Üldarendavad harjutused Sellesse gruppi kuuluvad harjutused, mis tagavad noorsportlase üldettevalmistuse. Nende koostis võrreldes teiste harjutuste gruppidega on tunduvalt mitmekesisem. Üldarendavate harjutustega valikul tuleb silmas pidada: · noore üldettevalmistus peab tagama igakülgse kehalise arengu. Õige oleks kasutada selliseid harjutusi, mis mõjustaksid efektiivselt kõigi kehaliste võimete arengut ja laiendaksid eluks vajalike oskuste ja vilumuste ringi;
Tallinna Mustamäe Gümnaasium TOITUMINE NOORSPORTLASE ELUS uurimistöö Koostaja: Marcus Methusalem Juhendaja: Anne Tomingas Tallinn 2014 Resümee Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi G2KRL õpilase Marcus Methusalemma uurimistöö teema on „Toitumine noorsportlase elus“. Käesolevas uurimistöö eesmärk on otsida vastuseid küsimustele, mis käsitlevad noorsportlaste toitumusharjumusi. Uuritakse, kas spordiharrastaja on teadlik oma päevasest energiavajadusest ja kas noorsportlane toitub piisavalt, et oma energiavajaduse normi rahuldada. Hüpoteesid on, et noorsportlane ei ole teadlik oma organismi energiavahetusest ega toitu piisavalt, et seda rahuldada. Uurimistöö koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast.
ajal. 16. Millised on õppimist soodustav ja milline õppimist pärssiv tagasiside andmise viisid? Soodustav-Kiitmine, tingimuslik hoolimine Pärssiv-Hirmutamine, karjumine, ülemäärase isikliku kontrolli kasutamine, kontrolliva tagasiside andmine 17. Kirjelda Cote (1999) sportimise arengulist mudelit ja too näiteid iseloomustamaks selle mudeli erinevaid staadiume Cote töötas välja sportimise arengulise mudeli, pidades silmas noorsportlase arengut alates kuuendast eluaastast kuni täiskasvanueani välja. Cote mudelis on kolm staadiumit : 1) Proovimise staadium-Proovimise staadiumis käsitleb Cote seda, et laps, kes tahab minna sporditreeningutesse, katsetab erinevaid spordialasid. Selles vanuses ( 6-11a) ei tohiks veel ühele kindlale alale tervenisti juba spetsialiseeruda ega nii noorelt peale suruda süstematiseeritud ning erialaspetsiifilist treeningut. Eesmärk on sporti nautida, saades
Käesolevas referaadis tuuakse välja erinevate antropomeetriliste näitajate erinevused võrkpallis meeste ja naiste seas sõltuvalt nende positsioonist väljakul ning tasemest, kus mängitakse. Samuti antakse ülevaade nendest ning kuidas need mõjutavad mängija positsiooni väljakujunemist väljakul. 3 1. KEHA ANTROPOMEETRILISED NÄITAJAD Antropomeetriliste näitajate alusel saab anda hinnangu noorsportlase kehalisele arengule. Vastavate näitajate hindamiseks kasutatakse üldlevinud normväärtusi ning populatsioonispetsiifilisi kaalu- ja kasvukõveraid. Põhilisteks väärtusteks siin on keha pikkus (cm), kehakaal (kg), kehamassi indeks (KMI) ning rasvaprotsent (%). Kehamassi indeksi saamiseks jagatakse kehakaal (kg) pikkuse ruuduga (m2). Spordis määravad need näitajad väga suurel määral sportlase edukuse oma spordialal. Võrkpalli seisukohalt on pikad
spetsiifilisemaks. Mis veelgi tähtsam Ida-Euroopamaade lapsed on ka tervemad ja tugevamad. Muidugi ja jõutreeningus on omad ohud, kuid need pole nii ohtlikud, kui mõnes teises spordialas. Oht suureneb just sel juhul, kui tehnika lastakse käest ära. Kui tehnika on õige ja pingutatakse lihasega, millele on harjutus suunatud, on peaaegu, et võimatu ennast vigastada. (Rückenberg, J 2006) 5.1 Eluks vajalike oskuste omandamine Igasuguse jõutreeningu eesmärgiks on ka tõsta noorsportlase üldist kehalist võimekust. Tõstesaalis omandatud praktilised oskused leiavad sageli kasutust igapäevaelus. Õigesti kavandatud ja korraldatud jõutreeningul on veel mitmeid kasulikke mõjusid tervisele ja võimekusele: parandab vererõhu stabiilsust pingutuse puhul, parandab luude mineraalisisaldust, parandab keha välist profiili, parandab psühholoogilist heaolutunnet.
· Kas senine treening on vastanud ootustele? · Kas taastumine on küllaldane? Spordimeditsiinilise terviseuuringu kokkuvõttes hinnatakse (noorsportlaste näitel): 1) sportlase füüsilist arengut · esmasel külastusel võrreldakse kehalist arengut keskmiste ealiste näitajatega · korduval uuringul hinnatakse iga noorsportlase arengu dünaamikat 2) tervislikku seisundit a. märgitakse avastatud tervisehäired b. ületreeningu ohu korral juhitakse tähelepanu riskifaktoritele uni, toit, päevare- ziim, läbipõetud haigused jm 3) töövõimet ja selle dünaamikat a. arvestatakse noorsportlase kehalist arengut b
Näiteks, lapsed ise määratlevad oma positsiooni mängus ja on selle üle ühked, kui nad kirjeldavad endid kui kesk, ääre, või tagamängijana. Samuti rõhutavad treenerid ja pealtvaatajad positsiooni olulisust ja julgustavad mängijat oma positsiooni säilitama mängu kestel. Formaalselt organiseeritud sport on samuti seotud ajakavaga ja ilmastiku tingimustega. Individuaalne mänguaeg sõltub noorsportlase oskuste tasemest. Sagedamini istuvad pinkidel väikest kasvu, kartlikud ja vähem võimekamad lapsed. Nad on alamotiveeritud ja igavlevad ning tegelevad muude asjadega, mis ei ole mänguga seotud. Heade eeldustega sportlased soovivad osaleda mängus ja tunnevad huvi seal toimuva vastu ning on väga pettunud, kui nad mängust väljavõetakse. Nad seisavad treenerile väga lähedale ja ootavad või küsivad, millal nad saavad uuesti mängu astuda.
annaabi.ee 
