paljude arutelude ja vaidluste allikaks. Emo-muusika põhitunnuseks on poolenisti karjuv, enamasti väga emotsionaalne vokaal ning meloodilisus, mis saadetud hästi kombineeritud kiire trummitagumise poolt. Emo mood: Emo välimuse stereotüüp on siis: liiga kitsas sviiter, sassis pisut väljakasvanud soeng, paksude raamidega prillid,ruudulised ketsid,ruuduline sall enamasti kuuluvad sinna alla ka asjad mis on ka ruudulised ja musta värvi..Veel on väga populaarne emode seas enda needistamine.Ning kindlasti emode põhivärvideks loetletakse roosat ja musta. Emo stiili kohta on öeldud tihtipeale, et see on mood, mis taotleb täiesti mittemoekas olemist. Seda eriti üheksakümnendate keskpaigas, mil emo mood oli täielik vastand kõigele sellele, mis noorte seas populaarne on. Seoses emo-subkultuuri levikuga on avalikkuses kujunenud välja stereotüüpne kujutlus emost, millel pole enam otsest seost muusika ega subkultuuriga.
endale enamasti ise või laseb sõbral teha. Pärast sajandivahetust, mil emo zanr põhimõtteliselt kadus laiema avalikuse eest kadus ka algne emo mood. Tänapäeval seostatakse emo tihtipeale üldise hardcore muusika moega ning seeläbi ka bändidega, mis sellist moodi esindavad(tihtipeale nimetatud ka fashioncore bändideks). Scene kid ja emo kid Subkultuuri siseselt eristatakse scene kidi (scenester), kui inimest, kes käib moega kaasas ning paljude emode arust on emode subkultuurile surmaks ja emo kidi (emo), kes esindab siis tegelikku emo muusika austajaskonda. Scenesteri stereotüübile omistatakse enamasti rohkem post-hardcore kui emo muusikat ning screamo ja emo muusika austajate seas on scenesterid enamasti vihatud ning suures ebasoosingus. Scensterid on enamasti tuntud enda soengu ning fashioncore kalduvuse poolest. Scene on väga populaarne stiilsete noorte hulgas ning paljud kuulsaimad "scenesterid" töötavad modellidena.
olles meelerahu, nad huvituvad sellest.Nad hakkavad emolikult riietuma ning hakkavad omasugustega rohkem seltsima.Sellesse subkultuuri satuvad need inimesed, kes ei saa oma probleemidega hakkama ja emolik kultuur aitab neil need mured unustada.Ka need noored, kelle vanemad neid piisavalt ei jälgi.Vanematel ei ole oma lastele piisavalt aega, nad ei jõua oma laste muresid kuulata, neile tähelepanu pöörata. Selle subkultuuri liikmed on noored ning pigem on emode stiil levinud noorte tüdrukute seas, kuigi on ka poisse. 6. Kas selle subkultuuri liikmetel on olemas arusaamine endast kui selle kultuuri liikmest, st. kas kultuuril on olemas eneseteadvus, ühtsustunne? Selgitus: Mitmed subkultuurid on sellised mis tekivad ja püsivad tänu liikmete enda initsiatiivile, sellisel juhul on liikmed kindlasti teadlikud sellest, et nad kuuluvad sellesse kultuuri. Aga mõned subkultuurid on nö. avastatud inimeste
valik, küljendus, värvid, imago ja tegelik sisu. Nimetatud kolmeks tonaalsuseks on: ,,hingeline", ,,sünge" ja ,,iseteadev". Tüdrukud, kellel oli nii öelda ,,sünge" lehekülg,esitlesid end kui süngeid ja melanhoolseid, kuid tegid seda väljendusrikkalt ja kõneosavalt. Nad rääkisid keerukatest teemadest nagu seks, depressioon ja suitsiid. Blogides kasutatavad tonaalsused on arvatavasti seotud subkultuuriga, mille kaudu teismelised end identifitseerida tahavad. ,,Emode" subkultuuri pooldaja loob endale arvatavasti profiili, mis sarnaneb väga ,,süngele" tonaalsusele, kui aga näiteks teismeline, kes identifitseerib end läbi ,,gängsta" subkultuuri esitleb end väga erinevalt ,,emodest" (Cleemput, 2008) Hiljutine Livingstone'i (2008) uuring näitab, et eneseväljenduse ,,kraad" väheneb vanuse kasvades. Nooremad teismelised väljendavad end kasutades palju värve, sädelust ja rahvarohketes kohtades tehtud pilte