Liha valik ja küpsemisaeg - BBQ-ahjus võib teha igasugust liha, kuid enamasti küpsetatakse siiski suuretükilisi lihasid (alates 1 kg/tk), samuti kala, köögi- ja puuvilju, magustoite jm. - Parim valik BBQ-ahjus küpsetamiseks on searibi ja peekon, kuid väga hea tulemuse saab ka sea ja veise sisefilee jt lihadega. - Omaette elamus on küpsetada suures BBQ-ahjus tervet sea rümpa (tavaliselt kuni 40 kg) ning lamba- või väiksema noorveise rümpa. - Olenevalt lihast võib küpsetusaeg olla 1-20 tundi. - Kuna küpsemisaeg on pikk, sobib paremini mõningase rasvasisaldusega liha. BBQ-ks liha maitsestamine - BBQ puhul pole vaja liha eelnevalt marineerida, kuna see varjab liha enda ja küpsemise käigus peale kantava mopi maitse. Kui tegu vintskema lihaga, tuleb hapuainetega mõõdukas marineerimine kasuks. - Kondiga liha (nt searibi) ja ka vintskema liha puhul on hea kasutada maitsestamisel papaiini (lihapehmendajat)
Seakaelakarbonaadmaitsestatud, Seaabaliha kondita, Seaesikoot, Seatagakoot, Soolapekk, Seamaksastrooganov, Seamaks, Seaneerud, Seakeeled, Seasüda. Jahutatud Veiseliha: Veisevälisfilee, Veiseabaliha kondita, Veisepraad kondita, Lihaveise sisefilee, Lihaveise antrekoot, Lihaveise tagaosa välistükk, Lihaveise tagaosasisetükk, Lihaveise välisfilee, Lihaveise praelõigud, Lihaveise böfstrooganov, Lihaveise sisefilee lõigud, Lihaveise välisfilee lõigud, Noorveise maksastrooganov, Noorveise maks, Noorveise saba, Noorveise süda. Toored hakklihapallid ja – kotletid: Hakklihapallid, Hakk-kotletid. Hakkliha ja hakklihasegu: Jahutatud hakkliha: Kodune hakkliha, Perehakklihasegu, Rakvere hakkliha, Seahakkliha, Veisehakkliha, Lihaveise-delikatesshakkliha, Sea-delikatesshakkliha. Külmutatud hakkliha: Kodune hakkliha, Perehakklihasegu, Seahakkliha, Veisehakkliha. 2.3 Tootevalik ja väljapanekud kahe kaupluse põhjal
Lehmi joodetakse looduslikust veekogust või mobiilsest veenõust, mis on varustatud jootmisautomaatidega. Lüpsmine ja jõusööda jagamine toimub laudas- kogus sõltub piimatoodangust ja rohu saagikusest. Suve II poolel rohu kasv aeglustub, seega tuleb suurendada jõusöödakoguseid ja anda lisaks haljassööta või silo. Karjatamine toimub enamasti ööpä ringselt. Mõjub soodsalt looma tervisele ja aitab vähendada piima tootmiseks vajaminevaid kulusid. 54. Noorkarja pidamine-noorveise periood kestab 28..30.elukuuni, Kõige nõudlikumad nii söötmise kui ka pidamise suhtes vasikad esimestel elukuudel, tähtis, et ase kuiv, puhas, soe. Sulud peaksid olema sellise ehitusega, et neid oleks kerge puhastada, pesta ja desinfitseerida. Farmides peetakse vasikaid eraldi vasika ruumis, rühmasulgudes või boksides, mis võivad olla puidust, metallist, ratastel liikuvad. Need on kitsad, ei võimalda ümber pööramist, liikumisvabadus piiratud
Lüpsmine ja jõusööda jagamine toimub laudas. Jõusöödakogus sõltub piimatoodangust ja rohu saagikusest. Suve teisel poolel rohukasv aeglustub, mistõttu tuleb suurendada jõusöödakoguseid ja anda lisaks haljassööta või silo. Karjatamine toimub enamasti ööpäevaringselt. Karjatamine mõjub soodsalt looma tervisele ja aitab vähendada piima tootmiseks vajaminevaid kulusid. 54. Noorkarja pidamine. Noorveise periood kestab sünnist kuni põhikarja viimiseni s.o 28...30 elukuuni. Kõige nõudlikumad on nii söötmise kui ka pidamise suhtes vasikad esimestel elukuudel. Siis võib neid pidada väga mitut moodi. Tähtis on, et nende ase oleks kuiv, puhas, soe. Sulud või boksid peaksid olema sellise ehitusega, et neid oleks kerge puhastada, pesta ja desinfitseerida (et vältida nakatumist). Söödaanumad tulebpaigutada väljapoole boksi või sulgu, nii et sõnnik ei satuks söödanõusse
ei asu kindlatel asemetel, mis muudab algarvestuse tegemise keeruliseks. 51. Vabapidamine - Selle pidamiseviisi puhul lüpstakse lehmi alati lüpsiplatsil. Võrreldes lõaspidamisega võimaldab lõastamata pidamine loomadel rohkem liikuda ja töid paremini mehhaniseerida, mis omakorda vähendab tööjõukulu ja suurendab piimatootmise efektiivsust. Lüpsmine toimub vabapidamise korral lüpsiplatsil, mis asub eraldi (soojustatud) ruumis. 52. Noorkarja pidamine - Noorveise periood kestab sünnist kuni põhikarja viimiseni s.o 28...30 elukuuni, nuumpullikutel kuni realiseerimiseni.
mobiilsest veenõust, mis on varustatud jootmisautomaatidega. Lüpsmine ja jõusööda jagamine toimub laudas. Jõusöödakogus sõltub piimatoodangust ja rohu saagikusest. Suve teisel poolel rohukasv aeglustub, mistõttu tuleb suurendada jõusöödakoguseid ja anda lisaks haljassööta või silo. Karjatamine toimub enamasti ööpäevaringselt. Karjatamine mõjub soodsalt looma tervisele ja aitab vähendada piima tootmiseks vajaminevaid kulusid. 49. NOORKARJA PIDAMINE Noorveise periood kestab sünnist kuni põhikarja viimiseni s.o 28...30 elukuuni, nuumpullikutel kuni realiseerimiseni. Sellel perioodil on noorveistel pidamistingimuste (nagu söötmistingimustegi) suhtes oma erinõuded, mis on tingitud eaga kaasnevatest muutustest kehamass ja kehamõõtmed suurenevad ning muutub söötmistüüp. Selletõttu tuleb suurtes farmides noorveiseid tihti ümber paigutada. Kõige nõudlikumad on nii söötmise kui ka pidamise suhtes vasikad esimestel elukuudel.
jootmisautomaatidega. Lüpsmine ja jõusööda jagamine toimub laudas. Jõusöödakogus sõltub piimatoodangust ja rohu saagikusest. Suve teisel poolel rohukasv aeglustub, mistõttu tuleb suurendada jõusöödakoguseid ja anda lisaks haljassööta või silo. Karjatamine toimub enamasti ööpäevaringselt. Karjatamine mõjub soodsalt looma tervisele ja aitab vähendada piima tootmiseks vajaminevaid kulusid. 49. NOORKARJA PIDAMINE Noorveise periood kestab sünnist kuni põhikarja viimiseni s.o 28...30 elukuuni, nuumpullikutel kuni realiseerimiseni. Sellel perioodil on noorveistel pidamistingimuste (nagu söötmistingimustegi) suhtes oma erinõuded, mis on tingitud eaga kaasnevatest muutustest kehamass ja kehamõõtmed suurenevad ning muutub söötmistüüp. Selletõttu tuleb suurtes farmides noorveiseid tihti ümber paigutada. Kõige nõudlikumad on nii söötmise kui ka pidamise suhtes vasikad esimestel elukuudel
jootmisautomaatidega. Lüpsmine ja jõusööda jagamine toimub laudas. Jõusöödakogus sõltub piimatoodangust ja rohu saagikusest. Suve teisel poolel rohukasv aeglustub, mistõttu tuleb suurendada jõusöödakoguseid ja anda lisaks haljassööta või silo. Karjatamine toimub enamasti ööpäevaringselt. Karjatamine mõjub soodsalt looma tervisele ja aitab vähendada piima tootmiseks vajaminevaid kulusid. 5.2.4.5. NOORKARJA PIDAMINE Noorveise periood kestab sünnist kuni põhikarja viimiseni s.o 28...30 elukuuni, nuumpullikutel kuni realiseerimiseni. Sellel perioodil on noorveistel pidamistingimuste (nagu söötmistingimustegi) suhtes oma erinõuded, mis on tingitud eaga kaasnevatest muutustest kehamass ja kehamõõtmed suurenevad ning muutub söötmistüüp. Selletõttu tuleb suurtes farmides noorveiseid tihti ümber paigutada. Kõige nõudlikumad on nii söötmise kui ka pidamise suhtes vasikad esimestel elukuudel. Siis
soojad, pehmed ja vastupidavad. Värskeid hanemune võib tarvitada toiduks. Hanemuna morfoloogiline ja keemiline koostis ei erine nimetamisväärselt kanamuna koostisest. Teiste lihaks kasvatatavate lindude lihaga võrreldes on pardiliha suurema rasvasisaldusega. Veel rohkem rasva sisaldab vaid nuumatud hanede liha. Proteiinisisaldus on suure rasva-sisalduse tõttu pardilihas suhteliselt väike. Sellegipoolest on pardiliha proteiinisisalduselt lähedane noorveise lihale. Liha keemiline koostis oleneb partide konditsioonist, vanusest, kehamassist ja sugupoolest. Partide kehamassi suurenedes suureneb tavaliselt ka liha rasvasisaldus. Isaspartide liha sisaldab rohkem proteiini kui emaspartide liha. Pardiliha sobib paljude delikatesskonservide valmistamiseks ja vääriks senisest mitmekülgsemat kasutamist. Pardiliha kalorsus on suure rasvasisalduse tõttu kõrge: 100 g pardiliha keskmine kalorsus on 365
annaabi.ee 
