"Minevikuta mälestused" Koostas: HelisMarleen Vahtra Autor: Ene Sepp • Sündinud 17. juulil Raplas • Noorteromaani võistluses III koha saanud 2008. aastal raamatuga "Medaljon" • "Minevikuta mälestused" teose ilmumisaasta: 09.09.2010 Raamatu tegelased : • Liisa-Ly • Sirlen • Mehto • Andrei • Maur • Loviis • Mailis • Andrus "Minevikuta mälestused" • Tegevuse toimub suvel, ja mööda Eestimaad • Põgeneb kodust ja hakkab maantee ääres hääletama • Kohtub mauriga, satub hiljem ta peole • Kohtub Loviisega ja Andreiga • Põgeneb Tallinna
,,Mina olen Surm" Mairi Laurik Mina valisin selle raamatu, sest see on Tänapäeva ja Lastekirjanduse keskuse korraldatud 2016. Aasta noorteromaani võistluse võitja. Ma olen alati väga rahul olnud selle konkursi raamatutega. Romaani peategelane Roomet pole sugugi tavaline keskkooli õpilane. Ta on nii erinev, et pidi eakaaslaste kiusamise pärast vahetama kooli ja kolima Lihulast Viljandisse vanatädi juurde. Roomet näeb inimeste elusid ja seda, kuna need lõpevad. Ta on Surm. Roomet ei vehi vikatiga. Ka liha on tal luude peal tunduvalt rohkem ning keebi asemel kannab ta punast kapuutsiga dressipluusi
Elu kodus pole ka parem, ema on haige, isa kolis ära ning õed-vennad elavad oma elu. Minu arvates on raamat väga hea. Parim noorteromaan mida olen lugenud. Raamat oli kaasakiskuv ning huvitav. Usun ,et üheks teguriks, miks see mulle nii meeldis, oli see, et raamatus arutleti päevakajalisi noorteprobleeme. Samuti meeldis mulle see, et teoses oli palju nalju ning noorte slängi. "Kahtlemata on raamatu teema mulle väga isiklik," räägib oma esimese noorteromaani "Nullpunkt" üllitanud noorkirjanik Margus Karu. Nagu raamatu peategelane, on temagi kokku puutunud nii koolisisese võimuvõitluse, klassisisese hierarhia kui ka Lasnamäe gängieluga. Raamatu põhiteemad: kool, kodu ja sõbrad. Need kolm teemat vajuvad Johannesel kokku. Autor on öelnud: ,,Ma tean, kui raske võib koolis olla, aga ma tean ka, et negatiivsed olukorrad ja halvad kokkusattumused võivad olla hoopis väikesed sammud millegi suure ja parema suunas
" Kevadel ilmus noorte folkloristide uurimuste sarjas Pro Folkloristica 16 ,,Kuldkalake" artikkel "Veebibeebi teine tulemine. Sissevaateid kahte Veebibeebi projekti.", milles võrdlesin aastatel 2005 ja 2010 läbiviidud Veebibeebi projekte, kus kaks naist kirjeldasid samanimelises blogis oma lapseootust. Septembris peaks ilmuma mu teine luulekogu "Kui inglid nutavad" ning millalgi sügisel lasteraamat hambahaldjatest. Võimalik, et selle aasta sisse jääb veel ka ühe noorteromaani ilmumine, millega osalesin talvel kirjastuse Tänapäev noorsooromaani konkursil, kus jagasin ühe käsikirjaga teist ja teisega kolmandat kohta. Lisaks loomingulisele tegevusele on mul sel aastal veel plaanis alustada Hageri kihelkonnas kohapärimuse kogumist. Selle kaugem eesmärk on välja anda kihelkonna paikadega seotud muistendeid ja jutte kajastav teaduslik kogumik. Kohapärimus räägib kohtadest või nendega
Looming Kõik raamatud on pärit autori lapsepõlvest. Hainsalu loomingu hulgas on raamatuid nii lastele, kui ka täiskasvanutele.Tema loomingut läbivad teemad on kodu, lapsed, peresuhted, ajalugu, kultuur, Tartu linn, rahvapärimused ja rahvas ise, inimese suhe looduse ja Jumalaga, surm ja surematus. Lehte on alati pööranud tähelepanu neile, keda ei märgata ja kellele tehakse liiga. Peale lasteraamatute on Lehte kirjutanud: kümme luuletuskogu täiskasvanutele (1957 1994); kaks noorteromaani: 1960-ndate noortest "Pigilinnu laul" (1967) ja tänapäeva noortest "Kukelokuti" (1999); kaks jutustust keskealistest naistest: "Abielupuhkusel" (1974 kogumikus "Luulepuhkusel") ning "Ja siiski" (1996 kogumikus "Lakka ilma redelita"); kaks "vananaiseromaani": "Viis minutit enne vihma" (1997) ja "Viis minutit pärast vihma" (1999); kaks publitsistikaraamatut: "Tere õhtust. Kuidas elate?" (1982) ja "Tagasivaatepeegel" (1994). Hainsalust on kirjutatud kaks raamatut
· Idee: Filosofeerimiskatseid ja targutusi raamatusse jagub, aga minu jaoks oli oluline mõte, et igaühel tuleb oma maailmavalu ise läbi põdeda ning on ka teisi lahendusi, peale selle, et kivi kotti, kott selga ja Emajõkke. · Karakterid: Olemas. Küll visandlikud, kuid neis on hoogu ja tabavust. · Kohakesksus: Ülikoolilinn jõe ääres. Nii mõnedki Tartule iseloomulikud kohad ja tunded on vihjetest aimatavad. · Kriitika: Maris Meiesaare artikkel "Noorteromaani tegelaste maailm on lohutu" . Eriti sobis mulle lõik artikli kommentaaridest: "kurvameelsus võib olla täpselt sama nürimeelne kui positiivsus. ja vastupidi loomulikult ka. mõlemad võivad olla ka loomingulised, arendavad ja edasiviivad jõud. oleneb inimesest." · Kummastav tõik: Hoolimata autori noorusest annab raamat pildi juba kadunud maailmast. Muigamisi võib öelda, et tekitas nostalgiahoo nooruselolluste ja suitsust siniste kohvikute järgi. · Meeleolu: Masendav
Autori eesmärgiks on panna noori mõtlema, kas on üldse vaja omale probleeme tekitada ja kuidas nendega vajadusel toime tulla. Ta hoiatab internetis olevate ohtude eest ja paneb mõtlema vanematega hästi läbi saamise olulisusele. Autori eesmärk on näidata, et alati pole õnnelikke lõppe. Reeli Reinaus soovib ka täiskasvanutele näidata, mis noorte mõttemaailmas toimub ja aidata lahendada noorte muresid. Kindlasti on ta eesmärgiks ka noorte lugema sundimine, ta loodab, et tema noorteromaani loetakse ja tänu sellele hakatakse lugemist nautima. Teose peategelased Kleer ja Rene on kaks Tartus elavat noort, kelle elud on väga värvikad. Kui Kleeri pere otsustab pealinna Tallinnasse kolida, hakkab Kleer oma kodulinna Tartut väga igatsema ning otsustab pärast pikki kuid ebaõnnestunud läbirääkimisi vanematega iseseisvalt Tartusse põgeneda. Ta on isegi oma pinginaabri Triinuga kokku leppinud, et Kleer võib suvevaheajal tema juures elada
Artikli refereering “ Mis jääb viimase kümnendi eesti laste- ja noortekirjandusest meelde ja kestma? „ Lugesime läbi artiklit “ Mis jääb viimase kümnendi eesti laste- ja noortekirjandusest meelde ja kestma? „ Eesti Kultuurilehest „Sirp“. See artikel annab meile mõistmine, miks on vaja meile noortekirjandus ja miks ta peab meelde jäätma. Noortekirjandus valmistab noori ette täiskasvanueluks, anda võimalikke juhiseid ja käitumismalle keeruliste olukordadega. Esimesed sõnad raamatutest jutustab Ilona Martson (kirjutas Olga Uvarova) Ilona Martson, Tähekese peatoimetaja ütles, et praegu mäletatakse Aino Perviku Paula-sarja, Wimbergi sõnu Buratino-lauludele, Andrus Kiviräha „Limpat ja mereröövleid”, „Leiutajateküla Lottet” ja „Kakat ja kevadet” ning Kristiina Kassi „Petra lugusid” ja „Samueli võlupatja”. Ilona Martson jutustab, et koolist jäävad kindlasti meelde aabitsad ja muidugi ei saa unus...
oli saanud seal korraliku plaadilepingu ja promoduuri. Mirt jääb üksi siia poissi igatsema. 1.1.5.1.Kristel Kriisa ,,Neetud" on autori esikteos, mis saavutas Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2009. aasta noorsooromaanivõistlusel kolmanda koha. Autori teine romaan ,,Piinatud hinged" saavutas kirjastuse Tänapäev ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse 2011. aasta noorteromaani võistlusel II koha. 1.1.6.Ketlin Priilinn ,,Sefiirist loss" SOOLINE IDENTITEET JA SEKSUAALNE ENESEMÄÄRATLUS Inga-Kerstin sõbruneb oma uues koolis Jakobiga, kellel on saladus. Nimelt poiss on homoseksuaal ja talle meeldib käia geibaaris. Kuid kahjuks tuleb saladus tema klassis ilmsiks ning ta satub tõsise koolikiusamise ohvriks. Seepeale moodustavad Inga-Kerstin, Kaila ja Jakob tagakiusajate vastase leeri, kuid sellest jääb kahjuks väheseks.
annaabi.ee 
