lehmade karjatamisperioodi pikkus on 130-150 päeva. Noorloomade karjatamine Noorloomadele sobivad väga hästi alusheinte rohked kultuurkarjamaa või loodusliku karjamaa parandatud rohukamarad. Noorveiste karjatamine soodustab loomade jõudlusomaduste täielikumat väljaarenemist, karastab ja tugevdab tervist. Noorloomade karjamaad peavad asuma parasniisketel mineraal- või turvasmuldadel kas lautade lähedal või neist eemal. Viimasel juhul on vaja ehitada karjamaale varjualused, kuhu noorveised saavad varjuda. Lehmade ja noorveiste eraldi karjatamine on pidur haiguste levikule. Karjamaapinda arvestatakse noorloomadele olenevalt vanusest 0,15-0,25 ha. Karjamaarohtu tuleb arvestada ööpäevas üle 1a.vanusele noorloomale 30-40 kg ja kuni 1a. vanusele 15-25kg . karjamaarohuga kaetakse noorveiste söödatarve karjatamisperioodil täielikult ilma lisasöödata. Juurde tuleb anda vaid mineraalsööta. Lehm- ja pullmullikaid tuleb karjatada eraldi
Päevased elatustarbe ja seeduva proteiini normid veistele on toodud tabelis 1. Seeduvat proteiini arvestatakse 6 g 1 MJ kohta. Töös on kasutatud abimaterjalina põllumajandusloomade söötmisnorme koos söötade tabelitega (Tartu, 1995) ja Söötade keemilise koostise ja toiteväärtuse tabeleid (Tartu, 2004). Tabel 1.Veiste elatustarbe normid Kehamass kg Metaboliseeruv energia MJ Seeduv proteiin g NOORVEISED 100 15,8 95 120 18,2 109 140 20,4 122 160 22,5 135 180 24,6 148 200 26,6 160
lehmade karjatamisperioodi pikkus on 130-150 päeva. 75) Noorloomade karjatamine Noorloomadele sobivad väga hästi alusheinte rohked kultuurkarjamaa või loodusliku karjamaa parandatud rohukamarad. Noorveiste karjatamine soodustab loomade jõudlusomaduste täielikumat väljaarenemist, karastab ja tugevdab tervist. Noorloomade karjamaad peavad asuma parasniisketel mineraal- või turvasmuldadel kas lautade lähedal või neist eemal. Viimasel juhul on vaja ehitada karjamaale varjualused, kuhu noorveised saavad varjuda. Lehmade ja noorveiste eraldi karjatamine on pidur haiguste levikule. Karjamaapinda arvestatakse noorloomadele olenevalt vanusest 0,15-0,25 ha. Karjamaarohtu tuleb arvestada ööpäevas üle 1a.vanusele noorloomale 30-40 kg ja kuni 1a. vanusele 15-25kg . karjamaarohuga kaetakse noorveiste söödatarve karjatamisperioodil täielikult ilma lisasöödata. Juurde tuleb anda vaid mineraalsööta. Lehm- ja pullmullikaid tuleb karjatada eraldi
iseloomustub palaviku, ülemiste hingamisteede põletiku ning rasketel juhtudel kopsupõletikuga. Seotud veiste respiratoorhaiguste kompleksiga (seisund, kus kliinilisel uurimisel on täheldatavad kopsuhaiguste tunnused, kuid lõplikku laboratoorset diagnoosi ei ole). Kõige olulisem sellega on vältida sekundaarset bakteriaalset infektsiooni. Kliiniline pilt: Sagedamini ja raskemini haigestuvad 10 päeva kuni 1 aasta vanused noorveised. Täiskasvanud loomad põevad haigust ilma kliiniliste tunnuste avaldumiseta. Haiguse peiteaeg on 1-5 päeva. Haigel vasikal tekib palavik (40 - 41,5 ºC), loom on loid, isu puudub või on vähenenud, hingamine on kiirenenud. Esimestel päevadel eritub ninast limast nõret, mis hiljem muutub mädaseks. Suurenenud on pisara- ja süljeeritus, konjunktiviit. Võib areneda bronhopneumoonia. Haiguse arenedes tekib köha. Healoomulise kulu korral kaovad haigustunnused 6
süsteem. Sellega ahvatletakse lehmi rohkem sööma, nad tallavad rohtu vähem. Lehmad eelistavad liikuda kodu suunas, seepärast viiakse nad söödarinde taha ja nihutatakse seda sujuvalt kodule lähemale. Niiske või märg ristikuädal võib põhjustada puhituse. Enne ristikukarjamaale viimist söödatakse loomadele laudas kuiva heina või põhku, karjamaale viiakse alles pärast kaste kuivamist. 82. Veiste jootmine ja veetarve · Noorveised 0-12 k 2-15 l 13-24 k- 15-35 l · Kinnislehmad 30-60 l · Lüpsilehmad: Päevatoodang 10 kg- 30-60 l 20 kg- 80-100 l 30 kg- 110-150 l 40 kg- 140-200 l Kuumade ilmadega veevajadus suureneb. Talvel joodetakse lehmi 2 korda päevas, suvel 4-5 korda päevas. 83. Poegimiste korraldamine 84. Vastsündinu ja piimavasikate hooldamine
aktiga, kus näid müüja andmed, akti pöördel reg iga ostetud loom individ lt, rühmaviisiliselt arvest loomad ja linnud soo ja vanuserühma järgi. Akti juurde kuulub ostu-müügileping,+ka tõudok-d. Kehamassi suurenem: nuum- ja noorloomade masssi-iive tuleb kindlaks määrata rmp sise-eeskirjades näid per kohta (tav kvartalis/ 1/2a möödumisel), seakasvatuses iga kuu. Kaaluda kõik noorveised ja sead, 91 lambaid võib kaaluda valik kaalumisega st kaaluda 5% lammaste üldarvust ja nende keskm massi-iibe alusel arvutada kõigi noor- ja nuum loomade massi-iive. Varssu, karusloomi, küülikuid ja linde ei kaaluta. Loomade massi-iibe määramine on vajalik: loomade üleviimisel ühest vanuse rühmast teise ja üleandmi ühelt talitajalt teisele
Lisaks sellele võetakse arvesse nende geneetilist väärtust, mida hinnatakse põlvnemisandmete (eellaste) alusel. Matemaatiliste meetoditega arvutatakse noorloomadele põlvnemisindeks, mille alusel nad ka reastatakse. Hästiarenenud ja väärtusliku põlvnemisega lehmikud valitakse karja täienduseks. Tagasihoidliku arenguga ja kehva põlvnemisega lehmikud, sõltuvalt turusituatsioonist, jäetakse nuumale või realiseeritakse kohe lihaks. Nuumale jäetud noorveised realiseeritakse lihaks 15...18 kuu vanuselt. Teine otsustav hindamine ja valik toimub seemendusealiste mullikate hulgas 15...16 kuu vanuselt. Parimatest lehmikutest moodustatakse seemendusrühm, keda hakatakse seemendama. Halvemad realiseeritakse lihaks või müüakse teistesse ettevõtetesse karja täienduseks. Ka sel perioodil hindamiskriteeriumiks lehmikute kasv, areng, välimikutunnused ja põlvnemisandmed.
annaabi.ee 
