parameetrid, ideaalgaas •Üldparameetriteks rõhk, temperatuur, tihedus ja ruumala. Rõhust ja temperatuurist sõltuvate suuruste fikseerimiseks normaaltingimuste mõiste. •Normaalrõhk: p = 1,01325 bar = 760 mmHG •Normaaltemperatuur: T = 273,15 ŗK = 0 ŗC •Normaalkuupmeeter – 1 kuupmeeter gaasi, mille rõhk on 1,01325 bar ja temperatuur 0 ŗC 25.Ideaalgaasi seaduspärad konstantse rõhu, mahu, temperatuuri korral •Ideaalgaasi olekuvõrrand: •T = const, isotermiline protsess. Ruumala pöördvõrdeline rõhuga. •p = const, isobaariline protsess. Ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga •V = const, isohooriline protsess. Rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga 26
ümberpaigutamisel tehtud töö ja laengu suuruse suhet. = (J/C=V) -kõrvaljõud(J) Vooluallikal on sisetakistus r, mis Ohmi seaduses liidetakse R-le. I = U / R+r Lühis: R on väike, mõjub ainult tühine vooluallika sisetakistus. Suur vool. Faraday elektrolüüsiseadus: katoodil eraldunud aine mass on m=k*I*t k-el.keem.ekvivalent mi/qi võrdeline elektrolüüti läbinud voolutugevusega ja ajaga. Huumlahendus: madal rõhk, mõnisada volti, normaaltemperatuur. Reklaamtorud, päevavalguslambid, virmalised. Kaarlahendus: atmosfäärirõhk, kõrge temp, madal pinge. El.keevitus, võimsad projektorid. Koroonalahendus: normaalrõhk, tavatemperatuur, ülitugev el.väli, teravikud. Püha Elmo tuled, tsepeliin. Sädelahendus: kui vooluallika võimsusest ei piisa pideva kaar- või huumlahenduse jaoks. Triikraud, välk. Rajult kõrge R ja I. Vaakumis el.voolu jaoks tuleb viia vabu laetud osakesi. Termoemissioon: kuumutatud metalli pind hakkab kiirgama
olekuparameetrid – iseloomustavad süsteemi termodünaamilist olekut (p, T, V, n) olekuvõrrand – iseloomustab olekuparameetrite vahelisi seoseid nt ideaalne gaas – puuduvad osakeste mõõtmed/ruumala (osakesed on punktid) ning osakestevaheline vastastikmõju pV = nRT R – gaasi universaalkonstant; R = 8.314 J/molK (ehk 0.0820 dm3atm/molK); R = poVo/To; po – normaalrõhk (1 atm. ehk 101 325 Pa), To – normaaltemperatuur (0 °C ehk 273.15 K), Vo – molaarruumala normaaltingimustel (22.4 dm3/mol). olekufunktsioonid – funktsioonid, mis sõltuvad olekuparameetritest (siseenergia U, entalpia H, entroopia S, vabaenergia G). on määratud süsteemi olekuga, mitte sellega, kuidas see olek on saavutatud. protsessid soojusvahetuse järgi eksotermiline protsess – energia/soojus eraldub ΔH < 0 nt: keemiliste sidemete moodustamine / ühinemisreaktsioonid; tahkumine, kondensatsioon
tunnevad ära hüpotalamuse rakud ja vähendavad antidiureetilise hormooni eritamist. Kui antidiureetilist hormooni on veres vähem, eritub rohkem uriini, mis on lahjem. Inimene peaks jooma ööpäevas ära 2 liitrit vett. Termoregulatsioon. Inimestel on higinäärmed. Meie nahk suudab toota melaniini-tumedat pigmenti, mis kaitseb kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Inimesed on endotermsed püsisoojased loomad. Normaaltemperatuur on 37. Higistamine kui termoregulatsioon on loomade evilutsioonis uus, primaatide seas samuti. Kõige enam on higinäärmeid jalataldadel ja peopesadel. Higinäärmete põhiline ülesanne on vee juhtimine nahale ja siis selle aurumine, ilma higistamiseta kuumeneks inimese keha liigselt üle. Higinäärmete roll peopesadel on tähtis niisutamise pärast, et sarvkiht ei muutuks kõvaks ja nii puutetundlikust ei kaotaks. Soojust toodetakse ainevahetusreaktsioonide tagajärjel
olekuparameetrid iseloomustavad süsteemi termodünaamilist olekut: temperatuur (T), rõhk (p), ruumala (V), aine hulk (koostis) (n); olekuvõrrandid olekuparameetrite vahelised seosed. Ideaalse gaasi olekuvõrrand (Clapeyroni-Mendelejevi võrrand): pV = nRT , R gaasi universaalkonstant; R = 8.314 J/molK (ehk 0.0820 dm atm/molK); 3 R = poVo/To; po normaalrõhk (1 atm. ehk 101 325 Pa), To normaaltemperatuur (0 °C ehk 273.15 K), Vo molaarruumala normaaltingimustel (22.4 dm3/mol). Olekufunktsioonid funktsioonid, mis sõltuvad olekuparameetritest, nt. siseenergia (U), entalpia (H), entroopia (S), vabaenergia (G); on määratud süsteemi olekuga ega sõltu sellest, kuidas see olek on saavutatud. Süsteemi koguenergia (E): E = Ekin. + Epot + U, Ekin ja Epot süsteemi kui terviku kineetiline ja potentsiaalne energia.
olekuparameetrid – iseloomustavad süsteemi termodünaamilist olekut: temperatuur (T), rõhk (p), ruumala (V), aine hulk (koostis) (n); olekuvõrrandid – olekuparameetrite vahelised seosed. Ideaalse gaasi olekuvõrrand (Clapeyroni-Mendelejevi võrrand): pV = nRT , R – gaasi universaalkonstant; R = 8.314 J/mol⋅K (ehk 0.0820 dm ⋅atm/mol⋅K); 3 R = poVo/To; po – normaalrõhk (1 atm. ehk 101 325 Pa), To – normaaltemperatuur (0 °C ehk 273.15 K), Vo – molaarruumala normaaltingimustel (22.4 dm3/mol). Olekufunktsioonid – funktsioonid, mis sõltuvad olekuparameetritest, nt. siseenergia (U), entalpia (H), entroopia (S), vabaenergia (G); on määratud süsteemi olekuga ega sõltu sellest, kuidas see olek on saavutatud. Süsteemi koguenergia (E): E = Ekin. + Epot + U, Ekin ja Epot – süsteemi kui terviku kineetiline ja potentsiaalne energia.
Absoluutse temperatuuri mõiste võttis kasutusele 1848. a William Thomson (lord Kelvin). 0 K = - 273,15 °C. NB! absoluutse temperatuuri tähisele on mõttetu lisada kraadimärki, sest ühiku nimetus on kelvin, mitte Kelvini kraad. Fahrenheiti kraadi (°F) võttis kasutusele Saksa füüsik Daniel Gabriel Fahrenheit 1714. a. Selle skaala on jaotatud samuti 100 võrdseks osaks, kuid nullpunkt on lume ja ammooniumkloriidi (salmiaagi) segu temperatuur ja 100 kraadi punkt -- inimkeha normaaltemperatuur. Sellisel skaalal sattus jää sulamistemperatuur 32 kraadi ja vee keemistemperatuur 212 kraadi juurde. Seega siis 1 °F = 5/9 °C ja tC = 5(tF - 32)/9 ehk ligikaudu tC = 5(tF - 32)x0,56 Fahrenheiti termomeetrit kasutatakse Ameerika Ühendriikides ja see oli esimene praktilisse kasutusse võetud temperatuurimõõteriist. (Eestiski kasutati neid termomeetreid enne1940. aastat). 10 2. Kliimaseadme tööpõhimõte ja ehitus. 2
Absoluutse temperatuuri mõiste võttis kasutusele 1848. a William Thomson (lord Kelvin). 0 K = - 273,15 °C. NB! absoluutse temperatuuri tähisele on mõttetu lisada kraadimärki, sest ühiku nimetus on kelvin, mitte Kelvini kraad. Fahrenheiti kraadi (°F) võttis kasutusele Saksa füüsik Daniel Gabriel Fahrenheit 1714. a. Selle skaala on jaotatud samuti 100 võrdseks osaks, kuid nullpunkt on lume ja ammooniumkloriidi (salmiaagi) segu temperatuur ja 100 kraadi punkt -- inimkeha normaaltemperatuur. Sellisel skaalal sattus jää sulamistemperatuur 32 kraadi ja vee keemistemperatuur 212 kraadi juurde. Seega siis 1 °F = 5/9 °C ja tC = 5(tF - 32)/9 ehk ligikaudu tC = 5(tF - 32)x0,56 Fahrenheiti termomeetrit kasutatakse Ameerika Ühendriikides ja see oli esimene praktilisse kasutusse võetud temperatuurimõõteriist. (Eestiski kasutati neid termomeetreid enne1940. aastat). 2. Kliimaseadme tööpõhimõte ja ehitus. 2.1 Jahutamise üldpõhimõte
on suurem molekulide keskmisest kineetilisest energiast. See protsess soojustehnikas huvi ei paku. 2. Veeauru võib saada veel keemise teel. Keemiseks nimetatakse intensiivset aurustmis protsessi, mis toimub kogu vedeliku massi ulatuses see tähendab auru nullid moodustuvad anuma seintel, ning eralduvad igalt poolt. Vee keemis-temperatuur sõltub rõhust. Mida suurem on rõhk seda suurem on keemis-temperatuur. Normaalrõhk Normaaltemperatuur Keemistemperatuur ; keemisrõhk . Olenevalt auru omadusters võib aur olla küllastatud või üleküllastunud. Küllastunud aur tekib vee juutresolukul ja temaga kui ta temaga tasakaalo olekus on. Küllastunud auru rõhku nimetatakse küllastusrõhuks ja ta oleneb küllastunud auru temperatuurist. Praktiliselt kõllastumisrõhk ja keemisrõhk on ühesugused, samuti on ühesugused küllastustemperatuur ja keemisrõhk. Tehakse vahet kuiv küllastunud auru ja niiske küllastunud auru vahel.
· Kõrge oksüdeerumiskindlus · Stabiilselt kõrge suitsemistäpp ( üle 200° C) · Pikk kasutusiga · Vähene vahutavus · Neutraalne lõhn ja maitse Need rasvad ja õlid on välja töötatud rohkes rasvas küpsetamiseks ( fritüürirasvad). Neile on iseloomulik see, et nad kuumtöötlemise käigus õhu ja valguse toimel ei oksüdeeru, samuti ei hakka need rasvad suitsema ega keemiliselt lagunema enne, kui temperatuur on tõusnud üle 200° C. Rasva normaaltemperatuur küpsetamisel on 170-180° C. Õige kasutamise korral saab neid rasvu korduvalt kasutada. Määrdeõlid (Tarant, Westfalia Trennwachs,Dividoil · Rasvasisaldus 100% · Vaha sisaldav veevaba määrimisõli · Katab hästi ja ühtlaselt igasuguseid vorme ja küpsetusplaate · Tooted tulevad probleemideta vormidest välja · Lõhnatu ja maitsetu · Kaitseb küpsetusvorme roostetamise eest Tarant on pakendatud aerosoolpakendisse ja teda pihustatakse vormidesse. Trennwachs määritakse
· Kõrge oksüdeerumiskindlus · Stabiilselt kõrge suitsemistäpp ( üle 200° C) · Pikk kasutusiga · Vähene vahutavus · Neutraalne lõhn ja maitse Need rasvad ja õlid on välja töötatud rohkes rasvas küpsetamiseks ( fritüürirasvad). Neile on iseloomulik see, et nad kuumtöötlemise käigus õhu ja valguse toimel ei oksüdeeru, samuti ei hakka need rasvad suitsema ega keemiliselt lagunema enne, kui temperatuur on tõusnud üle 200° C. Rasva normaaltemperatuur küpsetamisel on 170-180° C. Õige kasutamise korral saab neid rasvu korduvalt kasutada. Määrdeõlid (Tarant, Westfalia Trennwachs,Dividoil · Rasvasisaldus 100% · Vaha sisaldav veevaba määrimisõli · Katab hästi ja ühtlaselt igasuguseid vorme ja küpsetusplaate · Tooted tulevad probleemideta vormidest välja · Lõhnatu ja maitsetu · Kaitseb küpsetusvorme roostetamise eest Tarant on pakendatud aerosoolpakendisse ja teda pihustatakse vormidesse. Trennwachs määritakse
annaabi.ee 
