5 2 Sissejuhatus: Kristina Smigun-Vähi on sündinud 23.veebruaril 1977 Tartus. Ta on Eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskavanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Kristina treener on tema isa Anatoli Smigun. Nii ema Rutt kui ka isa Anatoli on mõlemad olnud edukad suustajad. Õde Katrin tegeleb samuti suusatamisega, kuigi noorteklassis on Katrinil paremaid tulemusi ette näidata, pole tema karjääris nii säravaid medaleid kui Kristinal. Kristina Smigun-Vähi elab Otepääl ning tema klubiks on Otepää spordiklubi. Karjäär: Esimesed suuremad tiitlivõidud pärinevad 1995. aastast kui ta võitis 2 hõbedat Juuniorite MM'l. Järgmisel hooajal kordas ta oma saavutust ning võitis samuti 2 hõbemedalit Juuniorite MM'lt. 1997.
- mängija puudutab mistahes kehaosa või reketiga vastase väljakupoolt ja segab sellega vastast; - pall jääb reketile peatuma, hüpleb reketil või teda visatakse. Sulgpallimänguga tegelenud Eesti tuntud inimesi Robert Antropov - Politseiameti juhtivtöötaja, politseinike MM-i medalivõitja sulgpallis; Igor Gräzin - professor, endine riigikogulane; Hans H. Luik - meediamagnaat, mängis noorteklassis; Joel Tammeka - hilisem rallisõitja, nüüd Muuga sadama ülem; Mikk Targo - helilooja ja produtsent; Ivar Kask - Tallinna Magdaleena haigla kirurg, osak. juhataja, mitmekordne Eesti meister sulgpallis; Hendrik Toompere (jun) - näitleja ja lavastaja, mängis noorteklassis; Andrus Vaarik - näitleja; Lk 6 Sven Kivisildnik - kirjanik; Kokkuvõte Maailmasõdadevahelisel ajal mängiti sulgpalli Tallinna Kommertskoolis. Mänguks vajalik
Eesti suusatamine jõudis 1960-ndate teisel poolel sportlike tulemuste poolest kui uude ajajärku. Vahepeal oli toimunud põlvkondade vahetus ning sellest andsid sportlikud tulemused märku juba 1966. aastast alates. Võitudega 1967. aasta Põhja mängudel Murmanskis tõusid tähelepanu keskmesse meessuusatajad eesotsas Valeri Zelentsovi, Aavo Teigamäe, Hain Kinksi, Are Rooneti ja Tõnu Kinksiga. Nõukogude Liidu paremikku kerkisid ka murdmaanaised eesotsas Ingrid Mägariga. Noorteklassis tõusid Liidu koondisse Ann Karu, Erika Valdson ja Rutt Rehemaa. Kahevõistluse liidriks sai Tõnu Haljandi. Tugevad tegijad leidus ka suusahüpeteski, kus etteotsa kerkisid Toivo Laev ja Harry Arv. Mäesuusatamises esindas Eestit Tuuli Truu, kes oli olümpiakandidaat. Ka laskesuusatamises jõudsid esimesed eestlased rahvusvahelisele tasandile. Näiteks võib tuua Tõnu Pääsukese. 1974. aastal nägi isegi ilmavalgust suusaspordiraamat "Minevikust tänapäevani", mille
aasta sügisel tuli ju lausa Balti Liiga tasandil jutukset, et mõnegi leedulase meelest ei osata Eesti ei osata üldse korvpalli mängida. Seda kui kriitiliselt olid meelestatud Leedu fännid uudise kohta, et , et zalgiris noore eestlase värbas, võis vaid kujutleda. Enne seda oli Leedu noortesatsis olnud veel üks leegionär Vladimir stimac. Zalgirise fännid olid uhked, et Eesti andekaim noor nende klubisse läks, rytase omadel oli aga nalja palju, nad arvasid et isegi noorteklassis ei saa nad oma jõududega hakkama. Siim-Sander summutas kõik kahtlused kiiresti näidates, et ta saab hästi hakkama. Juba tulles olid tal head omadused, mida aitasid meekonnaliikmed kinnistada ning praegu läheb ta suurte sammudega edasi. Tema treener kommenteerib ,, Siim-Sander on väga mitmekülgne selles suhtes, et ta võib mängida kõike positsioone ühest viieni ja mis peamine, ta on haruldaselt tark noormees." Üks
Kaar Viies õlad taha ja tuues kannad puusade alla, kaardub sportlase keha nii, et puusad kerkivad üle lati. Sportlase raskuskese võib samal ajal olla allpool latti. Maandumine Kui puusad on üle lati, painutab sportlane tugevalt puusi, mis tõstab rinna ja jalad kiiresti. Moodustades kehaga sellise nurga, väldib ta latipuuded ning valmistub maandumiseks õlgadele. Hirm Peamine probleem, miks inimesed väga kõrgele ei hüppa, on hirm kõrguse ees. Hirmu võitmiseks on vaja teha juba noorteklassis julgust nõudvaid harjutusi ja treener peab noori võistlustel julgustama hirmust jagu saama. Tippklassi jõudnud hüppajatel on hirmu ületamine veelgi tähtsam ja seda on raske treenida, vaid peab olema kaasasündinud omadus mitte karta. Kõrgushüppe harjutused Kõrgushüppamiseks saab ennast ette valmistada mitmete harjutustega. Tuleks teha erinevaid hoojooksu harjutusi, nagu näiteks põlvetõstejooks, pöiajooks, selg ees jooks, kaarel jooks, ringil või kaheksal jooks
Muidugi sobiski kiirem, tehnilisem ja kontaktirikkam mäng venelastele paremini, korvpall võeti eestlaste poolt hästi vastu. Jalgpalli järsem vajumine toimus 60'ndate keskel, mil loobuti Nõukogude Liidu tsempionaadil osalemast. Allakäik jätkus kuni 70-ndate keskpaigani, mil said alguse treener Roman Ubakivi teod ta kasvatas kaks põlvkonda häid eestlastest mängumehi, mitmeid neist võib praegugi koondise eest mängimas näha. Tulevased koondislased tegid imetegusid juba noorteklassis. Eesti taasiseseisvudes ei muutunud jalgpall hoobilt populaarseks kohalikus liigas oli suurem osa muulastest mängijaid, see fakt just eriline publikumagnet ei olnud. Muulastest koosnevad klubisid on liigades tänini, kuid aegamööda tekkis jalgpalli vastu aina laiem huvi 10 aasta jooksul on klubide arv kasvanud mitu korda, liigade arv on tõusnud viieni, lisaks käivitus ka naiste meistriliiga, mitmed noorteliigad, karikavõistlused ja klubide endi korraldatud turniirid
puhkavad ka.» Noist teistest, kes hirmus palju treenisid, pole Toim juba ammu enam midagi kuulnud. Kuigi noor Veerpalu ei paistnud teab mis andekas, jäi ta treenerile silma töökuse ja sihikindlusega. Ta tegi vaikselt, aga täpselt kõike, mida Toim ette kirjutas. Kui laagris saabus öörahu, läks korralikult magama ega ajanud tüdrukuid taga. «Tal oli tahtmist rohkem kui teistel parematel suusatajatel,» kinnitab Toim. Ent mille nimel ta pingutab, sellest Veerpalu kõvasti ei rääkinud. Noorteklassis murdis ta Eestis pidevalt esikuuikusse, kuid üleliidulisel areenil tuli rahulduda kohtadega 30 piirimail. «Eesti sportlastel oli võimatu pääseda liidu koondisse,» väidab Toim. «Selleks pidid olema vähemalt neli korda kõvem kui venelane või ukrainlane.» Nüüdseks on Veerpalu tõestanud, et ta on kõvem kui ükski ukrainlane või venelane. Ka kõvem kui norrakad, rootslased ja sakslased. Nii tunneb Toim isegi öösiti, mil uni
Muidugi sobiski kiirem, tehnilisem ja kontaktirikkam mäng venelastele paremini, korvpall võeti eestlaste poolt hästi vastu. Jalgpalli järsem vajumine toimus 60'ndate keskel, mil loobuti Nõukogude Liidu tsempionaadil osalemast. Allakäik jätkus kuni 70- ndate keskpaigani, mil said alguse treener Roman Ubakivi teod ta kasvatas kaks põlvkonda häid eestlastest mängumehi, mitmeid neist võib praegugi koondise eest mängimas näha. Tulevased koondislased tegid imetegusid juba noorteklassis. Eesti taasiseseisvudes ei muutunud jalgpall hoobilt populaarseks kohalikus liigas oli suurem osa muulastest mängijaid, see fakt just eriline publikumagnet ei olnud. Muulastest koosnevad klubisid on liigades tänini, kuid aegamööda tekkis jalgpalli vastu aina laiem huvi 10 aasta jooksul on klubide arv kasvanud mitu korda, liigade arv on tõusnud viieni, lisaks käivitus ka naiste meistriliiga, mitmed noorteliigad, karikavõistlused ja klubide endi korraldatud turniirid
Hüppa! Heida! Treenerite tasemekoolitus. Sunprint Invest. Tallinn. 2006, 86 lk, lk 5 file:///C:/Users/Kasutaja/Downloads/kergejoustik.pdf 4. Rückenberg, J Kehalised võimed ja võimekus... lk 1, 3 http://opetaja.edu.ee/janarsport/Kehalised%20v%F5imed%20ja%20v%F5im ekus%85.pdf 5. Soom, L Kiirjooks. Türi Majandusgümnaasiumi õppekava. Türi. 2011 http://www.oppekava.ee/index.php/Kiirjooks 6. Torim, H Kiirjooks. Tehnikast ja ettevalmistusest noorteklassis. Tallinn. 1987, 85 lk, lk 50 7. Torim, H Kergejõustikualade tehnikast. Tallinn. 1993, lk 4-23, lk 4 8. Torop, T Kiiruslike võimete arendamise harjutusvara. Eesti Olümpiakomitee ja Eesti Kergejõustiku Liit. Treenerite tasemekoolitus. Kergejõustik III, 2. osa.2012, 72 lk, lk 4-6 file:///C:/Users/Kasutaja/Downloads/KJ3_2osa_final_SMALL.pdf 9. Veigel, M. Laste ja noorte kehalised võimed ja nende arendamine. Tallinna Pedagoogilise seminari õppematerjal veebis: www.tlu
annaabi.ee 
