3 meedia roll, tähelepanu Vägivalla terminit kasutatakse institutsionaalses või grupi(sotsiaalne süsteem) kontekstis, kuid agressioon on vaadeldav indiviidi tasandilt. Agressiivne käitumine Tahtlik agr käitumine, teist in või asja kahjustav käit. 1. Emotsionaalne 2. Motivatsiooniline 3. Käitumuslik Õpilastel vägivalt=agressioon, teadusmõistena vägivald < agressioon. Agressiivse käitumise arenguline trajektoor 1. normatiivne trajektoor 2. psüiv (5%) 3. lakkaja (15%) 4. noorukieaga piiritletud (20%) Kiusamise tunnujooned 1. agr käit e tahtlik valu või kahju tek. 2. 3. kiusamine on füüsiline, kaudne, verbaalne, suhetega seotud, + küberkiusamine Kiusamine Kuritegelik käitumine On käitumine kui rikutakse seadusesätteid. Legaalne vaatevinkel. Kiusaja, ohver, kõrvalseisja. Kiusaja rollid 1. nn tark kiusaja 2. nn mittetark kiusaja 3. kiusaja/ohver saab ka olla täiskasvanute vahel kiusamine. 7% üldhariduskoolis on kiusajad. Ohver rollid 1. pasiivne 2
Piaget' arvates on see staadium inimese võimete arengu tipp. Hinnangud Piaget'i teooriale: üldiselt jagatakse tema veendumust, et arengule on tähtis nii organismi füsioloogiline küpsemine kui ka keskkond. Samas ei nõustuta tema arvamusega, nagu tähendaks formaalsete operatsioonide staadium kognitiivse arengu lage. Lisaks on leitud, et formaalse mõtlemise arengus mängib olulist osa ka inimese sugu. Kognitiivne areng ei lõpe lapse- või noorukieaga. Vaimse võimekuse säilitamiseks on üks eriti oluline tegur nii noorte kui ka eakate puhul oma vaimsete võimete kasutamine. Selle psühholoogia suunaga tutvumine ole väga hariv ning huvitav. Olles lugenud psühholoogia õpikutest selle suuna kohta, pean tõdema, et nõustun kõikide väidetega kognitiivse psühholoogia vallas. Paljud need väited tundsin ma elust enesest ära (nagu näiteks Leon Festingeri teooria), kuid poleks osanud arvatagi, et need kuuluvad kognitiivse
(http://www.abiks.pri.ee/www/?leht=muumurd&m=k) Noorukiea vanuselised piirid on ebaselged, nt Maailma Terviseorganisatsiooni järgi kestab noorukiiga 10.19. eluaastani. Erinevad autorid jaotavad noorukiiga vanuse alusel erinevalt, näiteks võib seda tinglikult jaotada varaseks (10.14. eluaasta), keskmiseks (15.18. eluaasta) ja hiliseks (19.21. eluaasta). Sagedamini jaotatakse teismeliseiga pigem sisuliste muutuste alusel. Sageli kasutatakse noorukieaga samas tähenduses mõistet "teismeliseiga", mõnikord piiritletakse teismeliseiga 13.18. eluaastaga. (http://www.haigekassa.ee/files/est_raviasutusele_tervisedendus_kool_juhend1/Seksuaaltervis _a4.pdf) See toimub aastatel 16-22. Murdeea ja noorukiea piir pole eriti selge. Vahepeal nähaksegi neid kahte ühe suure tervikuna. Hakkab toimuma rahunemine ja tasakaalustumine. Kõige enam on see iseenese leidmise periood. Tuleb langetada tähtsaid otsuseid. (näiteks,
(halvad sõnad ja märgid). Füüsiline agressiivsus. Psühholoogilinea agressiivsus. · agressor eesmärk teistele haiget teha · agressor tahtlik käitumine · käitumisel on ohvrile kahjulikud tagajärjäred · ohver tahab vältida Agressiivse käitumise arenguline trajektoor 1. Nn normatiivne trajektoor (mustrid, mis on sajand. vältel paigas) 2. Püsiv (5%) (agressiivsuse koefitsient 0,80%) 3. Lakkaja (15%) 4. Noorukieaga pidurdumine (20%) Riskifaktorid (kombinatsioon) Õppimisteooriad Bioloog. Infoprotsessi lähenemine Agressiivne inimene tajub neutraalseid stiimuleid kui vaenulikke. VÄGIVALD Ühelt poolt tavamõisted vs teadusmõisted Teiselt poolt uurimiostöö laienemine ühiskondlikefaktide tõttu Vägivalla terminit kasutatakse institutsioonivõi grupi (sotsiaalse süsteemi) kontektsis,
sel ajal menstruatsioon). Tüdrukud vajavad pidevat järelvalvet kuna neil on tugev seksuaalvajadus. Kuna algab teaduslik seos sellega kui noorukiiga erineva arenguperioodid lapseeast eristatakse ja selle ealiste teaduslikult teoreetiliselt piiritleda, eristada ja hakatakse empiiriliselt uurima. *Noorukiea kui teadusdistipliini algus 1904 Ameerikas George Stanley Hall. Esimest korda kirjanduses 1904 (2 -osaline) ''Adolescence''(lüh.)- erinevate arenguvaldkondade iseloomustamine seoses noorukieaga. *termin adolescense- pärineb 15 saj. *19saj lõpuks oli kolm sotsiaalset muutust ühiskonnas, mis lõi alguse selleks kui noorukiiga teadusliku uurimuse konflikti hakati lahendama. Teadusliku uurimuse eeldused: 19 1)Ühiskonnas esimeseks eelduseks oli see, et lastel oli kohustuslik koolis käia 2)Võeti vastu seadus laste tööaja piiremise suhtes 3)19. saj lõpus esimest korda kui loodi noortekohtud(karistusi hakati diferiseerima) Lõid eeldused, et noorukiiga eristus lapseeast.
Delikventse käitumisega arenguteed noorukitel Ühiskonnas 5-6% indiviide, kellel antisotsiaalne ja kuritegelik käitumine jääb püsima kogu eluks. Lisanduvad sotsiaalse keskkonna probleemidele juurde 5-10%. Sots probleemid mõjutavad seda, kui püsiv on kuritegelik käitumine. Antisots käituvate % vanusegrupois 15-25 tõsueb, seejärel langeb jõudes 35 aastate seas 10%-ni. Püsiv ehk krooniline kuritegelik käitumine versus noorukiea piiritletud Mitu arenguteed tegelikult: 1. Noorukieaga piiritletud õigusrikkujad, Ei ilmne probleeme lapseeas. 2. Ela aeg püsiv kuritegevus, probleemid ilmnevad varajases eas, aja jooksul muutuvad tõsisemaks. 3. Hilise algusega püsiv kuritegevus probleemi ei ilmne lapseeas, ilmuvad noorukieas ja jääb püsima. Seletus: lapseeas eo jääda vahele lihtsalt. 4. Lakkajad (erinevad trajektoorid) pole üht selget tendetsi. Võib olla nii, et lapseeas tehakse ja lõppeb
moondeline areng. Kahepaiksed ja enamik kalaliike. Munaraku viljastumine toimub vees, väljub kulles, hakkab arenema täiskasvanud organismi sarnaseks. Inimese arengu etapid. Imikuiga. 1.eluaasta, kiire kasv, kaal suureneb 2-3x. Lapseiga. Kuni suguküpsuseni 12-14a. kiire kasv ja areng. Murdeiga. Kuni 18a. Hormoonid. Teiseste sootunnuste kujunemine. Järgneva paari aasta- noorukieaga jõuab organism oma kasvus ja arengus lõpule. Täiskasvanuiga. Pereloomine ja eneseteostus. Raugaiga. Füüsiliste ja vaimsete võimete langus. Vananemine. Vananemine algab inimesel viljastumise hetkest ning haarab organismi tervikuna. Vananemine on geneetiliselt määratud, kuid on oluliselt mõjutatud väliskeskkonna poolt: päevitamine, haigused, toitainete vaegus, kehavõõraste ainete kuhjumine, rakkude jagunemisvõime langus.
Seetõttu pole üllatav, et keelelise võimekuse ja kriminaalse käitumise seostele on pööratud suurt tähelepanu.Dunedini kestvusuuringus tehti kindlaks indiviidide vähene verbaalne võimekus kui kriminaalset käitumist pikaajaliselt ennustav faktor.Rootsis läbi viidud kestvusuuringus, kus vaadeldi 14 000 last kuni nende täisealiseks saamiseni, olid n-ö ,,varased startijad" võrrelduna nende indiviididega, kelle õigusvastane käitumine piirdus vaid noorukieaga, keeleliselt oluliselt vähem võimekad. Vähene keeleline võimekus, mis avaldub väga noores eas, ennustab hilisemat vägivaldset ja kriminaalset käitumist. Pittsburghi noorsoo-uuringus tehti kindlaks, et varased kommunikatsiooniprobleemid iseloomustasid vägivaldseid alaealisi kaks korda sagedamini võrreldena nende delinkventidega, kes polnud vägivaldsed.Analoogilises uuringus, kus jälgiti 122 poissi sünnist kuni 30
annaabi.ee 
